Riigikohtu Halduskolleegium — III-3/1-19/95 Riigikohtu halduskolleegiumi määrus 22. septembrist 1995. a. Aino Ü. esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine omandireformi aluste seaduse § 12 lg. 3 p. 5 kohaldamise asjas — RT III, 1995, 14, 171

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 22. septembril 1995. a. III-3/1-19/95 Aino Ü. esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine omandireformi aluste seaduse § 12 lg. 3 p. 5 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 21. septembril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi Aino Ü. esindaja Aavo Ü. kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 2. mai 1995. a. otsusele haldusasjas nr. II-3/80/95. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Aino Ü. esindaja Aavo Ü., Aavo Ü. esindaja vandeadvokaat Väino Villik, Vabariigi Valitsuse esindaja vandeadvo­kaat Ants Kull, Türi Linnavalitsuse esindajad vandeadvokaat Enno Palumets ja Türi linnapea T. A. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Esitatud materjalidest nähtub: Aino Ü. esitas Järva Maakonnavalitsusele avalduse tagastada tema tädile R. R.-ile kuulunud õigusvastaselt võõrandatud ehituskrunt koos majavaldusega Türi linnas Hariduse t. 2. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Järva maakonnakomisjoni 11. novembri 1993. a. otsusega nr. 55-45 tunnistati Aino Ü. õigustatud subjektiks Türi linnas Hariduse t. 2 asuva ehituskrundi nr. A-93 (kinnistu nr. 101) ning sellel asuva majavalduse suhtes. Türi linnas Hariduse t. 2 hoones asub Türi Linnavalitsus. Hoone on Türi Linnavalitsuse korteriosakonna bilansis. Vabariigi Valitsuse 3. mai 1994. a. korraldusega nr. 286-k nõustuti Rahandusministeeriumi ettepanekuga mitte tagastada omandireformi aluste seaduse § 12 lg. 3 p. 5 alusel Türi linnas Hariduse t. 2 asuvat õigusvastaselt võõrandatud hoonet. Aino Ü. esindaja Aavo Ü. kaebuse põhjal tunnistas Tallinna Halduskohus 22. juunil 1994. a. otsusega Vabariigi Valitsuse 3. mai 1994. a. korralduse nr. 286-k täielikult seadusevastaseks. Kohus leidis, et Vabariigi Valitsus rikkus küsimuse lahendamisel Vabariigi Valitsuse 7. oktoobri 1993. a. määrusega nr. 307 kehtestatud protseduurilist korda. 30. augustil 1994. a. tunnistas Vaba­riigi Valitsus 3. mai 1994. a. korralduse nr. 286-k kehtetuks. 16. augustil 1994. a. esitas Türi Linnavalitsus Rahandusministeeriumile uuesti Türi Linnavolikogu taotluse arvata vaidlusalune hoone omandireformi aluste seaduse § 12 lg. 3 p. 5 alusel tagastamisele mittekuuluva vara hulka sotsiaalobjektina. Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 1995. a. korraldusega nr. 14-k nõustuti Rahandusministeeriumi ettepanekuga mitte tagastada omandireformi aluste seaduse § 12 lg. 3 p. 5 alusel Türi linnas Hariduse t. 2 asuvat õigusvastaselt võõrandatud vara. 25. jaanuaril 1995. a. esitas Aino Ü. esindaja Aavo Ü. Tallinna Haldus­kohtule kaebuse, milles taotles Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 1995. a. korralduse nr. 14-k seadusevastaseks tunnistamist, kuna selle andmisel rikuti Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a. määrusega nr. 36 ja 7. oktoobri 1993. a. määrusega nr. 307 sellesisuliste taotluste lahendamiseks ettenähtud tähtaegu. Samuti väitis Aavo Ü. esindaja kohtuistungil, et vaidlusalune hoone ei kuulu omandireformi aluste seaduse § 12 lg. 3 p. 5 sätestatud objektide hulka, sh. sotsiaalobjektina. Tallinna Halduskohtu 16. märtsi 1995. a. otsusega jäeti Aavo Ü. kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et seaduseandja on küll kehtestanud tähtaja vas­tavasisulise taotluse esitamiseks Vabariigi Valitsusele, kuid ei ole ette näinud selle tähtaja rikkumise tagajärgi. Vabariigi Valitsus on otsuse tegemisel pida­nud mõjuvaks Rahandusministeeriumi viivitust materjalide kontrollimisel. Kaebaja poolt viidatud kultuuri- ja sotsiaalobjektide pankrotivarast välistamise seaduse § 2 ei anna sotsiaalobjekti definitsiooni, vaid avab selle mõiste ainult nimetatud seaduse kohaldamiseks, mistõttu see ei ole käesoleva asja lahenda­misel analoogiana rakendatav. 27. märtsil 1995. a. esitas Aino Ü. esindaja Aavo Ü. apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellant palus tühistada halduskohtu otsuse ja tunnistada Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 1995. a. korraldus nr. 14-k seaduse­vastaseks. Apellandi arvates rikuti korralduse andmisel Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a. määruse nr. 36 punkti 31 nõuet ja 7. oktoobri 1993. a. määrusega nr. 307 kehtestatud omandireformi aluste seaduse § 12 lg. 3 p. 5 ja lg. 6 alusel Vabariigi Valitsuse otsuste vastuvõtmise korda. Samuti väitis Aavo Ü., et vaidlusalust hoonet, mida Türi Linnavalitsus ka ise nimetab administratiiv­hooneks, ei saa mingil juhul käsitleda omandireformi aluste seaduse § 12 lg. 3 p. 5 mõttes sotsiaalobjektina. Tallinna Ringkonnakohtu 2. mai 1995. a. otsusega jäeti Aavo Ü. apellat­sioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16. märtsi 1995. a. otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjen­datud kohtuotsuses toodud motiividel ning puudub alus selle tühista­miseks. 2. juunil 1995. a. esitas Aino Ü. esindaja Aavo Ü. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kaebuses palutakse apellatsiooni­kohtu otsus tühistada, teha asjas uus otsus ning tunnistada Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 1995. a. korraldus nr. 14-k seadusevastaseks. Kassaator leiab, et kaevatud kohtulahendid ei vasta omandireformi aluste seaduse § 12 lg. 3 p. 5 sätestatu mõttele. Kassaator väidab, et Türi Linnavalitsuse residentsiks olev vaidlusalune hoone on nii vormiliselt kui ka sisuliselt 5. detsembrist 1978. a., millisest ajast pärineb Türi Linna TSN Täitevkomitee vastav otsus nr. 38, administratiivhoone ja täidab seda funktsiooni käesoleva ajani. Aavo Ü. leiab, et kui seadusandja on jätnud seaduses mõiste selgitamata, siis on seda seaduse kohaldamisel võimalik tõlgendada ainult üldtunnustatud tähenduses. Seetõttu ei ole Türi linnas Hariduse t. 2 asuv õigusvastaselt võõrandatud hoone sotsiaal­objekt ega omandireformi aluste seaduse § 12 lg. 3 p. 5 nimetatud vara. Türi Linnavolikogu on samuti seisukohal, et vaidlusaluse hoone on Türi Linna­valitsuse administratiivhoone, kuid leiab, et selle tagastamine õigusjärgsele omanikule paneb kohaliku omavalitsuse halba majanduslikku olukorda. Nimetatud asjaolu aga ei ole ORASi § 12 lg. 3 p. 5 sätte mõtteks. Vastustaja Vabariigi Valitsuse esindaja Rahandusministeerium peab Tallinna Ringkonnakohtu 2. mai 1995. a. otsust seaduslikuks ning kassatsioon­kaebust põhjendamatuks. Vastuses kassatsioonkaebusele märgib Rahandus­ministeerium, et vaidlusaluses hoones töötab Türi Linnavalitsus, kelle funkt­sioonidest moodustab olulise osa sotsiaaltöö. Seadusandja ei ole täpsustanud sotsiaal­objekti mõistet, kuid Tallinna Halduskohtu 22. juuni 1994. a. otsuses haldusasjas nr. 3-200 leidis halduskohus, et Türi linnas Hariduse t. 2 paikneval hoonel on sotsiaalobjekti tunnused. Vastavalt HKSi § 15 lg. 1 need asjaolud, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega tsiviil- või muus haldusasjas, ei vaja tõendamist halduskohtumenetluse asjas, millest võtavad osa samad prot­sessi­osalised. Seega ei vaja käesolevas vaidluses tõendamist asjaolu, et vaidlus­alune hoone on sotsiaalobjekt. Vastustaja Türi Linnavalitsus peab samuti kassatsioonkaebust põhjen­damatuks. Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigi­kohtu halduskolleegium leidis: Vabariigi Valitsus otsustas 10. jaanuaril 1995. a. korraldusega nr. 14-k jätta tagastamata Türi linnas Hariduse t. 2 asuv õigusvastaselt võõrandatud vara omandireformi aluste seaduse § 12 lg. 3 p. 5 alusel. Nimetatud sätte kohaselt ei kuulu tagastamisele omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara, kui valitsusasutuse või kohaliku omavalitsuse volikogu põhjendatud ettepanekul Vabariigi Valitsus otsustab, et sõjalise, korrakaitse-, kultuuri- või sotsiaalobjekti või riikliku või kohaliku kaitse all oleva objekti tagastamine kahjustab riigi või kohaliku haldusüksuse huve või ettevõtte või organisatsiooni bilansis oleva õigusvastaselt võõrandatud vara eraldamine teeb ülejäänud vara sihipärase kasutamise tehnoloogiliselt võimatuks. Märgitud sättes loetletakse objektid, mida võidakse õigusvastaselt võõrandatud varana mitte tagastada. Vabariigi Valitsuse esindaja Rahandusministeeriumi poolt esitatud väide, et Türi linnas Hariduse t. 2 asuv Türi Linnavalitsuse hoone on sotsiaalobjekt, on väär. Asjakohane ei ole viide HKSi § 15 lg. 1, kuna Tallinna Halduskohtu jõustunud otsuses 22. juunist 1994. a. haldusasjas nr. 3-200/94 on vaid märgi­tud, et linnavalitsus, täites sotsiaalse elukorralduse funktsioone, omab teatud määral sotsiaalobjekti tunnuseid. Objekt, mis omab teatud määral sotsiaal­objekti tunnuseid, ei ole samastatav sotsiaalobjektiga. Seega ei oma eelpool nimetatud kohtuotsuses märgitud asjaolu tähtsust. Omandireformi aluste seadus ei määratle kultuuri- ja sotsiaalobjekti mõistet. Põhjendatud on kassaatori väide, et kui seaduseandja on jätnud sea­duses kasutatava mõiste konkretiseerimata, tuleb seda seaduse kohaldamisel tõlgendada üldtunnustatud tähenduses. Nii näiteks on sotsiaalobjektideks koolieelsed lasteasutused, koolid, mitmesugused tervishoiuasutused, turva- ja hooldekodud jne. Vaidlusaluses hoones asub Türi Linnavalitsus. Linnavalitsus kui omavalitsuse organ korraldab ja juhib kohalikku elu ning täidab muid avalik-õiguslikke haldusülesandeid vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele. Sellest tulenevalt ei ole administratiivhoone omandireformi aluste seaduse § 12 lg. 3 p. 5 tähendatud sotsiaalobjekt ega kuulu selle sätte alusel tagastamisele mittekuuluva õigusvastaselt võõrandatud vara hulka. Kohtud on käesoleva asja lahendamisel seadust vääralt kohaldanud, mistõttu tuleb kassatsioonkaebus rahuldada, Tallinna Halduskohtu 16. märtsi 1995. a. ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 2. mai 1995. a. otsused tühistada. Kuivõrd antud asjas ei ole vaja koguda täiendavaid tõendeid, on võimalik teha uus otsus asja uueks arutamiseks saatmata. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKSi § 50, § 57 p. 4 ja § 68 lg. 3, Riigi­kohtu halduskolleegium otsustas: 1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 16. märtsi 1995. a. otsus haldusasjas nr. 3-105/95 ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 2. mai 1995. a. otsus haldusasjas nr. II-3/80/95. 2. Tunnistada Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 1995. a. korraldus nr. 14-k seadusevastaseks ja teha Vabariigi Valitsusele ettepanek asi uuesti läbi vaa­data ning teha uus otsus. 4. Rahuldada Aino Ü. esindaja Aavo Ü. kassatsioonkaebus. 5. Tagastada Aavo Ü.-le kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kaksküm­mend viis) krooni. Määrus jõustub 29. septembril 1995. a. teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN