Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/1-52/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 27. septembrist 1995. a. M. M.-i hagis ASi Myyt vastu au ja väärikuse kaitseks ja moraalse kahju 500 000 krooni hüvitamiseks — RT III, 1995, 13, 163

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 27. septembril 1995. a. III-2/1-52/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, ASi Myyt esindaja vandeadvokaat T. Bekkeri, M. M.-i ja tema esindaja vandeadvokaat A. Pilve osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 18. septembril 1995. a. kostja ASi Myyt kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 27. ap­rilli 1995. a. otsuse M. M.-i hagis AS-i Myyt vastu au ja väärikuse kaitseks ja moraalse kahju 500 000 krooni hüvitamiseks. 11. jaanuaril 1994. a. esitatud hagiavalduses palus M. M. tunnistada tema au ja väärikust teotavateks andmed, mis avaldati 8. detsembril 1993. a. aja­lehes «Eesti Aeg» kirjade rubriigis artiklis «Mart Maastiku jälgedes». Ebatäp­seteks, tõele mittevastavateks ning lugejas hageja suhtes negatiivset hinnangut kujundavateks pidas M. M. artikli väidet sissejuhatavas osas: «... endised pangategelased «kantisid» meie raha kuhugi» ja seejärel väiteid: «Kohe alus­tab M. M. kõnesolevale krundile hiigelindividuaalelamu ehitamist, mis maksab vähemalt poolteist miljonit krooni. Vähemalt üks koht on nüüd teada, kuhu me võime minna oma kaotatud raha eest «objekti» vaatama». Hagis palus M. M. kohustada AS-i Myyt avaldama ajalehes «Eesti Aeg» vabandus ümber lükkamaks tema kohta avaldatud au teotavaid andmeid ja välja mõista kost­jalt tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks 500 000 krooni. Tallinna Linnakohtu otsusega rahuldati osaliselt M. M.-i hagi ASi Myyt vastu ning tunnistati ajalehes «Eesti Aeg» 8. detsembril 1993. a. avaldatud andmed M. M.-i au teotavaks ning tegelikkusele mittevastavaks. ASi Myyt kohustati ümber lükkama ajalehes «Eesti Aeg» nende poolt avaldatud tege­likkusele mittevastavad andmed M. M.-i kohta. ASilt Myyt mõisteti moraalse kahju hüvitamiseks M. M.-i kasuks välja 25 000 krooni. Linnakohtu otsuse motiivide kohaselt tuleneb Eesti Teaduste Akadeemia Keele Instituudi teostatud keeleekspertiisist, et kirjutise autor on pidanud M. M.-i pankrotimeistriks. Sõna «kantima» on kasutatud tähenduses «midagi kuhugi üle kandma, enda omaks tegema». Kirjutises võib M. M.-i maja samas­tada raha paigutamise kohana. Lääne Maakohtusse esitatud hagiavaldused ja kostja teised tõendid ei saa tõendada artiklis avaldatud andmete tegelikkusele vastavust, kuna puuduvad jõustunud kohtulahendid. Hageja tegevust on alu­setu seostada Lääne-Eesti Panga pankrotistumisega, kuna hageja lahkus töölt pangast tunduvalt enne selle pankroti väljakuulutamist, seoses pankrotiga kriminaalasja tema suhtes algatatud ei ole ning panga juhatuse esimehe A. S.-i õiendi kohaselt pangal pretensioone hageja vastu ei ole. Ringkonnakohus jättis ASi Myyt apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Linnakohtu 8. detsembri 1994. a. otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse järgi on linnakohtu otsus seaduslik, põhjendatud ja piisavalt motiveeritud. TsKSi § 88 lg. 1 mõtte kohaselt peavad pooled tõen­dama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. Asja kohtulikul arutamisel ei ole kostja tõendanud hageja au teotavate andmete vastavust tegelikkusele ning kohus ei näe alust muuta tõenditele antud hin­nangut. Apellatsioonkaebuse väited kolmandate isikute õiguste üle otsusta­misest ei ole asjakohased. Kassatsioonkaebuses palub AS Myyt ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta M. M.-i hagi AS Myyt vastu rahuldamata. Kassaator leiab, et linna- ja ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud TsÜSi § 23 lg. 1. Nimetatud sättest ei tulene, et andmete avaldaja peab nende tegelikkusele vastavust tõendama jõustunud kohtuotsustega. Seadus lubab sellistel juhtudel kõigi tõendamisvahendite kasutamist. Kohus ei ole tuvasta­nud ASi Myyt süüd moraalse kahju tekitamises. AS Myyt on tõendanud, et ta ei ole moraalse kahju tekitamises süüdi ning peaks TsÜSi § 172 lg. 2 alusel sel puhul vabanema kahju hüvitamise kohustusest. Kohtud on rikkunud TsKSi § 318 lg. 1 p. 3 sätteid. Tuvastades hagejal seose puudumise panga pankrotis­tumisega, otsustasid kohtud Lääne-Eesti Panga võlausaldajate õiguste üle neid või pankrotihaldurit asjasse kaasamata. Vastustaja palub jätta ASi Myyt kaebuse rahuldamata. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu 27. aprilli 1995. a. otsus tuleb tühis­tada TsKSi § 347 p. 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Vastavalt TsKSi § 228 lg. 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjen­datud. Ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks muuta linnakohtu otsuses tõendi­tele antud hinnangut. Linnakohus asus seisukohale, et M. M.-i vastu Lääne Maakohtusse esitatud hagiavaldused ja teised asjas esitatud tõendid ei tõenda artiklis avaldatu tegelikkusele vastavust, kuna puuduvad jõustunud kohtu­lahendid. Selline järeldus on väär ega põhine seadusel. Kirjutises ei süüdistata M. M.-i kuriteo või sellise tsiviilõigusrikkumise toimepanemises, mis eeldaks jõustunud kohtuotsust. Kohtuotsuste puudumine ei välista artiklis avaldatud andmete tegelikkusele vastavuse tõendamist teiste tõenditega. Hagiavaldustele ei saa tõendamisel tugineda, sest hagiavalduse asjaolud ei ole tõesed iseene­sest, nende olemasolu peab hageja tõendama. TsKSi § 90 alusel ei või ainult neid asjaolusid, mis peavad olema tõenda­tud seaduses sätestatud tõenditega, tõendada teiste tõenditega. TsÜSi § 23 ja § 172 ei ole sätestatud, milliste tõenditega peavad olema tõendatud avaldatud andmete tegelikkusele vastavus ja kahju tekitanu süü puudumine. Tuvastanud isiklike õiguste rikkumise, otsustab kohus TsÜSi § 172 lg. 3 alusel, kas sellega on tekitatud moraalset kahju. Kohtu vastav seisukoht peab olema motiveeritud ja tulenema kohtu tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohtu otsuses aga ei ole märgitud, millel põhineb kohtu järeldus TsÜSi § 23 sätes­tatud isikliku õiguse rikkumisega kaasnenud moraalse kahju kohta. Kostja väited moraalse kahju puudumise kohta on kohtud jätnud tähelepanuta põh­jendusi esitamata. Väidete aluseks pidas kostja asjaolu, et vaidlusalune kirjutis avaldati ajalehe allservas lugeja kirjana seoses hageja varasema töötamisega pankrotis­tunud Lääne-Eesti Panga juhataja asetäitjana. Samuti seda, et hageja on tunnistanud majandusrahade üleandmist ametiisikutele, väidetavalt pangale soodsate otsuste saavutamiseks. Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt on kohus hagejale moraalse kahju suuruse hindamisel arvesse võtnud kahju tekitaja ja kahju saanud isikut, artikli ajalehes avaldamise tagajärgi hagejale ja tema lähikondlastele ning kõiki teisi asjas esitatud tõendeid. Kuidas poolte isikud kohtu otsust mõjutasid ning millised olid artikli lehes avaldamise tagajärjed, seda linnakohtu otsusest ei selgu. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et asjas ei ole kolman­date isikute õiguste üle otsustatud. Vastavalt TsKSi § 242 lg. 2 mõttele on jõustunud otsus kohustuslik asjast osa võtnud pooltele ja kolmandatele isiku­tele ning nende õigusjärglastele. Samuti ei olene võlausaldajate õigused pank­rotistunud Lääne-Eesti Panga suhtes füüsilise isiku M. M.-i seosest pankrotiga. Kolleegium juhib tähelepanu, et hageja esindaja taotlusel tehtud keele­ekspertiis ei ole tõendiks eksperdi arvamusena. Vastavalt TsKSi § 128 on ekspertiisi õigus määrata kohtul TsKSi § 129—130 sätestatud tingimustel. Juhindudes TsKSi § 346 p. 2 kolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. aprilli 1995. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. ASi Myyt kaebus rahuldada. Tagastada ASile Myyt Põhja-Eesti Panga Tartu filiaali tasutud kautsjon 450 (nelisada viiskümmend) krooni. Eesistuja J. LUIK Liikmed H. JÕKS T. VERNIK