Riigikohtu Halduskolleegium — III-3/1-20/95 Riigikohtu halduskolleegiumi määrus 29. septembrist 1995. a. H. L.-i kassatsioonkaebuse läbivaatamine eluruumide tööandja eluruumiks tunnistamise asjas — RT III, 1995, 14, 174

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 29. septembril 1995. a. III-3/1-20/95 H. L.-i kassatsioonkaebuse läbivaatamine eluruumide tööandja eluruumiks tunnistamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas 28. septembril 1995. a. läbi H. L.-i kassatsioon­kaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. juuni 1995. a. otsu­sele haldusasjas nr. II-3/138/95. Protsessiosalistena võtsid istungist osa H. L.-i esindaja vandeadvokaat Leo Urge ja Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindaja vandeadvokaat Albert Kalmet. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Esitatud materjalidest nähtub: Tallinna Ida Rajoonivalitsuse 23. septembri 1992. a. määruse nr. 98 punktiga 14 kinnitati Tallinnas Hõbekuuse t. 52 asuv Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudile kuuluv 5-toaline korter elamispinnaga 63,75 m2 töö­andja eluruumiks. 20. oktoobril 1994. a. esitas korteri üürnik H. L. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Ida Rajoonivalitsuse 23. septembri 1992. a. määruse nr. 98 p. 14 seadusevastaseks tunnistamist, kuna see on vastuolus elamuseaduse § 68. Tallinna Halduskohtu 10. mai 1995. a. otsusega haldusasjas nr. 3-21/95 tunnistati Tallinna Ida Rajoonivalitsuse 23. septembri 1992. a. määruse nr. 98 p. 14 seadusevastaseks. Halduskohtu otsuse kohaselt on Tallinna Ida Rajooni­valitsus kohtule esitanud kaks Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi taotlust Tallinnas Hõbekuuse t. 52 korteri tööandja eluruumiks tunnistamiseks. Üks neist kannab 8. mai 1992. a. ja teine 8. juuni 1992. a. kuupäeva. Ida Rajooni­valitsuses nimetatud ettepanekuid ei registreeritud, mistõttu ettepanekutel puuduvad sissetuleku templid ja kuupäevad. Hinnates tõendeid kogumis, seal­hulgas tunnistaja ütlusi ja asjas teostatud kirjaekspertiisi aktis antud eksperdi arvamust, leidis halduskohus, et Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut esitas Tallinna Ida Rajoonivalitsusele taotluse Hõbekuuse t. 52 tunnistamiseks töö­andja eluruumiks 8. juunil 1992. a., s.t. mittetähtaegselt. Seetõttu on kaevatud määrus vaidlusaluse korteri osas vastuolus elamuseaduse § 68. Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut ja Ida Rajoonivalitsuse õigusjärg­lane Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsus esitasid Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebused. Apellandid palusid tühistada halduskohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta H. L.-i kaebus rahuldamata. Kaebustes leiti, et toimikus on tõendeid, mis kinnitavad, et taotlus teenistusliku eluruumi Tallinn, Hõbekuuse t. 52 tööandja eluruumiks tunnistamiseks esitati 8. mail 1992. a., s.t. tähtaegselt. Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut väitis, et elamuseaduse § 68 ei kehtesta, et kohaliku omavalitsuse organil ei olnud õigust tunnistada pärast 1. juunit 1992. a. esitatud taotluse alusel eluruumi tööandja eluruumiks. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. juuni 1995. a. otsusega rahuldati apellatsioonkaebused, tühistati Tallinna Halduskohtu 10. mai 1995. a. otsus ja jäeti rahuldamata H. L.-i kaebus Tallinna Ida Rajoonivalitsuse 23. sep­tembri 1992. a. määruse nr. 98 p. 14 seadusevastaseks tunnistamiseks. Ring­konnakohus leidis, et asjaolu, millal esitati asukohajärgsele kohaliku omavalit­suse organile taotlus ruumide tunnistamiseks tööandja eluruumideks, ei oma haldusõiguse seisukohalt tähtsust. Vaidlusaluse eluruumi tunnistamisel töö­andja eluruumiks toimiti vastavalt elamuseaduse § 58. H. L. esitas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub kohtuotsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaatori arvates on ringkonnakohus vääralt kohaldanud elamuseaduse § 58 ja § 68 sätteid. Elamuseaduse § 68 kohaselt pidid teenistuslikke eluruume omavad või kasutavad juriidilised isikud esitama hiljemalt 1. juuniks 1992. a. asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse organile ettepanekud eluruumide tunnistamiseks tööandja eluruumideks vastavalt elamuseaduse § 58. Kassaator väidab, et Tallinna Halduskohus andis õige hinnangu kõikidele asjas esitatud tõenditele, sealhulgas protsessiosaliste seletustele, tunnistaja ütlustele, kirja ekspertiisiaktis antud eksperdi arvamusele ning jõudis põhjendatud järeldusele, et vastav taotlus tööandja eluruumiks tunnistamiseks esitati 8. juunil 1992. a., s.t. hilinemisega. Seetõttu on kaevatud määruse vaidlustatud punkt seadusevastane. Tallinna Ringkonnakohus rikkus ka HKSi § 35 nõuet. Tühistades halduskohtu otsuse, ei märkinud ringkonnakohus otsuses, miks tuleb esitatud tõendeid hinnata teisiti ega põhjendanud, miks ühed või teised tõendid tagasi lükkas. Vastustajad Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsus ja Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut palusid vastuses kassatsioonkaebusele jätta kassatsioon­kaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. juuni 1995. a. otsus muutmata. Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut märgib vastu­ses, et elamuseaduse § 68 on küll ette nähtud tähtaeg, kuid sel oli korraldus­lik eesmärk. Nimetatud paragrahv ei näe ette juriidilisi tagajärgi, mis peaksid saabuma, kui teenistuslik eluruum arvati tööandja eluruumide hulka pärast 1. juunit 1992. a. tehtud ettepaneku alusel. Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigi­kohtu halduskolleegium leidis: Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium on asja lahendamisel seadust vääralt kohaldanud. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et see, millal Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut esitas Tallinna Ida Rajoonivalitsusele taotluse vaidlusaluse eluruumi tunnistamiseks tööandja eluruumiks, ei oma asjas olulist tähtsust. 23. aprillil 1992. a. vastu võetud ja 1. juulist 1992. a. jõustunud elamu­seadus avaldati 15. mail 1992. a. Riigi Teatajas nr. 17. Elamuseaduse § 68 kehtestab, et teenistuslikke eluruume ja ühiselamuid omavatel või kasutata­vatel juriidilistel isikutel esitada hiljemalt 1992. a. 1. juuniks asukohajärgsele kohaliku omavalit­suse organile ettepanekud selliste eluruumide tunnistamiseks tööandja eluruumideks vastavalt käesoleva seaduse § 58. Seega anti teenistus­likke eluruume ja ühiselamuid omavatele või kasutatavatele juriidilistele isiku­tele tähtaeg tööandja eluruumiks tunnistamise ettepanekute esitamiseks. Samale seisukohale asus ka Riigikohtu halduskolleegium 17. veebruari 1995. a. määruses haldusasjas nr. III-3/1-2/95. Kohaliku omavalitsuse organid ei või­nud rahuldada ettepanekuid, mis olid esitatud elamuseaduse § 68 sätestatud tähtaja rikku­misega. Apellatsioonkaebused esitati samuti tõendite hindamise peale. Tallinna Halduskohus leidis, et on tõendatud Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi poolt taotluse esitamine 8. juunil 1992. a. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ring­konnakohtul kontrollida apellatsioonkaebuses märgitud väidete põhjendatust tõendamise osas. HKSi § 35 sätestab, et kui apellatsioonkaebuses vaidlusta­takse kohtuotsuse põhjendatust motiivil, et halduskohus on andnud tunnistaja ütlustele, eksperdi suulisele arvamusele või protsessiosalise seletusele väära hinnangu, ei või ringkonnakohus kohtuotsust muuta, tühistada või ka muut­mata jätta, ilma neid tõendeid vahetult kontrollimata ja esitamata motiive, miks neid tõendeid tuleb teisiti hinnata. Nendel põhjustel on H. L.-i kassatsioonkaebus põhjendatud ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. juuni 1995. a. otsus kuulub tühistamisele. Eeltoodu põhjal ja juhindudes HKSi § 57 p. 2 ja § 68 lg. 3 ja § 69 lg. 1, Riigikohtu halduskolleegium otsustas: 1. Rahuldada H. L.-i kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. juuni 1995. a. otsus haldusasjas nr. II-3/138/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. 3. Mõista välja Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuselt H. L.-i kasuks tasu makstud õigusabi eest summas 5000 (viis tuhat) krooni. 4. Tagastada H. L.-ile kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub 6. oktoobril 1995. a. teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Hele-Kai REMMEL