Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/1-56/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 5. oktoobrist 1995. a. Valgamaa Metsaameti hagis RASi Viljandi Metsakombinaat vastu 1 120 352 krooni nõudes — RT III, 1995, 14, 168

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 5. oktoobril 1995. a. III-2/1-56/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, hageja esindaja vandeadvokaat E. Lillsaare osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 25. septembril 1995. a. ASi Viljandi Metsakombinaat kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonna­kohtu 12. juuni 1995. a. otsuse Valgamaa Metsaameti hagis RASi Viljandi Metsa­kombinaat vastu 1 120 352 krooni nõudes. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 12. juuni 1995. a. otsusega Valgamaa Metsaameti apellatsioonkaebuse, tühistas Viljandi Maakohtu 8. detsembri 1994. a. otsuse ja saatis asja samasse kohtusse uueks läbivaatamiseks. Viljandi Maakohtu otsusega jäeti Valgamaa Metsaameti hagi Viljandi Metsakombi­naadi vastu 1 120 352 krooni nõudes rahuldamata hagi aegumise tõttu. Ringkonnakohus leidis, et 1991. a. lõpus ja 1992. a. jaanuaris sõlmitud ostu-müügi lepingutest tulenev võlanõue ei ole aegunud, kuna hagi esitati 1994. a. veebruaris. Hageja ostu-müügi lepingust tulenevat nõuet saab vaa­delda võrdsetel alustel omandiga. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand võrdselt kaitstud. Sellest tulenevalt oli hagi esitamise täht­aeg nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele kolm aastat. Viiviste nõude osas kuulub kohaldamisele TsK § 82 sätestatud hagi aegumise lühendatud tähtaeg. Kassatsioonkaebuses palub kassaator tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsuse ning lõpetada asjas menetlus. Kassaator leiab, et põhiseaduse kehtimahakka­misega ei tunnistatud kehtetuks TsK 6. peatüki sätteid ega muudetud hagi aegumise tähtaegu. Hageja esitas hagi ajal, mil hagi aegumise tähtaegu regu­leeris asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 4 lg. 3, mille kohaselt ENSV tsiviilkoodeksiga sätestatud hagi aegumise tähtaja möödumisel 1993. a. 1. det­sembriks 1993. a. on hagi aegunud, kui kohus ei tunnista hagi aegumise täht­aja möödalaskmise põhjust mõjuvaks. Viljandi Maakohus ei tunnistanud hageja poolt hagi aegumise tähtaja mööda­laskmise põhjust mõjuvaks ning kohaldas kostja nõudel TsÜSi § 114 lg. 2 alusel hagi aegumist. Vastustaja palub jätta Tartu Ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassat­sioonkaebuse rahuldamata. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuni 30. novembrini 1993. a. kehtinud TsK § 81 kehtestas hagi korras õiguste kaitsmise üldiseks tähtajaks (mitte hagi esitamise tähtajaks, nagu eks­likult märgib ringkonnakohus) kolm aastat, riiklikele ja teistele organisatsioo­nidele nende hagide puhul üksteise vastu üks aasta. Õigus esitada hagi, s.t. õigus hagile protsessuaalses mõttes, ei aegu. Aeguda võib rikutud õigustele kaitse saamine hagi korras, s.t. õigus hagile materiaalses mõttes. 29.06.1992. a. jõustunud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand võrdselt kaitstud. Omandi võrdne kaitse hõlmab ka ühesuguste aegumistähtaegade kohaldamist. Võrdselt kaitstud on nii asjaõiguslik kui võlaõiguslik nõue, mis tuleneb omandist. Hageja nõue tuleneb omandi võõrandamisest. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus õigesti leidnud, et hagi korras õiguste kaitsmise tähtaeg ei olnud möödunud. Juhindudes TsKSi § 346 p. 1 kolleegium otsustas: Tartu Ringkonnakohtu 12. juuni 1995. a. otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Eesistuja J. LUIK Liikmed H. JÕKS T. VERNIK