Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/1-56/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 12. septembrist 1995. a. R. H. süüdistusasjas KrK § 113 järgi — RT III, 1995, 12, 143

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 12. septembril 1995. a. III-1/1-56/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja R. H. süüdistuses KrK § 113 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber. Tallinna Linnakohtu 2. märtsi 1995. a. otsusega mõisteti R. H. süüdi KrK § 113 järgi ja teda karistati rahatrahviga 30 päevamäära ulatuses. Kohtualune R. H. tunnistati süüdi selles, et ta tõukas 20. aprilli 1994. a. õhtul Tallinnas Nõmme tee 26 E. H.-d, kelle vasak jalg jäi kukkumisel ukse­piida ja ukse vahele. Ust surudes tekitas R. H. E. H.-le kerge terviserikkega kehavigastuse. Tallinna Linnakohtu 2. märtsi 1995. a. otsuse peale esitas R. H. apellat­sioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. aprilli 1995. a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 2. märtsi 1995. a. otsus ja R. H. mõisteti KrK § 113 järgi õigeks. Tallinna Ringkonnakohtu 18. aprilli 1995. a. otsuse peale esitas riigiproku­röri asetäitja J. Naaber kassatsioonprotesti. Kassatsioonprotestis nenditakse, et kehavigastuse tekitamine R. H. poolt ettevaatamatuse tõttu ei anna alust tema õigeksmõistmiseks KrK § 113 järgi kohtulahendis esitatud motiividel, kuna R. H. süü on tõendatud ka füüsilist valu põhjustanud vägivallateos. Kassatsioonprotestis taotletakse Tallinna Ringkonnakohtu 18. aprilli 1995. a. otsuse tühistamist R. H. õigeksmõistmises KrK § 113 järgi kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu ja kriminaalasja saatmist uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Õigeksmõistetu R. H. esitas kassatsioonprotesti kohta kirjalikud vastuväited, taotledes protesti rahuldamata jätmist. Vastuväidetes märgitakse, et E. H.-le on kehavigastused tekitatud ettevaatamatuse tõttu. Sellest tulenevalt puudub talle süüksarvatud teos KrK § 113 sätestatud kuriteokoosseis. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud riigiprokuröri asetäitja J. Naabri arvamuse, milles ta toetas kassatsioonprotesti, tuvastas: Tallinna Linnakohtu 2. märtsi 1995. a. otsuse põhiosas nenditakse tõendite hindamisel nende kogumis õigesti, et R. H. tekitas E. H.-le tahtlikult kerge terviserikkega kehavigastuse ning pani seeläbi toime KrK § 113 sätestatud kuriteo. Süü liigi määratlemisel tõdes aga Tallinna Linnakohus, et R. H. pidi ette nägema oma teo tagajärjena kehavigastuse tekitamist. Sellises käsitluses pidas kohus R. H. süü liigiks ettevaatamatust. Tallinna Ringkonnakohtu 18. aprilli 1995. a. otsuses märgitakse põhjen­datult, et Tallinna Linnakohtu otsuse põhi- ja lõpposa vahel puudub sisuline kooskõla. Asjaolu, et Tallinna Linnakohus on käsitlenud kehavigastuse tekitamise osas süü liigina ettevaatamatust, ei saa aga iseendast olla aluseks R. H. õigeks­mõistmiseks KrK § 113 järgi. R. H. süü ei seisne ainuüksi kehavigastuse tekitamises, vaid ka tahtlikult toimepandud vägivallateoga kannatanule valu põhjustamises. Seega puudus Tallinna Ringkonnakohtul õiguslik alus R. H. õigeksmõist­miseks KrK § 113 järgi. Juhindudes AKKSi § 63 p. 2, § 64 p. 3 ja § 65 lg. 3, Riigikohtu kriminaal­kolleegium otsustas: 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. aprilli 1995. a. otsus R. H. õigeksmõistmises KrK § 113 järgi, ning kriminaalasi saata uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. 2. Riigiprokuröri asetäitja kassatsioonprotest rahuldada. Riigikohtu otsus jõustub 12. septembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Lea KALM Herbert LINDMÄE