Legislator Case Law & Legislation
13007276 EE

Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/1-49/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 27. septembrist 1995. a. V. Z. hagis KAS Kalju vastu kindlustushüvitise 93 698 krooni 30 sendi nõudes — RT III, 1995, 13, 162

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/1-49/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 27. septembrist 1995. a. V. Z. hagis KAS Kalju vastu kindlustushüvitise 93 698 krooni 30 sendi nõudes — RT III, 1995, 13, 162

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 27. septembril 1995. a. III-2/1-49/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, KAS Kalju esindaja vandeadvokaat A. Aadli osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 18. septembril 1995. a. Kindlustusaktsiaseltsi «Kalju» ning V. Z. kassatsioonkaebuste alusel Viru Ringkonnakohtu 24. aprilli 1995. a. otsuse V. Z. hagis KAS Kalju vastu kindlustushüvitise 93 698 krooni 30 sendi nõudes. Viru Ringkonnakohtu otsuse kohaselt esitas V. Z. 14. aprillil 1994. a. Narva Linnakohtule hagiavalduse 93 698 krooni 30 sendi väljamõistmiseks KASilt Kalju. Hageja oli 17. septembril 1993. a. sõlminud kindlustusseltsiga vabatahtliku transpordikindlustuse lepingu isiklikule sõiduautole Volvo 944. 13. veebruaril 1994. a. ei tulnud ta libeda tee tõttu auto juhtimisega toime ja sõitis vastu tänavavalgustusposti. Avariist tekkinud materiaalse kahju hüvita­misest kindlustusselts keeldus. Narva Linnakohus jättis V. Z. hagi rahuldamata. Vastavalt hageja ja kostja vahel 17. septembril 1993. a. sõlmitud kindlustuspoliisi p. 3 oli kindlus­tusvõtja kohustatud kindlustusjuhtumi saabumisel sellest ühe ööpäeva jooksul kindlustus­seltsile teatama. V. Z. ei teatanud kindlustusjuhtumist eelnimetatud tähtaja jooksul, millega jättis täitmata oma lepingujärgsed kohustused. Hageja ei vaidlustanud kohtus kindlustusseltsi poolt temaga kindlustuslepingu lõpeta­mist 1. veebruaril 1994. a. Viru Ringkonnakohus rahuldas 24. aprillil 1995. a. otsusega osaliselt V. Z. apellatsioonkaebuse ja tühistas Narva Linnakohtu otsuse ning mõistis KASilt Kalju V. Z. kasuks välja kindlustushüvitist 71 155 krooni 50 senti, tunnistaja­tasu 67 krooni 50 senti ja riigilõivu 5975 krooni 15 senti. Ringkonnakohus leidis, et vastavalt poolte vahel 17. septembril 1993. a. sõlmitud sõiduki kindlustuspoliisile on kindlustusselts kohustatud hüvitama kahjud seoses sõiduki avariiga. V. Z. käes oli kehtiv kindlustuspoliis ning puuduvad tõendid, et hageja sai KASi Kalju teate lepingu lõpetamise kohta kätte enne 13. veebruari 1994. a. Ringkonnakohtus ülekuulatud tunnistaja S. P. ütlustega on tõendatud, et V. Z. teatas avariist kindlustusseltsile õige­aegselt. Kindlustuspoliis ei sätesta, missuguses vormis peab kindlustusvõtja teatama kindlustusseltsile avariist. KAS Kalju palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu 24. aprilli 1995. a. otsuse tühistada ja saata asi teisele apellatsioonikohtule uueks läbivaatami­seks. KAS Kalju väidab, et apellatsioonikohus on vääralt tõlgendanud kind­lustusseaduse (KS) § 10, § 22 ja § 33 sätteid ning oluliselt rikkunud TsKSi § 283 lg. 2 ja 4, § 289, § 303 lg. 4, § 313 ja § 317 sätteid. Kindlustusselts leiab, et tal oli õigus leping ühepoolselt lõpetada. Vastuses KAS Kalju kassatsioonkaebusele palub V. Z. jätta see kui alu­setu rahuldamata. V. Z. palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu 24. aprilli 1995. a. otsuse muuta ning välja mõista kindlustusseltsilt kindlustushüvitis täies ulatuses, s.o. 85 472 krooni, ekspertiisikulutuste katteks 1301 krooni ja parklatasu eest 887 krooni, kokku täiendavalt 16 504 krooni 50 senti. KAS Kalju peab V. Z. kassatsioonkaebust põhjendamatuks. Kaebuses ei ole näidatud, milles seisneb vaidlustatava kohtulahendi ebaõigsus ja milli­seid seadusi on apellatsioonikohus vääralt kohaldanud. Kolleegium leiab, et KAS Kalju kassatsioonkaebus on põhjendatud, ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsKSi § 347 p. 1 ja 2 alusel materiaal­õiguse normi väära tõlgendamise ja protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Vastavalt KSi § 22 lg. 1 on kindlustuspoliis kindlustuslepingu sõlmimist tõendav dokument. Ühtlasi tõendab kindlustuspoliis kindlustuslepingu sõlmi­mist selles märgitud tingimustel. KSi § 10 lg. 3 sätestab kindlustusandja õiguse määrata kindlustuse liigid ja nende tingimused, lähtudes seadusega kehtestatud korrast. KAS Kalju poolt olid 8. detsembril 1993. a. kinnitatud transpordi­vahendite kindlustuse üldised tingimused (üldised tingimused). Nimetatud tingimused on kindlustuslepingu osaks. Sõiduki kindlustuspoliisile on V. Z. andnud allkirja kindlustuslepingu sõlmimise kohta osundatud tingimuste kohaselt. Seega on V. Z. väide, et teda nende tingimustega ei tutvustatud, paljasõnaline. KSi § 33 lg. 1 p. 1 sätestab, et kindlustuse üldistes tingimustes peavad sisalduma kindlustuslepingu tähtaeg, lepingu ühepoolse lõpetamise alused ja tagajärjed. KAS Kalju kindlustuse üldiste tingimuste p. 3.6 kehtestab kindlustus­seltsile alused lepingu ühepoolseks lõpetamiseks. Kindlustusandjal oli seega õigus leping ühepoolselt lõpetada, kuid ainult üldistes tingimustes nimetatud alustel. Lepingu kehtivuse otsustamisel pidi apellatsioonikohus kontrollima, kas kindlustusselts lõpetas ühepoolselt lepingu üldistes tingimustes märgitud alusel. Seejuures ei ole määrav, kas V. Z.-l oli kindlustuspoliis käes või mitte. Üldiste tingimuste p. 4.1 alusel on kindlustusvõtja kohustatud kindlustus­juhtumist teatama kindlustusandjale kirjalikult ühe ööpäeva jooksul. Samade tingimuste p. 6.6.1 kohaselt kindlustushüvitist välja ei maksta, kui kindlus­tusvõtja ei täitnud p. 4.1. Ringkonnakohus luges ekslikult üksnes tunnistaja S. P. ütluste alusel tõndatuks, et V. Z. teatas kindlustusjuhtumist õigeaegselt. Üldiste tingimuste p. 4.1 tulenevalt peab V. Z. tõendama, et ta teatas avariist kirjalikult ning tegi seda õigeaegselt. Apellatsioonikohus rikkus TsKSi § 317 nõudeid sellega, et muutis tunnis­taja T. A. ütlustel põhineva asjaolu osas kohtuotsust, vahetult T. A.-d üle kuulamata või otsuses märkimata, miks nimetatud tunnistaja ütlusi tuleb teisiti hinnata. Tunnistaja T. A. ütluste kohaselt ei teatanud V. Z. kindlustusjuhtu­mist õigeaegselt lepingus ettenähtud vormis. Ringkonnakohus on õigesti tulnud järeldusele, et hagejal ei ole õigust ekspertiisi ja auto tasulises parklas hoidmise maksumuse hüvitamisele, kuna üldised tingimused nende kulutuste hüvitamist ette ei näe. Juhindudes TsKSi § 346 p. 2 kolleegium otsustas: Tühistada Viru Ringkonnakohtu 24. aprilli 1995. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. KAS Kalju kaebus rahuldada. V. Z. kaebus jätta rahuldamata. Tagastada KASile Kalju Põhja-Eesti Panga Tartu filiaali arvelduskontole nr. 141551 tasutud kautsjon 772 (seitsesada seitsekümmend kaks) krooni. Eesistuja J. LUIK Liikmed H. JÕKS T. VERNIK

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →