EE
Riigikohtu Halduskolleegium — III-3/1-16/95 Riigikohtu halduskolleegiumi määrus 22. septembrist 1995. a. Aktsiaseltsi Mike kassatsioonkaebuse läbivaatamine maksuhalduri ettekirjutuse vaidlustamise asjas — RT III, 1995, 14, 170
Statutory Text (1 Articles)
RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 22. septembril 1995. a. III-3/1-16/95 Aktsiaseltsi Mike kassatsioonkaebuse läbivaatamine maksuhalduri ettekirjutuse vaidlustamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 21. septembril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi AS Mike esindaja O. Kuklase kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. mai 1995. a. otsusele haldusasjas nr. II-3-45/95. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Esitatud materjalidest nähtub: 30. augustil 1994. a. tegi Viljandi Maakonna Maksuamet aktsiaseltsile Mike ettekirjutuse kanda riigieelarvesse ettevõtte tulumaksu 25 400 krooni ja käibemaksu 15 995 krooni ning neilt arvestatud intresse summas 8911 krooni. AS Mike juhatuse esimees A. T. vaidlustas maksuhalduri ettekirjutuse halduskohtus, põhjendades kaebust asjaoluga, et ettekirjutus ei vasta maksukorralduse seaduse § 15 lg. 1 esitatud nõuetele. Viljandimaa halduskohtuniku 27. jaanuari 1995. a. otsusega jäeti AS Mike juhatuse esimehe A. T. kaebus ettekirjutusele esitatud nõuete rikkumise osas rahuldamata põhjusel, et viidete puudumine vastavatele maksuseadustele on vormiline viga, osa nõutavaid andmeid on esitatud ettekirjutuse aluseks olevas aruandes ja võimalikele sanktsioonidele pole osundatud põhjusel, et maksuamet ei soovinud neid rakendada. AS Mike esindaja O. Kuklase esitas halduskohtuniku otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis rahuldamata. Ringkonnakohtu 2. mai 1995. a. otsuses märgitakse, et Viljandimaa halduskohtuniku otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kohtukolleegium ei pea vajalikuks korrata halduskohtuniku otsuses toodud põhjendusi. Lisaks pidas kohtukolleegium vajalikuks märkida, et vastavalt maksukorralduse seaduse § 22 lg. 4 peab maksuhalduri poolt määratud maksusumma vaidlustamise korral maksumaksja tõendama, et maks määrati valesti. Tartu Ringkonnakohtu otsusele esitas AS Mike esindaja O. Kuklase kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu 2. mai 1995. a. otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1. AS Mike esindaja O. Kuklase kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta apellatsioonkaebuse selles osas, et maksuameti ettekirjutus ei vasta maksukorralduse seaduse § 15 lg. 1 ja § 22 esitatud nõuetele. Märkimata on ettekirjutust tinginud asjaolud koos viidetega vastavatele seadustele, metoodika, mille alusel määrati maksusumma, ja ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatavad sanktsioonid. Maksukorralduse seaduse § 15 lg. 1 on märgitud, mida peab sisaldama maksuhalduri ettekirjutus. Sama seaduse § 22 lg. 3 kohustab maksuhaldurit ettekirjutuses näitama tasumisele kuuluva maksusumma määramisel aluseks olnud metoodika. Viljandi Maakonna Maksuameti 30. augusti 1994. a. ettekirjutuses aktsiaseltsile Mike on märgitud, et selle akti aluseks on ettekirjutuse lisa nr. 1 — revidendi aruanne. See aruanne sisaldab ettekirjutuse tegemist tingivad asjaolud ja näitab maksuhalduri poolt maksusumma määramise aluseks olnud metoodika. Ettekirjutuse õigusliku alusena on selles osundatud maksukorralduse seaduse § 22. Ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks korrata halduskohtuniku otsuses toodud põhjendusi ja märkis, et halduskohtuniku otsus on seaduslik ja põhjendatud. Viljandimaa halduskohtunik on aga motiveerinud, miks maksukorralduse seaduse § 15 lg. 1 esitatud nõuete rikkumine ei too antud juhul kaasa maksuhalduri ettekirjutuse seadusevastaseks tunnistamist. Seega pole ringkonnakohus jätnud tähelepanuta apellatsioonkaebuse motiive maksuhalduri ettekirjutusele esitatud nõuete osas ja kassaatori kaebus on selles osas alusetu. 2. Teiseks põhjendab kassaator kaebust sellega, et kohtud on ekslikult mõistnud maksukorralduse seaduse § 22 lg. 4 tulenevat maksumaksja kohustust maksuhalduri poolt määratud maksusumma vaidlustamisel tõendada, et maks määrati valesti. Antud juhul on kassaatori arvates AS Dealex 21. detsembri 1993. a. kviitung-orderiga nr. 168 tõendatud, et maksuhaldur on valesti määranud maksusumma. AS Mike juhatuse esimees A. T. on võtnud omaks, et AS Dealex pole aktsiaseltsile Mike teenustöid teinud ja AS Mike pole teenustööde eest aktsiaseltsile Dealex tasunud (Viljandi Maakohtu toimik nr. 3-312/94, lk. 32). Viljandimaa halduskohtuniku 27. jaanuari 1995. a. otsuse põhjendavas osas on kohtunik tuvastanud, et «metsamaterjali töötleja ja raha saanud firma ei olnud AS Dealex» ja «kaebuse esitaja ei oska seletada, kes tegelikult aktsiaseltsile Mike teenustöid teostas ja kes temale väljamakstud summa eest kviitung-orderi nr. 168 väljastas». Tartu Ringkonnakohtu 2. mai 1995. a. otsuse põhjendavas osas on märgitud, et «antud juhul aga ei ole apellant tõendanud, et ta kviitung-orderis nr. 168 märgitud summas kulutusi oleks tegelikult kandnud». Seega on kohtud selgitanud, et kviitung-order nr. 168 ei dokumenteeri väidetavat majandusoperatsiooni AS Mike ja AS Dealex vahel ja see kviitung-order ei tõenda, et maksuhaldur on valesti määranud maksusumma. Kohtud on tuvastanud, et AS Mike pole tõestanud, et maks määrati maksuhalduri poolt valesti. Seetõttu ei kuulu kassatsioonkaebus ka selles osas rahuldamisele. Eeltoodu alusel ei ole kassatsioonkaebus põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Juhindudes HKSi § 57 p. 1 ja § 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustas: 1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 2. mai 1995. a. otsus haldusasjas nr. II-3- 45/95 muutmata. 2. Jätta aktsiaseltsi Mike kassatsioonkaebus rahuldamata. 3. Kanda kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse. Määrus jõustub 29. septembril 1995. a. teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN