Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/1-48/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 27. septembrist 1995. a. S. E. hagis Osaühingu «Selja» vastu tervisele tekitatud kahju hüvitamiseks — RT III, 1995, 13, 161

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 27. septembril 1995. a. III-2/1-48/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, kostja OÜ Selja esindaja vandeadvokaat V. Krinali osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 18. septembril 1995. a. S. E. kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 16. mai 1995. a. otsuse S. E. hagis Osaühingu «Selja» vastu tervisele tekitatud kahju hüvita­miseks. 7. novembril 1994. a. esitatud hagiavalduses palus S. E. Osaühingult «Selja» välja mõista tervisele kutsehaigusega tekitatud kahju. S. E. töötas Vändra Katsesovhoosis kolmanda liigi autojuhina alates 9. juulist 1979. a. Tööleping lõpetati 31. märtsil 1993. a. töölepinguseaduse § 86 lg. 3 alusel seoses hageja koondamisega sovhoosi reorganiseerimisel Osaühinguks «Selja». Pärnu ATEK-i aktiga nr. 916/917 7. juulist 1994. a. on tuvastatud hageja kutse­haigus ja kutsealase töövõime kaotus 40%. Hageja saab III grupi invaliidsus­pensioni 240 krooni kuus, tema keskmine kuupalk oli 935 krooni 40 senti ja arvestades töövõime kaotust 40% on igakuise hüvise suurus alates 1. veebrua­rist 1995. a. 374 krooni 20 senti ja ühekordselt tuleb välja mõista 2547 krooni 80 senti ajavahemiku 7. juuli 1994. a. kuni 1. veebruar 1995. a. eest. Pärnu Maakohtu 10. märtsi 1995. a. otsusega hagi rahuldati TsK § 473 lg. 2 alusel, mis reguleerib kahju hüvitamist juhul, kui juriidiline isik on lõpe­tanud oma tegevuse seoses reorganiseerimisega. Kohtuotsuse motiivide koha­selt peab hüvituse välja maksma reorganiseeritud sovhoosi õigusjärglane ja ainult juhul, kui juriidiline isik likvideeritakse ja õigusjärglast ei ole, siis toi­mub hüvise väljamaksmine riikliku sotsiaalkindlustusorgani poolt. Kohus leidis, et kuna 24. augustil 1994. a. muudeti TsK § 473 sätteid ja neil on tagasiulatuv jõud, siis ei saa kostja poolt viidatud põllumajandusreformi seaduse § 14 lg. 3 sätteid lugeda kehtivaks, sest kehtib hilisem seadus. Kohus leidis, et hüvise arvestus on õige ja vastavuses seadusandlusega. Tallinna Ringkonnakohtu 16. mai 1995. a. otsusega tühistati maakohtu otsus ja hagi jäeti rahuldamata. Otsuse motiivide kohaselt ei olnud õige kohal­dada TsK § 473 üldsätteid, sest põllumajandusreformi seaduse § 14 lg. 3 on erisäte, mille kohaselt lähevad ühismajandi reorganiseerimisel tema kohus­tused tervisekahjustuse hüvitamisel üle riikliku sotsiaalkindlustuse organitele. Hagi rahuldamine kostja vastu üldsätte alusel oli ebaõige. See tuleneb TsÜSi § 3, mis kehtestab üld- ja erisätte vahekorra. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, rahuldades hagi. Kassaator leiab, et hagi oli esitatud õige kostja vastu, sest tsiviilkoodeksi sätted kohustavad reorganiseeritud jurii­dilise isiku õigusjärglast hüvitama tervisele tekitatud kahju. Põllumajandus­reformi seaduse § 14 lg. 3 kohaldamine oli väär. Kolleegiumi istungil palus kostja esindaja jätta apellatsioonikohtu otsuse muutmata. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus on seaduslik ja põhjen­datud ning selle tühistamiseks ei ole alust. Põllumajandusreformi seaduse § 14 lg. 3 kohaselt lähevad ühismajandi reorganiseerimisel tema kohustused tervisekahjustuse hüvitamisel üle riikli­kule sotsiaalkindlustusorganile. Apellatsioonikohus on OÜ Selja vastu esitatud hagi rahuldamata jätmisel seda seadust (erisätet TsÜSi § 3 kohaselt) õigesti kohaldanud. Kassatsioonkaebuse väide, et kohus pidanuks kohaldama TsK § 473 sät­teid, mida muudeti 24. augustil 1994. a., s.o. pärast põllumajandusreformi seaduse vastuvõtmist, ei ole õige. TsÜSi § 3 kohaselt, kui seaduse üks säte täpsustab teist või kehtestab teisest erandi, loetakse täpsustatavat sätet üld­sätteks ja täpsustavat erisätteks. Sel juhul kohaldatakse erisätet. Tsiviil­koo­deksi sätted on üldsätted. Põllumajandusreformi seaduse sätted on erisätted ja kohus kohaldas neid õigesti, sest see seadus sätestab erandi tsiviilkoodeksis kehtestatud korras tervisekahjustuse hüvitamiseks. Põllumajandusreformi seaduse § 14 lg. 3 ei ole muudetud ega tühistatud. Tsiviilkoodeksi muutmise seadus 24. augustist 1994. a. ei muutnud ega tühistanud põllumajandusreformi seadust, seal on öeldud, et tagasiulatuv jõud on TsK § 473 suhtes ja viiteid teistele seadustele seal ei ole. Seega ei ole kassatsioonkaebuse väited kohtu­otsuse tühistamise aluseks. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKSi § 346 p. 1 kolleegium otsustas: Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 16. mai 1995. a. otsus ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. LUIK Liikmed H. JÕKS T. VERNIK