Riigikohtu Halduskolleegium — III-3/1-17/95 Riigikohtu halduskolleegiumi määrus 29. septembrist 1995. a. Tartu Politseiprefektuuri kassatsioonkaebuse läbivaatamine protsessiosaliste ringi kindlakstegemiseks haldusõiguserikkumise asjas — RT III, 1995, 14, 173

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 29. septembril 1995. a. III-3/1-17/95 Tartu Politseiprefektuuri kassatsioonkaebuse läbivaatamine protsessiosaliste ringi kindlakstegemiseks haldusõiguserikkumise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 28. septembril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi Tartu Politseiprefektuuri prefekti kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonna­kohtu 3. aprilli 1995. a. otsusele haldusasjas nr. II-3õ-5/95. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Tartu Politseiprefektuuri esindaja vandeadvokaat Rein Pärtel ja K. K. esindaja vandeadvokaat Sirje Must. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Esitatud materjalidest nähtub: 14. jaanuaril 1995. a. koostas politseiametnik K. K. haldusõiguserikkumise kohta protokolli HÕSi § 143 järgi. Protokolli kohaselt ei allunud K. K. politseiametniku seaduslikule korraldusele anda üle tema juhitud sõiduauto võtmed. Haldusõiguserikkuja seletuses on märgitud: «peeti kinni politsei poolt kiiruse eest, nõuti autovõtmeid, mida ma ei andnud ning siis võeti need jõuga». Selle protokolli alusel karistas Tartu Halduskohus 16. jaanuaril 1995. a. K. K.-d HÕSi § 143 rikkumise eest rahatrahviga 375 krooni. Kohtuotsuse kohaselt tunnistas K. K. end selles haldusõiguserikkumises süüdi ja kahetses puhtsüdamlikult. 20. jaanuaril 1995. a. esitas K. K. Tartu Halduskohtu otsusele apellatsioon­kaebuse, milles väitis, et kohtus rikuti tema protsessuaalseid õigusi. Kaebuses märgiti, et kohtunik ei selgitanud talle haldusõiguserikkuja õigusi ja tema taotlused jäid rahuldamata ning protokollimata. Kohtuotsuses puudub aga asja arutamisel tuvastatud asjaolude kokkuvõte. Nendel motiividel palus K. K. tühistada Tartu Halduskohtu otsuse ja lõpetada selles asjas menetluse. Tartu Ringkonnakohtu 3. aprilli 1995. a. otsusega tuvastati, et K. K.-le ei selgitatud, millest tulenes politsei korraldus auto võtmed üle anda. Ringkonna­kohus leidis, et antud asja materjalidest ei nähtu, et politseiametniku korraldus auto võtmete äraandmise kohta oleks olnud seaduslik. Nendel motiividel otsustas ringkonnakohus tühistada Tartu Halduskohtu otsuse ja lõpetada antud asjas menetluse. Sellele ringkonnakohtu otsusele esitas Tartu Politseiprefektuuri prefekt 8. juunil 1995. a. kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator väidab, et kuna kohtud pole teda antud haldusõiguserikkumise asja menetlemisel pidanud protsessiosaliseks, on ringkonnakohus rikkunud oluliselt protsessiõigusnorme. HÕSi § 308 lg. 3 tuleneb, et politseiprefektuur, kelle politseiametnik koostas haldusõiguserikkumise protokolli, on protsessi­osaline, kuigi HÕSi § 242 ja § 30710 lg. 2 pole haldusõiguserikkumise protokolli koostaja esindajat protsessiosalisena nimetanud. Prefekt selgitab, et K. K.-le antud korraldus üle anda auto võtmed on seaduslik politseiseaduse § 13 p. 16 alusel. Selle sätte kohaselt on politsei­ametnikul õigus kõrvaldada sõiduki juhtimiselt isik, kellel pole selle sõiduki juhtimise või kasutamise õigust tõendavat dokumenti. K. K. kui juhi poolt esitatud sõiduauto registreerimistunnistus, s.o. sõiduki kasutamise õigust tõen­dav dokument, polnud aga vastavuses sõiduki registreerimismärkidega. Prefekt vaidlustab ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et K. K.-le ei selgitatud, millest tulenes politsei korraldus üle anda auto võtmed. Kassaa­tori arvates tõendavad vastupidist politseiametnike seletused ja see, et K. K. tunnistas Tartu Halduskohtu istungil end selles haldusõiguserikkumises süüdi ning kahetses puhtsüdamlikult. Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: HÕSi § 308 lg. 3 alusel on ametiisikul või asutusel, kelle ametiisik haldusõiguserikkumise protokolli koostas, kohtuotsuse kassatsiooni korras edasikaebamise õigus. Selle õiguse tagamiseks ja efektiivseks kasutamiseks on vajalik kaasata asutus, kelle ametiisik haldusõiguserikkumise protokolli koostas, protsessiosalisena ka esimese ja teise astme kohtus. Järelikult tuleb see isik lugeda HÕSi § 308 lg. 3 alusel protsessiosaliseks täiendavalt HÕSi § 30710 lg. 2 ja § 242 nimetatuile. Sellest põhimõttest juhindudes, ja kuna antud asja menetlemisel ei kaasatud protsessiosalisena politseiprefektuuri, asub Riigi­kohtu halduskolleegium seisukohale, et antud asja menetlemisel on oluliselt rikutud protsessiõiguse norme. Politseiseaduse § 12 lg. 1 p. 3 kohustab politseid nõudma õiguserikkumise korral selle viivitamatut lõpetamist ja võtma tarvitusele vastavad meetmed. Kui õiguserikkumine seisneb Liikluseeskirja p. 54 nõude rikkumises, mille kohaselt peab juhil olema kaasas sõiduki registreerimistunnistus, siis on polit­seil sama seaduse § 13 lg. 1 p. 16 alusel õigus kõrvaldada see isik sõiduki juhtimiselt. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine tähendab selliste olukorrale vastavate operatiivsete abinõude rakendamist, mis teevad isikul sõiduki juhti­mise jätkamise võimatuks. Seepärast võib politsei nimetatud õigus hõlmata ka politseiametniku korraldust üle anda auto võtmed. Politseiametniku sellise korralduse seaduslikkuse kohtulikul kontrollimisel tuleb hinnata ka politsei­ametniku korralduse vastavust toimunud sündmusele ja talle teadaolevatele asjaoludele. Kassatsioonkaebuse seda osa, milles on vaidlustatud ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et K. K.-le ei selgitatud, millest tulenes politsei korraldus autovõtmed üle anda, pole kassatsiooniastme kohtus võimalik läbi vaadata. HÕSi § 324 lg. 2 alusel ei ole kassatsiooniastme kohtul õigust tuvas­tada faktilisi asjaolusid. Eeltoodud põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele ja Tartu Ringkonnakohtu 3. aprilli 1995. a. otsus tühistamisele. Juhindudes HÕSi § 311 lg. 2, § 316, § 324 lg. 1 p. 2, § 325 lg. 1 ja § 326 lg. 1, Riigikohtu halduskolleegium otsustas: 1. Kassatsioonkaebus rahuldada. 2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 3. aprilli 1995. a. otsus haldusasjas nr. II-3õ-5/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 3. Tagastada Tartu Politseiprefektuurile kassatsioonikautsjon 225 (kaks­sada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub 6. oktoobril 1995. a. teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN