Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/1-64/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 19. septembrist 1995. a. A. K. süüdistusasjas KrK §-de 139 lg. 2 p. 2

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 19. septembril 1995. a. III-1/1-64/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassat­siooni korras läbi kriminaalasja A. K. süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p. 2; § 140 lg. 2 p. 3 ja § 195 lg. 3 järgi. Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. A. K. mõisteti Tallinna Linnakohtu 31. mai 1995. a. otsusega süüdi ning karistati KrK § 139 lg. 2 p. 2 järgi 8-kuulise vabadusekaotusega; § 140 lg. 2 p. 3 järgi 1 aasta ja § 195 lg. 3 järgi 1 aasta 6 kuulise vabadusekaotusega. Lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust, millele liideti Tallinna Linnakohtu 1. novembri 1993. a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta ja 8 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. KrK § 139 lg. 2 p. 2 järgi mõisteti A. K. süüdi selles, et ta 22. juulil 1994. a. Tallinna Kaubahallis varastas salaja toiduaineid 329,95 krooni suuruses summas ning 23. augustil 1994. a. kauplusest «Stockmann» meeste teksajope väärtusega 735 krooni. KrK § 140 lg. 2 p. 3 järgi on A. K. süüdi mõistetud selles, et ta 29. juulil 1994. a., olles alkoholijoobes, varastas avalikult Tallinna kauplusest «Pelgu­linn» 4 karpi komme 163 krooni väärtuses. KrK § 195 lg. 3 järgi mõisteti A. K. süüdi selles, et ta 29. juulil 1994. a., olles alkoholijoobes, Tallinna kaupluses «Pelgulinn» huligaansetel ajenditel lõhkus kirvega kassa rahaaluse väärtusega 3 krooni, rikkudes sellega jämedalt avalikku korda ning avaldades ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, kus­juures tema tegevus oli eriti jõhker ning seotud külmrelvana kasutatava eseme kasutamisega. Oma apellatsioonkaebuses taotles kohtualune KrK § 139 lg. 2 p. 2 järgi enda õigeksmõistmist ning KrK § 195 lg. 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo ümberkvalifitseerimist KrK § 188 (omavoli) järgi, kuna lõhkus rahaaluse kogemata, ja karistuse vähendamist. Tallinna Ringkonnakohus oma 8. mai 1995. a. otsusega tühistas osaliselt Tallinna Linnakohtu otsuse A. K. süüdimõistmises KrK § 139 lg. 2 p. 2 järgi ning mõistis ta süüdi KrK § 15 lg. 2 — § 139 lg. 2 p. 2 järgi, jättes mõistetud karistuse muutmata. Huligaansuse osas jättis ringkonnakohus linnakohtu otsuse muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas A. K. kassatsioonkaebuse, milles ta jätkuvalt vaidlustab enda süüdimõistmist KrK § 195 lg. 3 järgi ning leiab endiselt, et pani toime KrK § 188 (omavoli) näidatud kuriteo. Samas palub kassaator vähendada talle mõistetud karistust. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud prokuröri M. Püssi arvamuse, milles ta ei toeta kassatsioonkaebust, tuvastas: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses sisalduvad kohtu järeldused on kooskõlas kriminaalasjas kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega. Kohus on hinnanud õigesti kõiki tõendeid nende kogumis vastavalt KrMK § 50 mõttele. 29. juulil 1994. a. Tallinnas kaupluses «Pelgulinn» noris joobnud olekus A. K. tüli turvamehe M. K.-ga, sõimas ebatsensuurselt, vehkis kaasa võetud kirvega ning lõi kirvega katki kassa klaasaluse. Oma sellist käitumist ei oska A. K. millegagi põhjendada. Vara lõhkumist tuleb kvalifitseerida huligaansusena, kui süüdlase tegevus oli seotud ühiskondliku korra samaaegse jämeda rikkumisega, mis oli süüdla­sele silmanähtav ja millega väljendati ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu. Omavoli puhul ei tegutse süüdlane huligaansel motiivil, vaid teostab oma tõelist või oletatavat õigust. Tallinna Linnakohus ja Tallinna Ringkonnakohus on tulnud õigele järel­dusele, et A. K. pani toime eriti kuritahtliku huligaansuse KrK § 195 lg. 3 järgi, sest huligaansuse toimepanemisel kasutas ta külmrelvana kirvest, mis oli kaasa võetud suvilast. Tallinna Ringkonnakohus on jätnud muutmata A. K.-le mõistetud karis­tuse, sest linnakohus on võtnud arvesse kõiki KrK § 36 sätestatud karistuse mõistmisel arvestada tulevaid asjaolusid. Sellega nõustub ka Riigikohus ja leiab, et kohtud on õigesti kohaldanud kriminaalseadust. Juhindudes AKKSi § 63 p. 1 ja § 65 lg. 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. mai 1995. a. otsus muutmata. 2. Süüdimõistetu A. K. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 19. septembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Lea KALM Herbert LINDMÄE