Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/1-54/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 5. septembrist 1995. a. E. V. süüdistusasjas KrK § 141 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi — RT III, 1995, 12, 141

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 5. septembril 1995. a. III-1/1-54/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja E. V. süüdistuses KrK § 141 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi. Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et varem kahel korral varavastaste kuritegude eest karistatud E. V. tunnistati Harju Maakohtu 16. märtsi 1995. a. otsusega süüdi KrK § 141 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. KrK § 207 lg. 1 järgi esitatud süüdistuses mõisteti ta õigeks. E. V. tunnistati süüdi selles, et ta 18. mail 1994. a. koos kaaslaste S. S.-i ja P. G.-ga, kes on tunnistatud tagaotsitavaiks, oma sõiduautoga Harjumaal ringi sõites võttis eelneval omavahelisel kokkuleppel osa kolmest relvastatud rööv­kallaletungist kahte baari ja ühte kauplusse. Nimetatud kuupäeval kella 15 paiku tungisid nad Ilmandu külas asuvasse baari «Pille-Malle» ja hõivasid baaridaam H. T. juuresolekul ning teda noa ja püstoliga TT ähvardades raha summas 155 krooni, maiustusi ja alkohoolseid jooke, tekitades kokku kahju 2381 krooni ulatuses. Samal päeval kell 15.30 tungisid nad Kumna külas kauplusse «Viki pood» ja hõivasid samal viisil müüja T. S.-i juuresolekul raha 1625 krooni, alkohoolseid jooke, sigarette ja kohvi, tekitades kahju üldsummas 2403,12 krooni ulatuses. Järgnevalt sõitsid nad samal päeval sama sõiduautoga Saue valda, sise­nesid Valingu külas asuvasse ASi «HPF» baari, kus püstoli ähvardusel baari­daam J. T. juuresolekul röövisid kassast raha 318 krooni. Kirjeldatu ongi kvalifitseeritud KrK § 141 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi. Oma apellatsioonkaebuses on E. V. väitnud, et kriminaalasja eeluurimisel on tema kaitseõigust rikkudes teda sunnitud enda suhtes süüstavaid ütlusi andma ja kogu kriminaalasi on fabritseeritud erapoolikutele tunnistajatele tuginedes. Väidetult tegutses ta S. S.-ist omavahelise võla ja viimasel olnud relva tõttu sõltudes ja teda kartes. Apellatsioonprotestis ei nõustunud Harju prokuröri abi H. Veinberg S. V.-le karistuse mõistmisega KrK § 39 kohaldamise teel alla alammäära ja et selle põhistuseks on olnud kohtualuse väited tema hirmust S. S.-i ees. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. aprilli 1995. a. otsuses on asutud seisukohale, et Harju Maakohus on alusetult käsitlenud E. V. vastutust kergendava asjaoluna kuritegude toimepanekut väidetud ähvarduse ja sunni toimel. E. V. ja S. S. on olnud juba alaealistena tuttavad, neid on kohtu poolt süüdi mõistetud murdvarguste ühise toimepanemise eest. 1986. aastal asusid nad koos karistust kandma üle kümne ühiselt ja eelneval kokku­leppel toimepandud varguse eest. Teistkordse vabadusekaotusliku karistuse kandmisest vabanes E. V. alles 16. oktoobril 1992. a. Inkrimineeritu suhtes kaasosaliste poolt eeluurimisel antud ütluste järgi on kuritegude ühisel toimepanemisel olnud oluline just E. V. enda initsiatiiv. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on lugenud tuvastatuks, et E. V.-le karistuse mõistmisel KrK § 39 kohaldamiseks nõutavad erandlikud asjaolud puuduvad ja sellistele asjaoludele seetõttu esimese astme kohus ka sisuliselt ei viidanud. Nendel kaalutlustel tühistas Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 16. märtsi 1995. a. otsuse E. V.-le mõistetud karistusmäära osas ja mõistis talle KrK § 141 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi karistuseks 6 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Asuti ka seisukohale, et E. V. suhtes käsit­leti vastutust kergendava asjaoluna põhjendamatult kuriteo toimepanemist ähvarduse ja sunni mõjul. Oma kassatsioonkaebuses vaidlustab E. V. veelkordselt enda süüdimõist­mise õiguspärasuse. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud prokuröri arvamuse, et kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, nõustudes Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses sisalduvate järelduste ja motiividega ning juhindudes AKKSi § 63 p. 1 ja § 65 lg. 1 ja 2 otsustas: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. aprilli 1995. a. otsus E. V. süüdistusasjas KrK § 141 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldmata. Kohtuotsus jõustub 5. septembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Lea KALM Jüri RÄTSEP