Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/1-62/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 19. septembrist 1995. a. T. T. süüdistusasjas KrK § 204 lg. 1 järgi — RT III, 1995, 12, 149

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 19. septembril 1995. a. III-1/1-62/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ja liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja T. T. süüdistuses KrK § 204 lg. 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid istungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss ja süüdimõistetu T. T. Pärnu Maakohtu 18. aprilli 1995. a. otsusega mõisteti T. T. süüdi KrK § 204 lg. 1 järgi ning karistati vabadusekaotusega 2 aastat ja 6 kuud. KrK § 47 alusel mõisteti karistus tingimisi 3-aastase katseajaga. Lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks. T. T. tunnistati süüdi selles, et ta 30. mail 1994. a. kella 23.36 ajal Tal­linn—Pärnu— Ikla mnt. 139. kilomeetril, juhtides sõiduautot Opel Record kiirusega ca 90 km/h, rikkus LE p. 46.1 nõudeid sellega, et juhtis sõidukit alkoholijoobes; LE p. 81 nõudeid sellega, et kiiruse valikul ei arvestanud oma väheseid sõidu­kogemusi; LE p. 74 nõudeid sellega, et asulavälisel teel ei sõit­nud sõidutee parempoolse ääre lähedal ning LE p. 11 nõudeid sellega, et keegi ei tohi oma tegevusega ohustada või takistada liiklust, milliste rikkumiste tagajärjel sõitis auto vastassuunavööndisse ning põrkas kokku sealt lähenenud VAZ-2108-ga, mille roolis oli A. S. Kokkupõrke tagajärjel sai A. S. surma, temaga kaasa­sõitnud U. M. sai üliraskeid kehavigastusi ning T. T.-ga kaasa­sõitnud A. K. kehavigastused olid rasked. Apellatsioonprotestis taotles Pärnu abiprokurör Igor Pütsepp kohtuotsuse tühistamist ning reaalse vabadusekaotusliku karistuse mõistmist, kuna T. T.-le karistuse mõistmisel ei ole Pärnu Maakohus arvestanud kuriteo eriti rasket tagajärge ning asjaolu, et kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes. Tallinna Ringkonnakohus oma 21. juuni 1995. a. otsusega jättis maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonprotesti rahuldamata. Viimatinimetatud otsuse peale esitas Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber kassatsioonprotesti, milles leiab, et arvestades toimepandud kuriteo raskust ja laadi on KrK § 47 sätete kohaldamisel, kus isik sisuliselt vabastatakse karistuse kandmisest, väljutud karistuse mõistmise eesmärkidest. Kassaator leiab, et tuleb õigeks pidada kohtupraktikas omaksvõetud seisukohta, et joobnud olekus avariiga surma põhjustamisel karistatakse süüdlast reeglina reaalse vabaduse­kaotusega ning vaid erandlikel asjaoludel on võimalik KrK § 47 või 39 sätete kohaldamine. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri, kes taotles asjas toimunud kohtulahendite tühistamist mõistetud karistuse osas ning süüdimõistetu, kes taotles kohtuotsuste muut­mata jätmist, tuvastas: Kohtud on õigesti kindlaks teinud 30. mail 1994. a. Tallinn— Pärnu— Ikla maanteel toimunud liiklusõnnetuse tehiolud ning andnud T. T. käitumisele õige juriidilise kvalifikatsiooni. Samas nendib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kohtud on käesolevas asjas rikkunud KrMK § 274 p. 6 nõudeid, jättes näitamata vabadusekaotuse tingimusliku mittekohaldamise konkreetsed motiivid. See rikkumine on viinud ka KrK § 36 ja § 47 lg. 1 ebaõigele kohaldamisele. T. T. on toime pannud II astme kuriteo, mille tagajärjeks oli ühe isiku surm, ühele isikule üliraskete ja ühele raskete kehavigastuste tekitamine. Kuriteo laadi arvestamine karistuse mõistmisel tähendab, et arvesse tuleb võtta süüdimõistetu poolt tahtlikku liikluseeskirjade eiramist, mis väljendus sõiduki juhtimises alkoholijoobes ning millega ettevaatamatusest, kuritegeliku kergemeelsuse vormis, põhjustati ülalkirjeldatud raske tagajärg. Kuriteo raskuse hindamisel tuleb arvestada mitte üksnes saabunud tagajärgede iseloomuga, sealhulgas ka nende kõrvaldamise ja heastamise võimaluse astmega, vaid ka selleliigiliste kuritegude levikuastmega ühiskonnas, mille ärahoidmisele on kriminaalseadus suunatud. Seadusandja ei ole erinevalt paljudest II astme kuritegudest § 204 lg. 1 toodud kuriteokoosseisu sanktsioonis ette näinud alternatiivset karistust. Pärnu Maakohus ega ka Tallinna Ringkonnakohus pole oma otsust nõuetekohaselt motiveerinud, millised tehiolusid ning milliseid süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid peeti sellisteks, mis viisid kohtu veendumusele, et mõistetud vabadusekaotusliku karistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekohane. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKSi § 63 p. 2, § 64 p. 4 ja § 65 lg. 3, kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada Pärnu Maakohtu 18. aprilli 1995. a. otsus ja Tallinna Ringkonna­kohtu 21. juuni 1995. a. otsus T. T.-le põhikaristuse mõistmise osas ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks Pärnu Maakohtusse teises kohtukoosseisus. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada. Otsus jõustub 19. septembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja JÜRI ILVEST Liikmed Eerik KERGANDBERG Jüri RÄTSEP