Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/3-25/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 19. septembrist 1995. a. S. B. süüdistusasjas KrK § 139 lg. 3 p. 1

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 19. septembril 1995. a. III-1/3-25/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kohtu­vigade parandamise korras läbi kriminaalasja S. B. süüdistuses KrK § 139 lg. 3 p. 1; § 140 lg. 2 p. 1, 2, 3, 4 ja § 197 lg. 2 p. 2 järgi, V. T. süüdistuses KrK § 139 lg. 3 p. 1 järgi ning A. V. süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 ja § 140 lg. 2 p. 1, 2, 3, 4 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Lääne-Viru Maakohtu 1. veebruari 1995. a. otsusega tunnistati S. P. süüdi korduvas võõra vara salajases ja avalikus varguses ning ärandamises; V. T. tunnistati süüdi korduvas võõra vara salajases varguses ja mõisteti õigeks auto ärandamises ning A. V. tunnistati süüdi korduvas võõra vara salajases ja ava­likus varguses. Lõplikuks karistuseks mõisteti kuritegude kogumi eest KrK § 40 alusel S. P.-le kolm aastat vabadusekaotust kinnises vanglas, A. V.-le kaks aastat ja kolm kuud vabadusekaotust, millest ta tingimuslikult vabastati KrK § 47 lg. 1 sätete alusel ning V. T.-le üks aasta ja kuus kuud vabaduse­kaotust poolkinnises vanglas, kohaldades KrK § 39 sätteid. Ühtlasi otsustas maakohus jätta läbi­vaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras RASi Kiviter, T. M.-i, J. K., M. L.-i, U. P. tsiviilhagid ning ülejäänud tsiviilhagid mõistis kohtualustelt välja soli­daarselt vastavalt nende osale. Kohtualustelt S. P.-lt, V. T.-lt ning V. V.-lt mõisteti solidaarselt välja erinevate kannatanute kasuks kokku 88 685,50 krooni. Lääne-Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellat­sioonkaebuse süüdimõistetu S. P. kaitsja vandeadvokaat L. Viitas. Kaebuses taotleti S. P.-le kergema karistuse mõistmist. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. mai 1995. a. otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Samas aga nenditi, et Lääne-Viru Maakohus on ebaõigesti välja mõistnud kuritegudega tekitatud kahjud. Süüdimõistetutelt on välja mõistetud ainult osa kannatanu­tele põhjustatud kahjudest, osa aga jäetud kanda eeluurimisel kindlakstege­mata isikutele. Kuna aga ringkonnakohtus puudus prokuröri protest või kanna­tanu kaebus, siis ei saanud selles osas kohtulahendit muuta. Avalduse kohtuvea parandamiseks Riigikohtule esitas Riigiprokuratuuri prokurör S. Paruhhina, kes taotleb Lääne-Viru Maakohtu 1. veebruari 1995. a. otsuse tühistamist tsiviilhagi osas ja uue otsuse tegemist vastavalt seadusele. Avalduse kohaselt on maakohtu otsusega rikutud kannatanute õigusi ega pole arvestatud asjaoluga, et ühiselt kahju tekitanud isikud vastutavad kannatanu ees solidaarselt. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri, kes toetas avalduse rahuldamist, tuvastas: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on 15. mai 1995. a. otsuses osutanud õigesti Lääne-Viru Maakohtu otsuse ebaseaduslikkusele, kuid lähtu­des AKKSi § 20 lg. 1 ja § 32 lg. 3 sätestatust, mis reguleerivad ringkonna­­kohtus kriminaalasja läbivaatamise ulatust ja pädevust, puudus apellatsiooni­kohtul võimalus maakohtu otsuse muutmiseks. Vastavalt KrMK § 41 lg. 1 on kuriteo läbi varalist kahju kandnud isikul õigus esitada süüdistatavate vastu tsiviilhagi, mis vaadatakse kohtus läbi koos kriminaalasjaga. KrMK § 269 alusel lahendatakse tsiviilhagi kohtuotsuse tegemisel ja ainult siis, kui kriminaalasja edasi lükkamata pole võimalik täpselt arvestada tsiviilhagi suurust, võib kohus süüdimõistva otsuse tegemisel tunnistada, et tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. Hagi rahuldamise täpne suurus määratakse kindlaks tsiviilmenetluse korras. Kooskõlas kehtiva TsK § 459 vastutavad ühiselt kahju tekitanud isikud kannatanu ees solidaarselt. Solidaarset vastutust kahju hüvitamisel kannavad kõik isikud, kes tekitasid kahju kohtus tõendatud kuritegeliku tegevusega. Kui kuriteo panid toime mitu isikut, kannavad nad solidaarset vastutust tekitatud kahju eest nende kuriteoepisoo­dide kaupa, milles on kohtu poolt tuvastatud ühine osavõtt. Lääne-Viru Maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalprotsessi seadust. Otsus, milles mõistetakse süüdimõistetutelt kahjud välja solidaarselt, kuid samas määratakse kindlaks kannatanutele heastamiseks mingi osa kogu tuvas­tatud kahjust, on solidaarset vastutust välistav. Kohtuotsuses ei leidu ühtegi motiivi ega põhistust, miks on vähendatud heastamisele kuuluvaid kahju­sum­masid ja halvendatud kannatanute-tsiviilhagejate olukorda, kes saavad selle otsuse alusel nõuda süüdimõistetutelt vaid osalist kahju hüvitamist. Kuna maakohtu otsus jõustus Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. mai 1995. a. otsusega, siis on vajalik kohtuvea parandamiseks tühistada osaliselt kõik eelnevad kohtulahendid. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKSi § 39 lg. 4; § 63 p. 2; § 64 p. 2 ja § 65 lg. 3 ja § 779 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Lääne-Viru Maakohtu 1. veebruari 1995. a. otsus ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. mai 1995. a. otsus S. B., V. T. ja A. V. süüasjas tsiviilhagide osas. 2. Saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks tsiviilhagide osas Lääne-Viru Maakohtule. Prokuröri avaldus rahuldada. Otsus jõustub 19. septembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Herbert LINDMÄE Lea KALM