Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/1-70/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 10. oktoobrist 1995. a. R. N.-i süüdistusasjas KrK § 186 ja § 139 lg. 3 p. 1 järgi ning M. V. süüdistusasjas KrK § 139 lg. 3 p. 1 järgi — RT III, 1995, 15, 181

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 10. oktoobril 1995. a. III-1/1-70/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe, vaatas avalikul kohtuistungil kassat­siooni korras läbi kriminaalasja R. N.-i süüdistuses KrK § 186 ja § 139 lg. 3 p. 1 järgi ning M. V. süüdis­tuses KrK § 139 lg. 3 p. 1 järgi. Kohtuistungist võtsid osa süüdimõistetu M. V. kaitsja vandeadvokaat Margo Noormann ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaal­kolleegiumi 30. mai 1995. a. otsusega jäeti muutmata Viljandi Maakohtu 5. aprilli 1995. a. otsus, millega mõisteti R. N. ja M. V. süüdi KrK § 139 lg. 3 p. 1 järgi. R. N. ja M. V. tunnistati süüdi selles, et nad 7. oktoobril 1994. a. eelneval kokkuleppel ja koos murdsid sisse Viljandi linnas aktsiaselts «Foto Viljandi» kauplusesse, kust varastasid fotoaparaate, välklampe, binokleid jm. fototehnikat 62 437 kr. väärtuses. Fotoaparaatide vigastamisega ning akna­klaaside lõhkumisega tekitasid nad materiaalse kahju 10 106 krooni. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 1995. a. otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused süüdimõistetute kaitsjad vandeadvokaadid M. Noormann ja M. Sikut. Kassatsioonkaebustes taotletakse R. N.-i ja M. V. õigeksmõistmist süüksarvatud salajases varguses. R. N.-i kaitsja vandeadvokaat M. Sikut väidab, et kaevatav kohtuotsus kuulub tühistamisele otsuses sisalduvate kohtu järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele; tõendite ebaõige hindamise ja ainult kohtu siseveendumusel rajaneva süüdimõistva kohtuotsuse tõttu. Vandeadvokaat M. Noormanni arvates ei saa apellatsioonikohtu otsusega nõustuda kohtu järelduste faktilistele asjaoludele mittevastavusest tingitud kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Kassatsioonkaebuse kohaselt on nii Viljandi Maakohus kui ka Tartu Ringkonnakohus käsitlenud esitatud tõendeid kaudsete tõenditena, kuid otsuse tegemisel aluseks võetud tunnistajate ütlused, uurimisprotokollid ja asitõendid ei sisalda andmeid, millele tuginedes kohus oleks saanud tuvastada M. V. süü varguse toimepanemises. Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvus kriminaalasja materjalidega ning kuulas ära M. V. kaitsja seletuse ja prokuröri arvamuse. Kaitsja palus M. V. õigeks mõista seoses kuriteo koosseisu puudumisega. Prokuröri arvates ei kuulu kassatsioonkaebused rahuldamisele. Lähtudes kriminaalasja materjalidest ja nõustudes Viljandi Maakohtu 5. aprilli 1995. a. ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 1995. a. otsustes sisalduvate motiivide ja põhjendustega R. N.-i ja M. V. süüditunnis­tamise kohta KrK § 139 lg. 3 p. 1 järgi ning juhindudes AKKSi § 63 p. 1 ja § 65 lg. 1 ja 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Jätta muutmata Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 1995. a. otsus R. N.-i ja M. V. kriminaalasjas. 2. Kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Otsus jõustub 10. oktoobril 1995. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Herbert LINDMÄE Lea KALM