Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/1-58/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 12. septembrist 1995. a. J. T. süüdistusasjas KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi, Jako M.-i süüdistusasjas KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi, R. K. süüdistusasjas KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi, Maidu M.-i süüdistusasjas KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi, Joel M.-i süüdistusasjas KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi, V. R.-i süüdistusasjas KrK § 115 lg. 2p. 2 järgi ja G. J.-i süüdistusasjas KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi — RT III, 1995, 12, 145
Statutory Text (1 Articles)
RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 12. septembril 1995. a. III-1/1-58/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja J. T. süüdistuses KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi, Jako M.-i süüdistuses KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi, R. K. süüdistuses KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi, Maidu M.-i süüdistuses KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi, Joel M.-i süüdistuses KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi, V. R.-i süüdistuses KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi ja G. J.-i süüdistuses KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetu V. R.-i kaitsja vandeadvokaat Sirje Must ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Jõgeva Maakohtu 26. jaanuari 1994. a. määrustega eraldati menetluseks kriminaalasjast, milles mitmele isikule eeluurimisel esitatud süüdistused hõlmasid ka varavastaseid kuritegusid, kriminaalasja see osa, mille kohaselt J. T., Jako M., Joel M., Maidu M., R. K., V. R. ja G. J. ründasid grupina seksuaalkuritegude tunnustel E. R.-i, kelle abitut seisundit ära kasutades ja vägivalla ning vägivallaga ähvardamise abil astusid temaga suguühendusse. Kohtu alla anti J. T. süüdistatuna KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi, Jako M. KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi, Maidu M. KrK § 115 lg. 2 p. 2 ja KrK § 202 järgi, Joel M. KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi, R. K. KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi, V. R. KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi ja G. J. KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi. Selliselt piiritletud õigusliku hinnangu kohaselt süüdistati J. T.-d, R. K.-d, Maidu M.-i ja Joel M.-i selles, et nad, olles alkoholijoobes 28. augustil 1993. a. kella 15 paiku meelitasid sugulisse vahekorda astumise eesmärgil endaga kaasa Jõgeva raudteejaamas seisnud E. R.-i, kes toimetati taksoga Jõgeva linnas Tartu mnt. 1—7 asuvasse korterisse. Seal ühines loetletud seltskonnaga Jako M. Kui E. R. avaldas soovi korterist lahkumiseks, asusid noormehed endast eakama Maidu M.-i algatusel märgatava vaimse defektiga E. R.-i jõhkrate väljendite ja tegudega mõnitama. Peksu ning rõvetsemise käigus tapmise ja tükeldamisega ähvardades riietati kannatanu vägivaldselt lahti, sunniti sugukõlvatutele tegudele ja suguühteks alistumisele nende suhtes, kes seltskonnast selleks valmisolekut avaldasid. Rõvedate korralduste ja tegude vaheaegadel lõigati kannatanu mõnitamiseks ja vägivallatsejate üleoleku rõhutamiseks kannatanu juukseid ja häbemekarvu, sunniti teda alasti tantsima, topiti suguorganitesse pudeleid, muid esemeid ja vedelikke, juhuslikult korteris olnud süstlaga süstiti talle lihastesse medikamente ja joogivett, kuid löödi ka kättejuhtunud esemetega pähe, näkku ja kehasse ning sooritati muid märgatavate jälgedega vägivallategusid. Rõhutatult hoolimatu psüühilise ja füüsilise vägivallaga suruti maha kannatanu põgenemiskatsed ja vastupanuvõime. Samasugune rõve toorutsemine jätkus järgmisel päeval, kui seltskonna suhtumis- ja tegutsemislaadiga ühinesid V. R. ja G. J. Ka nemad veendusid kannatanu abituses ja asusid tegudes rakendama kaaslaste senisele käitumislaadile vastavat seksuaalvägivalda. Jõgeva Maakohtu 16. märtsi 1994. a. otsusega mõisteti J. T. KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi, Joel M. KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi, G. J. KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi ja Maidu M. KrK § 202 järgi õigeks. Sama otsusega mõisteti Jako M. süüdi KrK § 113 järgi ja karistati 3-kuulise arestiga. Sellele karistusele liideti täielikult eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus ja lõplikuks karistuseks loeti 2 aastat ning 13 päeva vabadusekaotust noortevanglas. R. K. mõisteti süüdi KrK § 113 järgi ja karistati 3-kuulise arestiga. Maidu M. tunnistati süüdi KrK § 1151 lg. 1 järgi ja karistati 3 aasta ja 6-kuulise vabadusekaotusega kinnises vanglas. V. R. tunnistati süüdi KrK § 1151 lg. 1 järgi ja karistati 2 aasta ja 6-kuulise vabadusekaotusega kinnises vanglas. Selle kohtuotsuse peale esitasid apellatsioonkaebused süüdimõistetud Jako M., Maidu M. ja V. R., kes palusid end õigeks mõista kannatanu ütluste vähese usaldusväärsuse tõttu. Maidu M.-i kaitsja vandeadvokaat T. Puhvel palus oma kassatsioonkaebuses kaitsealuse tegevus kvalifitseerida KrK § 113 järgi, kuna puuduvad usaldusväärsed tõendid vägivaldse suguühte ja sugulise kire ebaloomulikul viisil rahuldamise kohta. Kannatanu ütluste vastuolulisuse tõttu palus oma kaitsealuse V. R.-i õigeksmõistmist vandeadvokaat U. Paimets ja R. K. õigeksmõistmist vandeadvokaat V. Vanaaseme. Maakohtus esinenud Jõgeva prokurör M. Jersova taotles oma apellatsioonprotestis kõigi kohtualuste süüdimõistmist KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi, lisaks Maidu M.-i süüdimõistmist KrK § 202 järgi. Ta tugines kannatanu ja kohtualuste ütluste võrdlevale analüüsile. Ringkonnakohtus esinenud Riigiprokuratuuri prokurör T. Vee loobus kohtuistungil taotlusest süüdi mõista Maidu M. KrK § 202 järgi. Samas leidis ta, et kohtualustele esitatud süüdistuses esinevad peale KrK § 115 lg. 2 p. 2 sätestatud kuriteo ka KrK § 1151 lg. 1, § 128 ja § 195 järgi kvalifitseeritavad kuriteod ja kuna nende kuritegude järgi süüdimõistmine ei suurenda süüdistuse mahtu KrMK § 215 mõttes, siis ta palus kõik kohtualused süüdi mõista KrK § 115 lg. 2 p. 2, § 1151 lg. 1, § 128 ja § 195 lg. 2 järgi. Tartu Ringkonnakohus oma 7. juuni 1995. a. otsusega tühistas Jõgeva Maakohtu 16. märtsi 1994. a. otsuse J. T., Joel M.-i, G. J.-i õigeksmõistmises KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi; Jako M.-i süüdimõistmises ja karistamises KrK § 113 järgi ning karistuste liitmise osas KrK § 41 alusel; R. K. süüdimõistmises ja karistamises KrK § 13 järgi; Maidu M.-i ja V. R.-i süüdimõistmises ning karistamises KrK § 1151 lg. 1 järgi. J. T. mõisteti süüdi KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi ja karistati 3 aasta ja 6-kuulise vabadusekaotusega. Jako M. mõisteti süüdi KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi ja karistati 3 aasta ja 6-kuulise vabadusekaotusega. Sellele karistusele liideti KrK § 41 alusel osaliselt Jõgeva Maakohtu 11. juuni 1993. a. otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus — lõplikuks karistuseks mõisteti kuritegude kogumi eest 4 aastat vabadusekaotust. Joel M. mõisteti süüdi KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi ja karistati 3-aastase vabadusekaotusega. R. K. mõisteti süüdi KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi ja karistati 3-aastase vabadusekaotusega. Maidu M. mõisteti süüdi KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi ja karistati 4-aastase vabadusekaotusega. V. R. mõisteti süüdi KrK 115 lg. 2 p. 2 järgi ja karistati 3 aasta ja 6-kuulise vabadusekaotusega. G. J. mõisteti süüdi KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi ning karistati 3 aasta ja 6-kuulise vabadusekaotusega. Ringkonnakohtu otsuse järgi kuuluvad karistused kandmisele kinnises vanglas, ärakandmisele kuuluva karistuse piiritlemisel on arvestatud nendest karistusmääradest maha vahi all viibitud aeg. Ringkonnakohtu otsuses väljenduvad õiguslikud järeldused on oma kassatsioonkaebustega vaidlustanud süüdimõistetud J. T., Jako M., R. K., Joel M., V. R. ja viimase kaitsja vandeadvokaat S. Must ning G. J.-i kaitsja vandeadvokaat M. Valge. Nad ei nõustu süüdimõistva kohtuotsuse rajanemisega oluliselt kannatanu E. R.-i vaimsetest puuetest tingitud liialdustele tema ütlustes. Kõik nimetatud kassaatorid taotlevad õigeksmõistvat kohtuotsust. Riigiprokuratuuri prokurör T. Vee taotleb oma kassatsioonprotestis jätkuvalt üksikutele süüdistuses käsitletud ja tõendatuks loetud käitumisaktidele diferentseerituma õigusliku hinnangu andmist — osa KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi kvalifitseeritud tegevusest vastab kassaatori arvates KrK § 1151 lg. 1 tunnustele ja tuleks süüdlastele inkrimineerida eraldi, vähendades selles osas süüdistust KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud V. R.-i kaitsja vandeadvokaat S. Musta kassatsioonkaebusi toetava ning prokuröri kassatsioonprotesti toetava seletuse, tuvastas: Tartu Ringkonnakohtu 7. juuni 1995. a. otsuse motiveerivas osas on rõhutatud, et KrMK § 56 lg. 2 järgi kuuluvad süüdistatavate ütlused kontrollimisele ja hindamisele koos teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega üldises korras. Süü eitamisest tingitud vastuoludele osundades on Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium põhjendatult asunud seisukohale, et oluliselt kannatanu ütlustest tulenev kuriteolise sündmustiku kirjeldus on kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega ja ei ole kohtualuste paljasõnaliste vastuväidetega kummutatav. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kestvalt kuriteolises situatsioonis aktiivselt osalenute ütlused on menetluse vältel muutunud süü eitamise, aga ka kannatanu ütlustes kirjeldatud sündmustikust ning sellega kooskõlas olnud fikseeritud tagajärgedest ja jälgedest eemaldumise suunas. Eitatud on olulisi sündmusi, mille toimumises ei teki tõendite kogumi järgi kahtlust. Kannatanu vaimseid puudeid valikuliselt mõtestades on tema võimetust laitmatult psüühilisele ja füüsilisele vägivallale vastu hakata käsitletud sellise kohtlemisega soostumisena. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et süüdimõistetute jõhkralt mõnitav hoiak kannatanu suhtes ja sellega kaasnenud psüühiline ning füüsiline vägivald kujundasid terve ööpäeva kestnud olustiku, kus selles püsimise ajast ja tegude järjekorrast olenemata grupi liikmed võtsid osa kannatanu grupilisest vägistamisest. Süüdimõistetute rõhutatult kõlblusvastane käitumine kandis küll ka rea teiste kuritegude — ebaseadusliku vabaduse võtmise, kuritegeliku huligaansuse, ebaloomulikul viisil sugulise kire rahuldamise, vägivallategude, kuriteolise solvamise ja ähvardamise tunnuseid, kuid neid tunnuseid on Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium konkreetsete tehiolude puhul põhjendatult käsitlenud vägivalla ja vägivallaga ähvardamisena grupilise vägistamise mõttes. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKSi § 63 p. 1 ja § 65 lg. 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 7. juuni 1995. a. otsus J. T., Jako M.-i, R. K., Maidu M.-i, Joel M.-i, V. R.-i ja G. J.-i süüditunnistamises KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi muutmata. 2. J. T., Jako M.-i, R. K., Joel M.-i, V. R.-i ja viimase kaitsja vandeadvokaat S. Musta ning G. J.-i kaitsja vandeadvokaat M. Valge kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. 3. Riigiprokuratuuri prokuröri T. Vee kassatsioonprotest jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 12. septembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Eerik KERGANDBERG Jüri RÄTSEP