Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/1-45/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus 14. septembrist 1995. a. Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja OÜ EKE Projekt hagis ASi Eesti Külaehitus ja Hansapanga vastu hoone Liivalaia 6—12 ostu-müügi lepingu tühistamiseks — RT III, 1995, 13, 156

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus, 14. septembril 1995. a. III-2/1-45/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, hagejate esindajate vandeadvokaatide A. Kalme ja L. Urge ning Hansapanga esindaja vandeadvokaat J. Raidla osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 4. septembril 1995. a. Hansapanga erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 1995. a. määruse Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja OÜ EKE Projekt hagis AS-i Eesti Külaehitus ja Hansapanga vastu hoone Liivalaia 6—12 ostu-müügi lepingu tühistamiseks. 16. novembril 1994. a. esitasid Eestimaa Talupidajate Keskliit ja OÜ EKE Projekt Tallinna Linnakohtule hagiavalduse, milles palusid tühistada hoone Liivalaia 6—12 Tallinnas ostu-müügi lepingu, mis oli sõlmitud AS-i Eesti Külaehitus ja Hansapanga vahel 5. oktoobril 1994. a. Ühtlasi paluti hagi tagamiseks keelata Hansapangal hoonet Liivalaia 6—12 rentida, pantida, võõrandada, kasutusvaldusesse anda, tasuta kasutusse anda ja teostada hoones ümberehitusi. 10. veebruaril 1995. a. kohtule esitatud avalduses täpsustas OÜ EKE Projekt hagi tagamise taotlust ja kuna seni ei olnud kohus hagi tagamiseks määrust teinud, siis paluti keelata nii AS-il Eesti Külaehitus kui ka Hansa­pangal ning nende poolt volitatutel vaidlusalust hoonet rentida, pantida, võõ­randada, kasutusvaldusesse ja tasuta kasutusse anda, teostada ümberehitus- ja kapitaalse iseloomuga remonttöid ning peatada Hansapanga ja rentnikevahe­lised rendilepingud. 14. veebruari 1995. a. määrusega rahuldas kohus hagi tagamise avalduse. 15. veebruaril 1995. a. võttis kohus vastu OÜ EKE Projekt avalduse Hansapanga kaasamiseks protsessi kostjana. Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 1995. a. määrusega jäeti linnakohtu määrus muutmata. Määruse motiivide kohaselt võib kohus vastavalt TsKSi § 153 lg. 1 säte­tele protsessiosaliste taotlusel hagi tagada. Hagi tagamist lubatakse asja igas seisundis, kui tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsKSi § 154 lg. 1 p. 4 kohaselt on hagi tagamise üheks abi­nõuks kostjal teatud tehingute ja toimingute keelamine. Erikaebuse esitaja väited hageja pahatahtlikkuse ja majandusliku seisu kohta ei ole tõendatud. TsKSi § 153 lg. 3 sätete rakendamine on kohtu õigus, mitte kohustus. Määruse tühistamise aluseks ei ole ka asjaolu, et kohus lahendas hagi tagamise kolm kuud pärast hagi esitamist ning Hansapank ei olnud sel ajal veel kostjana asjasse kaasatud. Erikaebuses palub Hansapank Tallinna Ringkonnakohtu määruse ja Tallinna Linnakohtu määruse tühistada materiaal- ja protsessiõigusnormide ebaõige kohaldamise tõttu, sest et: 1) hagi tagamist on kohaldatud vale ehitise suhtes. Hansapank omandas hoone Liivalaia 6—12, kuid kohtud on rakendanud hagi tagamise abinõusid hoone Liivalaia 6/12 suhtes. Sellist hoonet Hansapangal ei ole; 2) hagi tagamise taotluse alus on väär. Hagejad leidsid, et AS-il Eesti Kolhoosiehitus ei olnud õigust vaidlusalust hoonet müüa, kuna AS Eesti Kolhoosiehitus ei olnud hoone omanik, sest hoone Liivalaia 6—12 on alates vastuvõtmisest kuulunud PI EKE Projekt õigusjärglase OÜ EKE Projekt bilanssi. Hansapank leiab, et ostu-müügi lepingu sõlmimise ajal kuulus hoone ikkagi AS-ile Eesti Kolhoosiehitus, mida kinnitavad mitmed kohtulahendid; 3) linnakohus leidis, et hagi tagamine on põhjendatud, kuna vastasel juhul võib olla raskendatud kohtuotsuse täitmine. Hansapank leiab, et taotlus hagi taga­miseks oli põhjendamatu ja selles esineb TsKSi § 66 lg. 1 sätestatud protsessi­osalise pahatahtlus. Hagi tagamisega on tekitatud pretsedent, millega võib praktiliselt igasuguse tehingu tagajärjel saadud vara kasutamise peatada — piisab vaid oletatavale õigusele toetuva hagi esitamisest kohtusse ning taotlu­sest selline hagi tagada, kui muutub mõttetuks omaniku heausksuse printsiip. Kuigi hagi taga­mise taotlus oli õiguslikult põhjendamata, ei rakendanud kohus TsKSi § 153 lg. 3 sätteid ega nõudnud hagejalt raha ettemaksmist kohtu depo­siiti hagi tagamisega põhjustatava võimaliku kahju hüvitamiseks. Ring­konna­kohus leidis, et TsKSi § 153 lg. 3 kohaldamine on kohtu õigus, aga mitte ko­hustus. Seadus­andja on kohtu õigused sätestanud tasakaalustatuse põhimõttel, seetõttu tulnuks rakendada ka TsKSi § 153 lg. 3 sätteid ja seda eriti, kui selliste abinõude rakendamise vajalikkusele viidatakse protsessiosaliste poolt. Hansa­panga teada ei ole hagejad võimelised hagi tagamisega tekitatud kahju hüvita­miseks. Ring­konnakohus ei kontrollinud OÜ EKE Projekt majanduslikku sei­sundit, vaid on piirdunud konstanteeringuga, et Hansapanga väited osaühingu majandusliku seisundi kohta ei ole tõendatud. Kohus ei ole määranud sõltu­matut ekspertiisi hindamaks osaühingu 10. veebruari 1995. a. avalduse väidet, nagu kahjustaks Hansapank hoone ehituslikku püsivust lammutamiste või konst­ruktsioonide rikkumisega. AS Eesti Külaehitus nõustus erikaebuse väidetega. Vastustajad OÜ EKE Projekt ja Eestimaa Talupidajate Keskliit peavad erikaebust põhjendamatuks ja leiavad, et apellatsioonikohtu määruse tühista­miseks ei ole alust. Hansapank ei vaidlustanud linnakohtus ega apellatsiooni­kohtus, kas tegemist on õigele või valele hoonele pandud keeldudega. Selle vaidlustamine Riigikohtus ei kuulu läbivaatamisele vastavalt TsKSi § 336 lg. 1 sätetele. Erikaebuse teine, kolmas ja neljas osa on identsed apellatsioonikohtule esitatud kaebusega ja sellele on hagejad-vastustajad ammendava vastuse andnud. Lisandunud on vaid väide, et OÜ EKE Projekt ei ole PI EKE Projekt õigus­järglane, mis olevat kinnitust leidnud mitmete teiste kohtulahenditega. See väide on ebaõige ja see ei puuduta hagi tagamise küsimuse lahendamist, sest hagi tagamisel õigusjärglust ei arutatud ega lahendatud ning selle peale ei saa seetõttu kaevata. Tallinna Linnavalitsuse korraldus, millega anti OÜ-le EKE Projekt asutamisluba PI EKE Projekt õigusjärglusega, on endiselt jõus. Kolleegiumi istungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus on seadusega kooskõlas ning erikaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Erikaebuse väide, et hagi tagamist kohaldati vale ehitise suhtes, ei ole õige. Hagejate poolt kohtule esitatud avaldustes on palutud hagi tagamiseks rakendada mitmesuguseid abinõusid hoone Liivalaia 6—12 suhtes. Nii linna- kui ringkonnakohtus on pooled vaidlusaluse hoone aadressi ilmselt õigesti mõistnud ja seda ei vaidlustanud keegi enne erikaebuse esitamist Riigikohtule. Tõsi, eesti kirjakeeles tähistatakse sellisena maja ja korterinumbreid, kuid kohtumääruses käib hagi tagamine hoone kohta, mis oli ostu-müügi lepingu objektiks ja reaalne objekt ei muutu olematuks kohtumääruses kasutatud majanumbrit tähistava kirjapildi Liivalaia 6/12 tõttu. Pealegi kasutatakse eesti kirjakeeles sellist tähistust just majanumbrite kohta. Toimikus olevate doku­mentide kohaselt tähistab numbrikombinatsioon 6—12 krunte (maa-ala) Liiva­laia tänaval ja hoone aadress on lihtsalt Liivalaia 12, s.o. täpselt nii, nagu Hansapank ise oma aadressiks märgib kohtule esitatud erikaebuses. Seetõttu pole ka millegi üle kaevata. TsKSi § 153 sätestab hagi tagamise alused, mille kohaselt hagi lubatakse tagada asja igas seisundis, sealhulgas võib kohus põhjendatud kirjaliku aval­duse alusel hagi tagada kuni kuu enne hagi esitamist. Erikaebuse väide, et kohus rikkus protsessiõigusnormi, tagades hagi enne, kui Hansapank protsessi kaasati, ei ole kohtumääruse tühistamise aluseks. Kohtul on õigus ühe kuu jooksul enne kostja vastu hagi esitamist hagi tagada. TsKSi § 156 lg. 1 kohaselt lahendab kohus hagi tagamise avalduse sissetuleku päeval kostjale ja teistele protsessiosalistele teatamata. Ringkonna­kohus märgib õigesti, et hagi tagamise määrus tehti kolm kuud pärast hagi esitamist. Põhjendatud hagi tagamise avaldus esitati kohtule 10. veebruaril 1995. a. — seega samuti kolm kuud pärast hagiavalduse esitamist ja selle avalduse kohus rahuldaski. Erikaebuse väide, et kohus pidanuks hageja esita­tud ehituslikke põhjendusi hagi tagamise avalduses kontrollima erapooletu ekspertiisi abil, ei ole seadusega kooskõlas. Hagi tagamise otsustamisel kohus ekspertiise ei korralda — see muudaks võimatuks seadusesätete järgimise, mille kohaselt hagi tagamise avaldus tuleb lahendada avalduse sissetuleku päeval. TsKSi § 212 lg. 1 kohaselt ei otsustata kohtumäärusega asja sisuliselt. Erikaebuse väide, et OÜ EKE Projekt ei ole õige hageja, ei ole apellat­sioonikohtu määruse tühistamise aluseks. Hagi tagamise määrusega ei lahen­data ja kohtud ka ei lahendanud sisulist vaidlust õigusjärgluse üle. TsKSi § 153 lg. 3 kohaselt võib kohus hagi tagamisega põhjustatava võimaliku kahju hüvitamiseks nõuda avaldajalt raha ettemaksmist kohtu deposiiti. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et see on kohtu õigus, mitte aga kohustus. Hagi tagamisega ei pea igal juhul kaasnema TsKSi § 153 lg. 3 kohaldamine. Hansapank ei ole kohtule esitanud põhjendatud avaldust TsKSi § 153 lg. 3 kohaldamiseks. Sellise avalduse esitamise võimalust ei ole Hansa­pank minetanud. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKSi § 346 p. 1 kolleegium määras: Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 1995. a. määrus ja erikaebus rahuldamata. Eesistuja J. LUIK Liikmed H. JÕKS T. VERNIK