Majandus- ja kommunikatsiooniminister — Ühisturunduse toetamise tingimused ja kord — RTL, 64, 914

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kohaldamisala (1) Ühisturunduse toetamise meetme (edaspidi meede) tingimused ja kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 2007. a korraldusega heaks kiidetud «Riiklike struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» ja sellest tuleneva «Majanduskeskonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime» eesmärkide elluviimiseks. (2) Meetme raames antav toetus on vähese tähtsusega abi, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni määrust (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), ja «Konkurentsiseaduse» §-s 33 sätestatut. (3) Määrust ei kohaldata Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas I loetletud või Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele: 1) Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas I loetletud põllumajandustoodete esmane tootmine; 2) jahindus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 01) ja metsamajandus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 02) ning neid teenindavad tegevusalad; 3) kalapüük ja vesiviljelus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 03) ning neid teenindavad tegevusalad; 4) kalandustoodete tootmine, töötlemine ja turustamine; 5) mäetööstus (EMTAK 2008, jagu B); 6) elektrienergia-, gaasi-, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (EMTAK 2008, jagu D); 7) veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus (EMTAK 2008, jagu E); 8) hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008, jagu G), välja arvatud hulgikaubandus juhul, kui Eestis äriregistrisse kantud äriühing ekspordib samasse kontserni kuuluvas tootmisettevõttes toodetud toodangut või kaubamärgi omanikuna allhanke korras toodetud toodangut; 9) turismiteenuse ja reisiteenuse osutamine «Turismiseaduse» §-de 2 ja 3 tähenduses ning aktiivse puhkuse teenuse (matkamine, ratsutamine, taliharrastus, vesiharrastus jms) osutamine; 10) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008, jagu K); 11) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008, jagu L); 12) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008, jagu R, alajagu 92). § 2. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärgiks on Eesti ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine välisturgudel ettevõtjate ühisturundustegevuse toetamise kaudu, mille tulemusena kasvab ettevõtjate ekspordikäive, suureneb eksportivate ettevõtjate hulk ning paraneb Eesti ettevõtjate, toodete ja teenuste tuntus ja maine välisriikides. § 3. Meetme rakendusasutus ja -üksus (1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» § 3 punktile 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus). (2) Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» § 4 punktile 3 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus). § 4. Mõisted (1) Käesoleva määruse tähenduses: 1) ühisturundus on ettevõtjate individuaalsete eesmärkide saavutamine ühiselt läbiviidavate turundustegevuste kaudu; 2) abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik projekti elluviimiseks ning mis on tehtud kooskõlas õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega; 3) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks; 4) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse; 5) toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on juriidiline isik, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks; 6) toetuse saaja on juriidiline isik, kelle taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud; 7) kasusaaja on projektis osalev ja projekti ellurakendamisest kasu saav ettevõtja; 8) projektis osaleja on taotlejaga või kasusaajaga töölepingulises suhtes olev töötaja või võlaõiguslikus suhtes olev juhatuse liige või projektijuht, kes osaleb projekti raames läbiviidavas tegevuses; 9) struktuuritoetus (edaspidi toetus) on rahaline abi, mida antakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25–78), artiklis 1 nimetatud struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest või Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest; 10) omafinantseering on toetuse saaja või teise projektis osaleva isiku rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või projektis osaleva isiku tehtavad abikõlblikud kulud. Omafinantseeringut toetuse hulka ei arvata, samuti ei saa toetust kasutada omafinantseeringuks; 11) põllumajandustoode on Euroopa Ühenduse asutamislepingu I lisas loetletud tooted, välja arvatud kalandustooted; 12) eksport on taotleja, toetuse saaja või kasusaaja poolt kauba võõrandamine koos selle toimetamisega välisriiki või teenuse osutamine välisriigi residendile; 13) ekspordikäive on punktis 12 sätestatud ekspordi rahaline väärtus; 14) ettevõtja on «Äriseadustiku» kohaselt äriregistris registreeritud äriühing; 15) ettevõtja töötaja on füüsiline isik, kes on ettevõtjaga töölepingulises suhtes; 16) sihtturg on taotluses määratletud välisriik või -riigid, millele projekti turundustegevused on suunatud; 17) info- ja reklaammaterjal on projekti eesmärkide saavutamiseks vajalik sihtturgudele suunatud trükis või audiovisuaalne materjal; 18) välispartner on sihtturu partnerorganisatsiooni esindaja või kontaktisik sihtturul, kes omab teadmisi ja kogemusi rahvusvahelise turunduse valdkonnas, tunneb hästi sihtturu majanduskeskkonda ning projekti puudutava valdkonna ettevõtluskeskkonda; 19) projektijuht on projekti elluviimist koordineeriv ja projekti elluviimise eest vastutav isik; 20) ettevõtlusinkubaator on ettevõtluse tugistruktuur, mille põhitegevuseks on ettevõtte käivitusperioodi riskide vähendamine inkubatsiooniteenuste pakkumise kaudu; 21) teadus- või tehnoloogiapark on eraõiguslik juriidiline isik, mille põhikirjaliseks tegevuseks on koostöös ülikoolide ja teadus- ja arendusasutustega teadmiste ja tehnoloogiasiirde edendamine ning teadmis- ja tehnoloogiamahukate ettevõtjate loomise ja jätkusuutliku arengu toetamine kõrgetasemelise infrastruktuuri ning tugiteenuste pakkumise kaudu; 22) Tehnoloogia Arenduskeskus (edaspidi TAK) on «Tehnoloogia Arenduskeskuste toetamise» meetme alusel finantseeritav, Eestis registreeritud äriühing või mittetulundusühing, mis vastab meetme tingimustes esitatud nõuetele ja mille põhitegevuseks on meetme eesmärkide elluviimine. (2) Maakondlik arenduskeskus (edaspidi MAK) käesoleva määruse tähenduses on: 1) sihtasutus Ida-Viru Ettevõtluskeskus; 2) sihtasutus Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus; 3) sihtasutus Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus; 4) sihtasutus Järvamaa Arenduskeskus; 5) sihtasutus Läänemaa Arenduskeskus; 6) sihtasutus Lääne-Viru Arenduskeskus; 7) sihtasutus Põlvamaa Arenduskeskus; 8) sihtasutus Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus; 9) sihtasutus Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus; 10) Saaremaa Ettevõtluse Edendamise sihtasutus; 11) sihtasutus Tuuru; 12) sihtasutus Tartu Ärinõuandla; 13) sihtasutus Valgamaa Arenguagentuur; 14) sihtasutus Viljandimaa Arenduskeskus; 15) sihtasutus Võrumaa Arenguagentuur. 2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED § 5. Meetme raames toetatavad tegevused (1) Meetme raames toetatakse järgmisi tegevusi: 1) projekti ettevalmistamine ja läbiviimine; 2) kontaktide otsing projektijuhi või välispartneri poolt; 3) taustauuringute läbiviimine välispartneri poolt; 4) sihtturgudele suunatud turundusürituste läbiviimine välisriigis või Eestis; 5) projektiga seotud seminaride, infopäevade ja ümarlaudade korraldamine kasusaajatele; 6) info- ja reklaammaterjalide valmistamine ja tellimine; 7) ühisturunduse jätkutegevuste planeerimine. (2) Projekti raames toetatakse ainult neid tegevusi, mis on määratletud taotluses ja läbi viidud projekti abikõlblikkuse perioodil. (3) Toetatavate tegevuste hulka ei arvata neid tegevusi, mida finantseeritakse samaaegselt riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest. § 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud (1) Meetme raames on abikõlblikud järgmised §-s 5 nimetatud tegevustega seotud kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele: 1) projektijuhi personalikulu vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» lisale 1 (edaspidi abikõlblikkuse määrus) või projektijuhtimise teenustasu; 2) välispartneri teenustasu; 3) andmebaaside kasutamise kulu; 4) sihtturgudel korraldatavatel turundusüritustel osalemise kulud, sealhulgas projektis osalejate ja projektijuhi sõidukulud välisriikidesse ja tagasi, nende majutus- ja transpordikulud välisriigis ning reisikindlustus; 5) Eestis korraldatavatel turundusüritustel osalevate külaliste transpordikulud välisriigist Eestisse ja tagasi ning nende majutuskulud Eestis; 6) välisturul või Eestis sihtturgudele suunatud turundusürituste korraldamise kulud, sealhulgas ruumide ja tehnika rendikulud, turundusürituste korraldamise teenustasu; 7) turundusüritustega kaasnevate seminaride, infopäevade ja ümarlaudade korraldamise kulud, sealhulgas esinejate teenustasud, ruumide ja tehnika rendikulud, suulise tõlke kulud ning korraldamise teenustasu; 8) sihtturgudele suunatud audio-video, info- ja reklaammaterjalide valmistamisega seotud kulud, sealhulgas kujundamine, tootmine, tõlkimine ning ühisturundusele suunatud võõrkeelsete veebilehtede loomine ja arendamine; 9) Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord» § 2 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud. (2) Lõike 1 punktis 4 sätestatud projektis osalejate sõidu- ja majutuskulud lähetuse ajal on vastavalt abikõlblikkuse määrusele abikõlblikud ainult vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses. (3) Lisaks abikõlblikkuse määruses loetletud mitteabikõlblikele kuludele, on meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 1) mitterahalised sissemaksed; 2) kulud, mille eest on tasutud tasaarvelduse korras; 3) põhi- ja väikevahendite, inventari ja seadmete soetamise ja investeerimiskulud; 4) kinnisvara soetamise kulud; 5) amortisatsioonikulud; 6) taotleja ja kasusaaja üldkulud; 7) erisoodustuse andmine «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 mõistes ja sellelt tasutav maks; 8) esinduskulud ja kingitused; 9) agenditasud; 10) reklaami avaldamise kulud; 11) projektijuhi isikliku või taotleja auto kasutamise kulud; 12) pangagarantiid; 13) finants- ja pangakulud; 14) trahvid ja kohtukulud; 15) töölähetuse päevaraha; 16) kulud, mis on varem riigieelarvelistest, sealhulgas Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest hüvitatud; 17) muud projektiga mitte seotud ning elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud. (4) Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu õigust sisendkäibemaksuna maha arvata ega tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. (5) Abikõlblike kulude puhul peab kuludokumendi abikõlblike kulude summa olema vähemalt 1500 Eesti krooni. (6) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega. (7) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid taotleja ja taotlejas osalust omavate isikute ja tarnijate või tarnijas osalust omavate isikute vahel, kes on «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikud. (8) Meetme raames kaetavate kulude objekti tarnija või teenuse osutaja peab olema füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik. (9) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja taotluses detailselt kirjeldatud. (10) Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on tehtud alates projekti alguskuupäevast, mis ei tohi olla varasem kui taotluse sihtasutusele esitamise kuupäev, kuni projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäevani. (11) Kulu arvestatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkimise ajaks on kuludokumendi koostamise kuupäev. Majandustehingu toimumist tõendatakse raamatupidamise algdokumendiga. (12) Kui sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud tehtud kulutused ise kandma. § 7. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas paragrahvis sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Meetme raames toetatava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 12 kuud. (3) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse registreerimise hetkest (alguskuupäev) või taotluses sisalduvast hilisemast tähtajast. Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluses märgitud kuupäeval (lõppkuupäev). (4) Toetuse saaja võib taotleda projekti perioodi pikendamist §-s 19 sätestatud korras üks kord projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul tingimusel, et projekti abikõlblikkuse periood ei ületa 12 kuud ja juhul kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed asjaolud. Kui projekti perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti ajalise kestuse lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäev. (5) Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva tingimusel, et kõik projekti tegevused on teostatud või kui ilmnevad toetuse saajast sõltumatud asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkamist või muudavad jätkamise ebaefektiivseks. (6) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande heakskiitmist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist. § 8. Toetuse piirmäär (1) Taotletava toetuse minimaalne suurus on 50 000 Eesti krooni ja maksimaalne suurus 700 000 Eesti krooni projekti kohta. (2) Projekti finantseerimise piirmääraks on kuni 50% abikõlblikest kuludest. (3) Meetme raames toetatavate projektide omafinantseeringu määr on vähemalt 50% abikõlblikest kuludest. (4) Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide poolt antud tagastamatuid toetusi. 3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE § 9. Toetuse taotlemine (1) Käesoleva meetme raames saab toetust taotleda jooksvalt. (2) Meetme eelarvet võib jagada osaeelarveteks. Meetme eelarve osaeelarveteks jaotamise kinnitab sihtasutus kooskõlastades selle eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. (3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest annab sihtasutus teada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel. (4) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele sihtasutuse juhatuse poolt kinnitatud taotlusvormil. Sihtasutus teeb taotlusvormi kättesaadavaks oma veebilehel. (5) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või omakäeliselt paberkandjal allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik. § 10. Nõuded taotlejale ja kasusaajale (1) Taotlejaks võib olla: 1) Eestis mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ettevõtjate ühendus või kutseühendus juhul, kui kasusaavad ettevõtjad on määratletavad; 2) ettevõtlusinkubaator juhul, kui kasusaajaks on ettevõtjad, sealhulgas inkubaatori tegutsevad ettevõtjad; 3) teadus- ja tehnoloogiapark juhul, kui kasusaajaks on ettevõtjad, sealhulgas teadus- ja tehnoloogiapargis tegutsevad ettevõtjad; 4) MAK, juhul kui kasusaajad on ettevõtjad; 5) TAK, juhul kui kasusaajad on ettevõtjad. (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlejal ei tohi olla maksuvõlga riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse; 2) äriühingust taotleja puhul peavad taotleja aktsionärid või osanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, olema registreeritud kas Eestis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks «Tulumaksuseaduse» tähenduses, või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millele on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga; 3) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 4) taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseerimiseks vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja tingimustele. (3) Kasusaaja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) kasusaajaks võib olla Eestis äriregistrisse kantud äriühing; 2) kasusaajal ei tohi olla maksuvõlga riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. Kasusaaja peab olema nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse; 3) kasusaaja aktsionärid või osanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eestis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks «Tulumaksuseaduse» tähenduses, või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millele on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga; 4) kasusaaja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 5) kasusaaja omakapital vastab «Äriseadustiku» nõuetele; 6) kasusaajale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ei tohi ületada koos meetme raames taotletava toetusega vähese tähtsusega abi ülemmäära 3 129 320 Eesti krooni (200 000 eurot); 7) kui kasusaajaks on transpordivaldkonnas (EMTAK 2008, jagu H, alajagu 49, 50 ja 51) tegutsev ettevõtja, ei tohi talle jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme raames taotletava toetusega 1 564 660 Eesti krooni (100 000 eurot). (4) Kui taotleja on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest, «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses» või «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud nõutud summas. § 11. Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud: 1) esitama sihtasutuse nõudmisel taotleja, kasusaajate ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja tähtajal; 2) võimaldama kontrollida taotleja, kasusaajate ja taotluse vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust; 3) sihtasutust viivitamata kirjalikult teavitama taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 4) tõendama sihtasutuse nõudmisel määruses ettenähtud omafinantseeringu ja muude projekti elluviimiseks vajalike vahendite ning projektiga seotud dokumentide olemasolu; 5) viivitamata kirjalikult informeerima sihtasutust projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 6) esitama sihtasutuse esimesel nõudmisel Maksu- ja Tolliameti tõendi taotleja ja kasusaajate maksuvõlgnevuste puudumise või nende ajatatuse kohta, mis ei tohi olla väljastatud varem kui 10 tööpäeva alates taotluse sihtasutuses registreerimise kuupäevast; 7) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotluses sisalduv projekt peab vastama meetme tingimustele. (2) Taotluses sisalduv projekt peab sisaldama vähemalt kahte § 5 lõikes 1 nimetatud tegevust. (3) Taotluses sisalduvas projektis peab olema vähemalt neli kasusaajat. (4) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud määruses ettenähtud korras ja vormis; 2) toetust taotletakse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele; 3) taotletud toetuse suurus ei ületa §-s 8 sätestatud toetuse määra; 4) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada projekti abikõlblikkuse perioodil; 5) taotluses sisalduva projekti eelarves on muu hulgas ette nähtud nõutav omafinantseering; 6) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 7) taotluse on sõltuvalt selle edastamise viisist allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik digitaalallkirjaga elektroonsel taotlusel või omakäelise allkirjaga paberkandjal taotlusel. (5) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) üldandmed taotleja ja kasusaajate kohta; 2) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, algus- ja lõppkuupäev, eesmärgid ja oodatavad tulemused, tegevuste lühikirjeldus ja ajakava, tegevuskulude eelarve tegevuste lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa; 3) projektis osalevate kasusaajate eesmärgid ja oodatavad tulemused; 4) andmed kasusaajate tähtsamate majandusnäitajate kohta projekti alustamise aastale eelnenud majandusaastal, sealhulgas realiseerimise netokäive, ekspordikäive, ärikasum või -kahjum (EBIT), kulum, tööjõukulud, bilansimaht, omakapitali suurus ja töötajate keskmine arv; 5) andmed projektijuhi ja välispartneri kohta; 6) esitatud lisadokumentide loetelu; 7) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta. (6) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente: 1) projektiplaan; 2) projektijuhi elulookirjeldus; 3) välispartneri elulookirjeldus; 4) vähese tähtsusega abi teatised kasusaajate lõikes vastavalt rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» lisas toodud vormile; 5) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. 4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE § 13. Taotluse menetlemine (1) Sihtasutus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: taotluse registreerimine, läbivaatamine või läbivaatamata tagastamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine ning taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine. (2) Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Sihtasutusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projekti tegevusi tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 21 tööpäeva taotluse registreerimisest. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada kuni 10 tööpäeva kui on tekkinud vajadus täiendava informatsiooni või ekspertiisi järele. (4) Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab võrdseks või ületab taotluste rahastamise jooksva aasta eelarve või osaeelarve vaba jääki, menetletakse registreeritud taotlusi nende esitamise järjekorras. (5) Sihtasutuse juhatusel on õigus peatada taotluste vastuvõtmine, kui meetme rahastamise jooksva aasta eelarve või osaeelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Taotluste vastuvõtu peatamisest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel. § 14. Taotluse registreerimine ja läbivaatamine (1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt ja laekunud koos kõigi lisadega. (2) Kui taotlus ei vaja täpsustamist või kui ilmneb § 13 lõikes 4 nimetatud asjaolu, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest või taotluse registreerimisest ja § 13 lõikes 4 nimetatud asjaolust kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist. (3) Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 tööpäeva. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra. (4) Sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. § 15. Taotleja ja kasusaaja nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused (1) Taotleja ja kasusaaja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus. (2) Taotleja ja kasusaaja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 10 taotlejale ja kasusaajale esitatud nõuded. (3) Taotleja ja kasusaaja nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või tema poolt volitatud isik taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja või kasusaajate nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. § 16. Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused (1) Menetlusse võetud taotluste nõuetele vastavust hindab sihtasutus. (2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik määruses taotlusele esitatud nõuded. (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ning puudust ei ole võimalik § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust; 4) taotleja ei ole § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud. (4) Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või tema poolt volitatud isik taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. § 17. Taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valiku- või hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide moodustamise ja vastava koosseisu peab sihtasutus eelnevalt kooskõlastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõusolekuta valiku- või hindamiskomisjone ei moodustata. (2) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis lõikes 4 toodud hindamiskriteeriumide alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2 ja mille rahastamise summa ei ületa meetme rahastamise jooksva aasta eelarvet või osaeelarvet. (3) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 4 loetletud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. (4) Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle hindamisel antud koondhinne jääb alla 2 või kui vähemalt üks kriteeriumidest hinnatakse hindega 1. (5) Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised: 1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele ja kasusaaja arengule – 30% maksimaalsest koondhindest; 2) projekti mõju jätkusuutlikkus – 25% maksimaalsest koondhindest; 3) projekti ettevalmistuse kvaliteet – 30% maksimaalsest koondhindest; 4) taotleja ja kasusaaja organisatsiooniline võimekus – 15% maksimaalsest koondhindest. § 18. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (2) Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult. (3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või toetatavate tegevuste muutmisega, teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (4) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui: 1) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve või osaeelarve vaba jäägi; 2) meetme jooksva aasta eelarves või osaeelarves avaneb vabasid vahendeid; 3) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud; 4) omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud projekti eelarve mahus võimalik või reaalne. (5) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muu hulgas: 1) toetuse saaja; 2) toetuse suurus; 3) omafinantseeringu määr; 4) projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev; 5) projekti elluviimise tingimused; 6) aruandluse periood, aruannete esitamise tähtajad ja kord; 7) toetuse väljamaksmise tingimused; 8) asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006 mõistes. (6) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (7) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse toetuse saajani või taotlejani väljastusteatega tähtkirjaga. § 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel. (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist järgmistel juhtudel: 1) soovitakse muuta projekti tegevusi, mille tulemusel muutub projekti eelarve § 5 lõikes 1 loetletud tegevustele vastava konkreetse eelarverea summa rohkem kui 20%; 2) soovitakse pikendada projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva vastavalt § 7 lõikele 4. (3) Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. (5) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 4) toetuse saaja ei ole projekti ühe aruandlusperioodi jooksul abikõlblikke tegevusi ellu viinud; 5) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2015. aasta 31. augustiks; 6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 7) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta. § 20. Vaidemenetlus Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide rakendusasutusele vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 34 lõikele 3. Vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras. 5. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSMISE TINGIMUSED § 21. Toetuse väljamaksmise tingimused (1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. (2) Toetuse väljamakse tegemise eeldusteks on: 1) projekti tegevuste läbiviimine ja vastavate kulude teostamine (sealhulgas omafinantseering, käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud, kui need sisalduvad esitatud algdokumentides); 2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide või nende koopiate ja eelnimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine sihtasutusele; 3) toetuse saaja poolt sihtasutusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende aktsepteerimine sihtasutuse poolt. (3) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saaja poolt esitatud väljamaksetaotluste alusel. (4) Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, sealhulgas arved, tööde vastuvõtu aktid ja lepingud. Kulude asjakohasust tõendavateks dokumentideks on muu hulgas kirjalikud tööd ja fotod teavitamiskohustuse täitmise tõendamiseks. (5) Pärast väljamaksetaotluse saamist kontrollib sihtasutus omafinantseeringut tõendavate dokumentide ja maksetaotluse nõuetele vastavust ning nende vastavuse korral algatab väljamakse sisestades projekti andmed struktuuritoetuse registrisse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase väljamaksetaotluse laekumisest sihtasutusele. (6) Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui: 1) esitatud väljamakse taotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele; 2) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele ja eesmärkidele; 3) läbiviidud tegevused ei vasta projektis kirjeldatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud. § 22. Teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord ning aruannete vormid (1) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt 6 kuud. (2) Toetuse saaja tagab projekti elluviimise järgse aruande koostamise jaoks vajalike andmete esitamise kahe aasta jooksul alates projekti lõppemisest. (3) Toetuse saaja esitab projekti vahe-, lõpp-, ja elluviimise järgse aruande sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või omakäeliselt paberkandjal allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga. (4) Projekti vahe-, lõpp-, ja elluviimise järgne aruanne esitatakse sihtasutuse poolt välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel, vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule. 6. peatükk TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED JA SIHTASUTUSE ÕIGUSED § 23. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud: 1) tagama ettenähtud omafinantseeringu; 2) viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 3) teavitama sihtasutust kirjalikult projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest; 4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega; 5) maksma toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 28; 6) vastama sihtasutuse poolt esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta; 7) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid; 8) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad; 9) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 2025. a 31. detsembrini; 10) tagama projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel ja kooskõlas EL nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 57 sätestatuga vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest; 11) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve) vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» sätetele; 12) võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab; 13) andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates; 14) osutama auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 15) järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija «Riigihangete seaduse» mõistes; 16) näitama toetuse kasutamisel vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» alusel kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat; 17) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel; 18) viivitamata kirjalikult informeerima sihtasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 19) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest; 20) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 21) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse saaja aktsionäride või osanike muutusest, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud ettevõtjad, kelle väärtpaberid on emiteeritud reguleeritud väärtpaberiturul; 22) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. § 24. Sihtasutuse õigused Sihtasutusel on õigus: 1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid; 2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringute kasutamist; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) vähendada toetuse suurust toetuse saaja poolt vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevuskavas planeeritud tegevusi, mille tulemusel eelarve alakasutus on suurem kui 20%; 5) peatada toetuse väljamaksmine kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 6) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 7) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tema tagasimaksega seotud projekti või toetuse saaja kõikide projektide osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni; 8) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra; 9) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud; 10) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid. Minister Juhan PARTS Asekantsler kantsleri ülesannetes Ahti KUNINGAS