Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/1-51/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 28. septembrist 1995. a. Eestimaa Talupidajate Keskliidu hagis AS Eesti Külaehitus vastu Vabariikliku Koondise Eesti Külaehitus varade OÜ Eesti Külaehitus poolt ülevõtmise ja OÜ Eesti Külaehitus ja AS Eesti Külaehitus asutamislepingute ja põhikirjade kehtetuks tunnistamiseks — RT III, 1995, 13, 164

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 28. septembril 1995. a. III-2/1-51/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, hageja esindaja vandeadvokaat A. Kalme ja kostja esindaja vandeadvokaat H. Lepiku osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 18. sep­tembril 1995. a. Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja vandeadvokaat A. Kalme kassat­sioon­kaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. aprilli 1995. a. otsuse Eestimaa Talupidajate Keskliidu hagis AS Eesti Külaehitus vastu Vabariikliku Koondise Eesti Külaehitus varade OÜ Eesti Külaehitus poolt ülevõtmise ja OÜ Eesti Külaehitus ja AS Eesti Külaehitus asutamis­lepingute ja põhikirjade kehtetuks tunnistamiseks. 14.02.1991. a. asutamislepingu kohaselt Vabariikliku Koondise «Eesti Külaehitus» (VK EKE) ühiste omanike esindajad asutasid Osaühingu «Eesti Külaehitus» (OÜ EKE), mille põhikiri registreeriti 7.05.1991. a. 30.04.1992. a. asutamislepingu kohaselt asutasid OÜ EKE osanikud Aktsiaseltsi «Eesti Külaehitus» (AS EKE), mille põhikiri registreeriti 25.05.1992. a. Ringkonnakohtu otsusega jäeti muutmata Tallinna Linnakohtu 7. veebruari 1995. a. otsus, millega hagi jäeti täielikult rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et VK EKE kujunemisprotsess ASiks EKE toimus reorganiseerimise teel vastavate õigusaktide alusel. Eesti Vabariigi 4.06.1992. a. seaduse kooperatiiv­sete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigista­mise ja erastamise kohta alusel koostatud kohustatud subjektide nimekirja kinnitamisega Vabariigi Valitsuse 2.09.1992. a. määrusega nr. 258 aktseptee­riti riigivõimu tasandil AS EKE eksistentsi õiguslikul alusel. Tallinna Linna­valitsuse 3. mai 1991. a. määrust, millega anti OÜle EKE asutamisluba, ei ole tühistatud. Kui põllumajandusreformi õigustatud subjektidel tekkis reformi läbiviimisel pretensioone, siis tuli need lahendada põllumajandusreformi sea­duses (PRS) sätestatud korras. Põllumajandusreformi õigustatud subjektid ei ole volitanud hagejat hagi esitama. Kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tervikuna tühistada ja saata asi uueks arutamiseks apellatsioonikohtusse järgmistel põhjustel: 1. Puuduvad põhjendused, et VK EKE kujunes ASiks EKE seaduslikul teel: 1) VK-l EKE ei olnud osanikke, tema ülalpidamiskulud tasusid ehituste telli­jad kolhoosidevaheliste ehitusorganisatsioonide kaudu. Kolhoosidevahelised ehituskontorid (KEK), olemata EKE osanikud ei saanud olla osanikeks OÜs EKE. 1991. a. osaniketa organisatsiooni VK EKE kujunemine osanikega OÜks EKE ja 1992. a. ASiks EKE ei olnud võimalik ning oli ka vastuolus majandus­ühingute põhimääruse § 51, sest asutamislepingutes nimetatud osa­nikud ei tasunud osamakse. VK EKE ja KEKid ei olnud ei põhikirjade, TsK § 103 ega omandiseaduse § 18 lg. 2 kohaselt omanikud, vaid vastavalt TsK § 97 oma bilansis oleva vara operatiivsed haldajad. VK EKE reorganiseerimise tulemusel said varade operatiivsed haldajad omanikeks, mis ei vasta omandi­reformi aluste seaduse § 34, mille kohaselt erastamise üheks subjektiks saab olla füüsiliste isikute ühisel omandil põhinev majandusühing. OÜ EKE ja AS EKE osanikud ja aktsionärid on juriidilised isikud, mis ei põhine füüsiliste isikute omandil; 2) 1982. a. ENSV MN poolt kinnitatud VK EKE kehtiva põhikirjaga paralleel­selt koostati 1989. ja 1990. a. kinnitamata ja seega õigus­tühised põhikirjad, kuid kõik nimetatud põhikirjad sätestasid VK EKE tegevuse lõpetamise vaid likvideerimise teel, välistades sellega võimaluse VK EKE reorganiseerimiseks; 3) ENSV ÜNP 1990. a. otsuse «Privatiseerimisprotsessi korraldamise esmajärgu­listest abinõudest» p. 1 kohaselt oli omandivormi muutmine keelatud. See keeld ei laienenud EV ÜN 12.03.1992. a. otsuse «Eesti Vabariigi põllumajandus­reformi seaduse rakendamise kohta» p. 7 kohaselt põllumajandusreformi kohustatud subjektidele alates reformikomisjoni moodus­tamisest. Hoolimata eelnimetatud keelust reorganiseerus VK EKE OÜks EKE ning omandas VK EKE varad, kuigi need kuulusid riigile; 4) VK EKE reorganiseerimisotsuse võttis 31.10.1990. a. vastu olematu volikogu, sest voli­kogu olemasolu sätestava VK EKE paralleelpõhikirja registreeris Tallinna Linna­valitsus 13. novembril 1990. a.; 5) VK EKE ainsa tegevusala, organisat­sioonide ja ettevõtete juhtimise, üleminek õigusjärgluse korras OÜle EKE on vastuolus ettevõtteseaduse § 17 lg. 2. Pealegi kaotas VK EKE sellel tegevus­alal tegutsemise õiguse ettevõtte­seaduse jõustumisel. Kuna OÜ EKE põhikirja­lised tegevusalad ei vasta VK EKE tegevusaladele, siis ei ole tegemist VK EKE reorganiseerimisega; 6) OÜ EKE ei olnud põhikirja järgi VK EKE õigusjärg­lane, seega ei saanud VK EKE reorganiseeruda ASks EKE; 2. Kuigi OÜ EKE asutamisluba kehtib, ei muuda see asutamist seaduslikuks, sest linnavalitsus ei olnud kohustatud kontrollima asjaolusid ja põhjendusi, mis on toodud hagiavalduses. Seejuures on tähelepanu­väärne, et Tallinna Linnavalitsus andis 3. mai 1991. a. määrusega nr. 106 asutamisloa OÜle EKE ilma õigus­järgluseta; 3. Valitsuse poolt AS EKE lülitamine vara taasriigistamise ja eras­tamise kohustatud subjektide nimekirja ei kinnita kostja eksisteerimist õigus­likul alusel, sest valitsuse eesmärk oli kindlaks määrata, kelle tegelikus valdu­ses oli taasriigistamisele ja erastamisele kuuluv vara; 4. Hagi ei saa lahendada põllumajandusreformi seaduse või reformikomisjoni põhimääruses sätestatud korras, sest hagiga taotletakse OÜ EKE ja AS EKE asutamise kehtetuks tunnistamist, VK EKE seaduslikku likvideerimist ja tema kooperatiivses hal­duses olnud vara üleandmist neile, kes võtsid osa selle vara loomisest. See on võmalik alles peale majanditevahelise ettevõtte reformi läbiviimise korda reguleeriva eriseaduse vastuvõtmist. Seadust kooperatiivsete, riiklik-kooperatiiv­sete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta kohaldada ei saa; 5. Ringkonnakohus väidab paljasõnaliselt, et hagejal ei olnud õigust hagi esitada, motiveerimata, miks ta hageja põhjendustega ei nõustu. Hageja on esitanud hagi TsKSi § 5 lg. 1 p. 2 ja oma põhikirja alusel, vajamata selleks liikmete volikirju. Kuna kohus ei jätnud hagi läbi vaatamata, vaid arutas asja sisuliselt ja tegi otsuse, siis sellega kinnitas kohus hageja volitusi hagi esitamiseks. Vastustaja peab ringkonnakohtu otsust õigeks. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu korras toimub konkreetse tsiviilõigussuhte subjekti rikutud või vaidlustatud õiguste kaitse. Seega hagi rahuldamise eelduseks on hagejale kuuluva subjektiivse tsiviilõiguse rikkumine õigussuhte teise subjekti poolt (TsKSi § 4 ja 5 lg. 1 ning TsÜSi § 112). Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) põhikirja § 7 kohaselt võivad tema liikmeteks olla talupidajate liidud ja liikmesorganisatsiooni liige on samaaegselt ka ETKLi liige. Seega ETKLi liikmeks võivad olla nii juriidilised kui füüsilised isikud. TsKSi § 69 lg. 1 koha­selt on tsiviilprotsessi poolteks — hagejaks ja kostjaks — üksikisikud (füüsi­lised isikud) ja juriidilised isikud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt isik, kelle huvides algatati asi ühiskondliku organisatsiooni avaldusel (§ 5) on hageja. Hagiavaldu­sest nähtub, et see esitatakse talupidajate ja teiste põllumajandus­reformi õigustatud subjektide huvides. Teiste nimel esinemiseks ei anna ETKLile volitusi tema põhikiri. Hagis ühtegi teist hagejat (ETKLi liikmes­organisatsiooni või viimase liiget) peale ETKLi näidatud pole. Tsiviilprotsessi poolteks, s.h. hagejaks, saavad olla konkreetsed isikud. Hagejaks ei saa olla määratlemata hulk anonüümseid talupidajaid. Seega võib antud asjas hagejana käsitleda ainult ETKLi kui iseseisvat juriidilist isikut. ETKLil puudus tsiviil­õigussuhe VKga EKE viimase reorganiseerimise ajal 1991. a. OÜks EKE. ETKL ei olnud VK EKE varade omanik. ETKLil puudus tsiviilõigussuhe ka OÜga EKE viimase reorganiseerimise ajal 1992. a. aprillis—mais ASiks EKE, sest ta polnud OÜ EKE osanik. ETKLil ei tekkinud tsiviilõigussuhet VKga EKE, OÜga EKE ja ASiga EKE ka põllumajandusreformi seaduse jõustumi­sega 12.03.1992. ETKL ei ole põllumajandusreformi õigustatud subjekt. PRSi § 5 lg. 3 p. 1 ja 5 kohaselt tagab põllumajandusreformi komisjon ühismajandi vara inventeerimise ja teeb kindlaks sama seaduse § 3 lg. 1 p. 2—12 loetletud isikute ringi ja neile kuuluva varaosa suuruse. PRSi § 3 lg. 1 p. 12 kohaselt on põllumajandusreformi õigustatud subjektiks ühismajand majandite­vahelise ettevõtte osanikuna. Seega reformikomisjonil oli võimalus kindlaks määrata ühismajandi varaosa suurus majanditevahelise ettevõtte osanikuna ja arvestada seda varaosade kindlaksmääramisel ühismajandi varas. Majandite­vahelise ettevõtte osanikeks ja vastava tsiviilõigussuhte subjektiks võisid olla seega ühismajandid või nende õigusjärglased, mitte ETKL ja ühismajandi töötajad. Seega on sisuliselt õige ringkonnakohtu järeldus, et ETKLi füüsili­sest isikust liikme kui põllumajandusreformi õigustatud subjekti võimalikud nõuded majanditevahelise ettevõtte vara suhtes kuuluvad lahendamisele põllu­majandus­reformi käigus PRSis ettenähtud korras. Kuna VK EKE reorganiseerimisega ei rikutud hageja õigusi, siis kassat­sioonkaebuse ülejäänud väited pole selles asjas asjakohased ja jäävad tähele­panuta. Juhindudes TsKSi § 346 p. 1 kolleegium otsustas: Tallinna Ringkonnakohtu 25. aprilli 1995. a. otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. LUIK Liikmed H. JÕKS T. VERNIK