Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/1-63/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 19. septembrist 1995. a. S. B. süüdistusasjas KrK §-de 141 lg. 2 p. 1, 2 ja 3, ning 185 lg. 2 järgi — RT III, 1995, 12, 150

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 19. septembril 1995. a. III-1/1-63/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassat­siooni korras läbi kriminaalasja S. B. süüdistuses KrK § 141 lg. 2 p. 1, 2 ja 3 ning § 185 lg. 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu 8. veebruari 1995. a. otsusega mõisteti S. B. süüdi ja teda karistati KrK § 141 lg. 2 p. 1, 2 ja 3 ning § 185 lg. 2 järgi kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 7 aastat. KrK § 40 lg. 3 alusel liideti sellele karistusele osaliselt Harju Maakohtu 14. veebruari 1994. a. otsusega mõistetud karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 8 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Kohtuotsuse järgi tunnistati S. B. süüdi selles, et ta osales neljas röövimises, mis pandi toime: 1) 13. aprillil 1993. a. I. M.-i korteris Tallinnas, Paekaare 20—85, kust rööviti vara väärtusega 45 101 krooni 35 senti, samuti J. M.-i kaks välispassi ja NSV Liidu pass; 2) 7. juulil 1993. a. T. T. korteris Tallinnas, Kärberi 52—8, kust rööviti vara väärtusega 84 712 krooni 10 senti; 3) 20. juulil 1993. a. E. K., H. K. ja N. K. korteris Tallinnas, Õismäe tee 127—13, kust rööviti vara väärtusega 9050 krooni, ja 4) 26. juulil 1993. a. T. K. korteris Tallinnas, Kärberi 16—28, kust rööviti vara väärtusega 63 351 krooni ja 5 senti. Tallinna Linnakohtu 8. veebruari 1995. a. otsuse peale esitas kohtualune S. B. apellatsioonkaebuse, milles ta taotles kohtuotsuse tühistamist ja tema õigeksmõistmist, kuna ta ei olevat viibinud talle süüksarvatud kuritegude toimepanemise ajal Eesti Vabariigis. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 1995. a. otsu­sega jäeti Tallinna Linnakohtu 8. veebruari 1995. a. otsus S. B. suhtes muut­mata ja S. B. apellatsioonkaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitasid süüdi­mõistetu S. B. ja tema kaitsja vandeadvokaat Eva Rivis kassatsioonkaebuse, milles taotletakse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 1995. a. otsuse ja Tallinna Linnakohtu 8. veebruari 1995. a. otsuse tühistamist S. B. süüdimõistmises KrK § 141 lg. 2 p. 1, 2 ja 3 ning § 185 lg. 2 järgi. Kassatsioonkaebuses väidab süüdimõistetu S. B. oma väidetavale alibile viidates, et ta ei ole talle süüksarvatud tegusid toime pannud. Süüdimõistetu kaitsja E. Rivise kassatsioonkaebuses nenditakse, et Tal­linna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses ei ole ümber lükatud S. B. alibit. Eirates KrMK § 19 ja AKKSi § 29 lg. 4 sätteid, on kohus oluliselt rik­kunud kriminaalprotsessi seadust. Kassatsioonkaebusele on lisatud S. B. väide­tava alibi kinnitamiseks talle väljastatud NSV Liidu välispassi nende lehtede koopiad, kus on Vene Föderatsiooni Jaanilinna läbilaskepunkti templi jäljend S. B. viibimise kohta Vene Föderatsioonis. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi arvamuse, milles ta ei toetanud kassatsioon­kaebusi, tuvastas: Süüdimõistetu S. B. kaitsja vandeadvokaat E. Rivise kassatsioonkaebuses nenditakse, et Tallinna Ringkonnakohus on rikkunud oluliselt kriminaalprot­sessi seadust, eirates KrMK § 19 ja AKKSi § 29 lg. 4 sätteid. Nii ei ole kohus võtnud tarvitusele kõiki seaduses ettenähtud abinõusid kriminaalasja tehiolude igakülgseks, täielikuks ja objektiivseks uurimiseks ega selgitanud süüdimõistetu S. B. õigustavaid asjaolusid. Kohus ei ole ümber lükanud S. B. apellatsioon­kaebuses esitatud väiteid alibi kohta. Vandeadvokaat E. Rivise, samuti süüdimõistetu S. B. kassatsioonkaebuses esitatud sellekohased väited ei ole põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohtu 20. aprilli 1995. a. otsuses, millega jäeti muutmata Tallinna Linnakohtu 8. veebruari 1995. a. kohtulahend, on toetutud linnakohtu otsuses esitatud väidetele. Seejuures on Tallinna Linnakohtu otsuses nõutava üksikasjalikkusega analüüsitud kriminaalasjas kogutud tõendeid ning kohus on hinnanud neid siseveendumuse järgi kogumis. Kohus on teinud nende tõendite pinnalt põhjendatud järelduse S. B. süü jt. tõendamiseseme asjaolude tõendatuse kohta. Kohtuotsuse põhiosas analüüsitud tõendid kummutavad ka S. B. alibi. Vastavalt AKKSi § 29 lg. 5 võib ringkonnakohus oma otsuses esimese astme kohtu põhjendusi mitte korrata, kui ta jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud kohtulahendites, lähtudes kriminaalasjas kogutud tõenditest, kriminaalprotsessi seaduse olulisi rikkumisi, kohtuotsuses sisalduvate kohtu järelduste mittevastavust faktilistele asjaoludele ega kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist. Süüdimõistetu S. B. kaitsja vandeadvokaat E. Rivise kassatsioonkaebusele on lisatud S. B.-le väljastatud NSV Liidu välispassi nende lehtede koopiad, millel on Vene Föderatsiooni Jaanilinna läbilaskepunkti templi jäljend S. B. viibimise kohta Vene Föderatsioonis, kinnitamaks tema väidetavat alibit. Need doku­mendid viitavad AKKSi § 771 lg. 1 p. 5 sätestatud asjaoludele, mis võivad mõjustada tõendite hindamist kohtus nende kogumis. Vastavalt AKKSi § 65 lg. 4 ei või Riigikohus, selgitades kassatsiooni korras edasikaebamise aluste esinemist või puudumist, tuvastada esitatud dokumente uurides faktilisi asjaolusid. Juhindudes AKKSi § 63 p. 1 ning § 65 lg. 3 ja 4 Riigikohtu kriminaal­kolleegium otsustas: 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 1995. a. otsus S. B. süüdistusasjas KrK § 141 lg. 2 p. 1, 2 ja 3 ning § 185 lg. 2 järgi muutmata. 2. Süüdimõistetu S. B. ja tema kaitsja kassatsioonkaebused jätta rahul­damata. Riigikohtu otsus jõustub 19. septembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Lea KALM Herbert LINDMÄE