Legislator Case Law & Legislation
13007662 EE

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/1-69/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 3. oktoobrist 1995. a. R. K. süüdistusasjas KrK § 164 lg. 1 järgi — RT III, 1995, 15, 180

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/1-69/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 3. oktoobrist 1995. a. R. K. süüdistusasjas KrK § 164 lg. 1 järgi — RT III, 1995, 15, 180

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 3. oktoobril 1995. a. III-1/1-69/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja R. K. süüdistuses KrK § 164 lg. 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu R. K. ja Riigi­prokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et U. S. ja R. K. olid antud kohtu alla KrK § 164 lg. 2 p. 2, 3 ja 4 järgi süüdistatuna selles, et nad, töötades RE «Tallinna Sadam» elamu-kommunaalosakonna juhataja ja juhataja asetäitjana, pressisid kooperatiiv «Siiri» esimehelt K. I.-lt välja altkäemaksu, pakkudes vastutasuks kooperatiivile soodsat ruumide rendilepingut. Tallinna Linnakohtu 14. märtsi 1994. a. otsusega mõisteti U. S. õigeks. R. K. mõisteti süüdi KrK § 164 lg. 1 järgi ja karistati 210 kr. suuruse raha­trahviga. Kohus pidas võimalikuks antud juhul kohaldada ka KrK § 45 sätestatut ning luges eelvangistuses viibitud aega arvestades mõistetud karistuse kantuks. Apellatsioonkaebuses taotles R. K. enda õigeksmõistmist seoses kuriteo­koosseisu puudumisega. Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 1994. a. otsusega saadeti kriminaalasi tervikuna uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtusse viitega kriminaalprotsessi seaduse olulisele rikkumisele — kohtuotsuses motiivide puudumisele. Avalduses kohtuvea parandamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 1994. a. otsuses taotles Riigiprokuröri asetäitja ringkonnakohtu viimatinimetatud otsuse tühistamist U. S.-i osas. Prokurör leidis, et ringkonnakohus ei olnud õigustatud tühistama U. S.-i õigeksmõistvat linnakohtu otsust, sest seda ei olnud apellatsiooni korras vaidlustatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis 8. novembri 1994. a. otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 1994. a. otsuse muutmata põhjendusega, et vastavalt AKKSi § 20 lg. 1 ja § 33 on ringkonnakohtul õigus väljuda apellatsiooni piiridest. Pärast kriminaalasja uut arutamist mõistis Tallinna Linnakohus 2. mai 1995. a. otsusega U. S.-i ja R. K. taas õigeks. Apellatsioonprotestis taotles Tallinna prokuröri asetäitja Tallinna Linnakohtu 2. mai 1995. a. otsuse tühistamist ning U. S.-i ja R. K. süüdi­mõistmist KrK § 164 lg. 2 p. 2, 3 ja 4 järgi, kuid Riigiprokuröri asetäitja võttis U. S.-i suhtes protesti tagasi. Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 1995. a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 2. mai 1995. a. otsus R. K. õigeksmõistmise osas, ta tunnistati süüdi KrK § 164 lg. 1 järgi ning karistati rahatrahviga 100 päevamäära (1000 kr.) ulatuses. Muus osas jäeti Tallinna Linnakohtu 2. mai 1995. a. otsus muutmata. Kassatsioonkaebuses taotleb R. K. enda õigeksmõistmist kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Süüdimõistetu ei eita altkäemaksu võtmist, kuid väidab, et talle on arusaamatu, millise teo toimepanemise eest altkäemaksu võtmises on teda süüdi mõistetud. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu seletuse, milles toetatakse kaebust ja prokuröri seletuse, milles taotletakse kaebuse rahuldamata jätmist, leidis: Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 1995. a. otsusega on põhjendatult tunnistatud tõendatuks, et R. K. võttis K. I.-lt vastu 5000 kr. ja et R. K. oli teadlik, et nimetatud rahasummat üle andes taotles K. I. enesele soodsa rendi­lepingu sõlmimist. Samuti on nimetatud ringkonnakohtu otsuses põhjalikult ümber lükatud kõik väited, mis süüdimõistetu arvates välistavad tema tegevuse kvalifitseerimise altkäemaksu võtmisena. Kassatsioonkaebuses ei ole süüdimõistetu esitanud ühtegi sellist argumenti, mida ei oleks Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 1995. a. otsuses põhjalikult kummutatud ja seetõttu ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks korrata ringkonnakohtu otsuses sisalduvaid põhjendusi. Arvestades eeltoodut ja tuginedes AKKSi § 63 p. 1 ja § 65 lg. 1, Riigkohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 1995. a. otsus muutmata. 2. Süüdimõistetu R. K. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 3. oktoobril 1995. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Eerik KERGANDBERG Herbert LINDMÄE

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →