Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/3-15/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 6. septembrist 1995. a. K. L.-i avalduses pärimisõiguse tekkimise fakti tuvastamiseks — RT III, 1995, 11, 139

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 6. septembril 1995. a. III-2/3-15/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, asjast huvitatud isiku J. K. esindaja vandeadvokaat A. Kõo osavõtul vaatas läbi 28. augustil 1995. a. avalikul kohtuistungil J. K. kohtuvea parandamise avalduse alusel Pärnu Linnakohtu 11. oktoobri 1994. a. otsuse K. L.-i avalduses pärimisõiguse tekkimise fakti tuvastamiseks. Pärnu Linnakohtule esitatud avalduses palus K. L. tunnistada tema seadus­järgse pärimisõiguse tekkimise fakti majavaldusele Pärnus Suur-Veski 15. Avaldus esitati TsKSi § 255 lg. 6 ja § 256 alusel. Kohtule esitatud avalduse kohaselt abiellusid M. ja J. V. 4. jaanuaril 1925. a. Maja Suur-Veski 15 ostis J. V. 30. aprillil 1925. a. ning see kuulus abikaasadele ka natsionaliseerimise ajal 1949. a. M. V. suri 1956. a., M. V. esimesest abielust sündinud poeg A. K. (K. L.-i isa) suri 1959. a. ja J. V. suri 1972. a. J. V.-l lapsi ei olnud. K. L. palus tuvastada, et ta on oma vanaema seadusjärgne pärija vaidlusaluse majavalduse suhtes, sest vara kuulus natsiona­liseerimise momendil nii M. kui J. V.-le. Pärnu Linnakohtu 11. oktoobri 1994. a. otsusega tuvastati juriidilise tähtsusega fakt selles, et K. L.-il on tekkinud seadusjärgse pärimise õigus majavaldusele Pärnus Suur-Veski 15. Otsuse motiivide kohaselt kuulus maja­valdus M. ja J. V.-le. Maja seadusjärgne pärija on K. L., sest M. V. suri 1956. a., tema poeg A. K. suri 1959. a. ja J. V. suri 1972. a. Kohtuvea parandamise avalduses palub J. K. tühistada Pärnu Linnakohtu 11. oktoobri 1994. a. otsuse protsessiõigusnormide olulise rikkumise tõttu. J. ja M. K.-le (J. V. õelastele) on Pärnu Linnavalitsuse 22. aprillli 1994. a. korral­dusega nr. 190-p tagastatud õigusvastaselt võõrandatud varana kummalegi 1/2 osa majavaldusest Pärnus Suur-Veski 15. Seega on Pärnu Linnakohtu otsusega muudetud J. K. õigusi vaidlusalusele majavaldusele ilma, et teda oleks kaasatud kohtuprotsessi asjast huvitatud isikuna. Isegi kui eeldada, et K. L. on pärija, kellel on õigus tagasi nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara, tulnuks välja selgitada, milline on selle osa suurus, mitte aga pidada teda kogu vara pärijaks, nagu seda kohtuotsusega tehtud on. Vastuses kohtuvea parandamise avaldusele leiab K. L., et kohtuotsus on õige. Tegemist ei olnud abikaasade lahusvaraga, vaid ühisvaraga. Varade tagastamise komisjon jättis K. L.-i ebaõigesti välja pärijate ringist. Kolleegiumi istungil palus J. K. esindaja kohtuotsuse tühistada kaebuses toodud põhjustel. Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada protsessiõigusnormide olulise rikkumise tõttu. TsKSi § 254 lg. 2 kohaselt vaatab kohus erimenetluse asju läbi avaldaja ja teiste huvitatud isikute osavõtul. Kohus jättis selle seadusenõude tähelepanuta. 4. mail 1994. a. oli Pärnu Linnavalitsus kohtule teatanud, et juriidilise fakti tuvastamine ei puuduta otseselt Pärnu Linnavalitsust, küll aga M. ja J. K.-d, kes taotlesid vaidlusaluse majavalduse tagastamist neile. Kohus jättis M. ja J. K., vaatamata linnavalitsuse kirjale, protsessi kaasamata, rikkudes sellega nende protsessuaalset õigust osaleda protsessis. TsKSi § 256 kohaselt tuvastab kohus juriidilise fakti ainult siis, kui avaldajal ei ole teisiti võimalik saada seda fakti tõendavat dokumenti või kui kaotatud dokumenti ei ole võimalik taastada. Kui avaldaja K. L. on esitanud kohtule kõik sugulust tõendavad dokumendid, mis kinnitavad, et ta on M. V. pojatütar, siis ei ole kohtul seaduslikku alust selle juriidilise fakti tuvastamiseks. Kui erimenetluses tekib õiguslik vaidlus, mis kuulub kohtu pädevusse, siis jätab kohus avalduse läbi vaatamata ja selgitab huvitatud isikule õigust esitada hagi üldistel alustel (TsKSi § 254 lg. 3). Kohtule esitatud avaldustes vaidlustas K. L. majavalduse kuuluvuse J. V.-le, pidades seda abikaasade ühisvaraks. See asjaolu viitab võimalikule õigusliku vaidluse tekkimisele. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKSi § 354 lg. 2 ja § 357 kolleegium otsustas: Tühistada Pärnu Linnakohtu 11. oktoobri 1994. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse. Tagastada J. K.-le kautsjon 200 (kakssada) krooni, mis on makstud Põhja-Eesti Panga Pärnu filiaali 13. märtsil 1995. a. kviitungiga nr. 20282. Eesistuja J. ODAR Liikmed H. JÕKS T. VERNIK