Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/1-42/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 6. septembrist 1995. a. «Energiamüük» Viljandi osakonna hagis Paala kolhoosi vastu võla 125 462 kr. 10 s. nõudes — RT III, 1995, 11, 138

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 6. septembril 1995. a. III-2/1-42/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik, kostja Paala kolhoosi esindaja vandeadvokaat V. Krinali osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 28. augustil 1995. a. kostja esindaja kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 28. aprilli 1995. a. otsuse «Energiamüük» Viljandi osakonna hagis Paala kolhoosi vastu võla 125 462 kr. 10 s. nõudes. Viljandi Maakohtu 15.11.1994. a. otsusega nõuti Paala kolhoosilt «Energia­müük» Viljandi osakonna kasuks sisse 125 462 kr. 10 s. 4.11.1994. a. seisuga tasumata elektrienergia eest. Kohus leidis, et kooskõlas EV Hinnaseaduse § 2 ja § 3 sätetega ning vastavalt Valitsuse 17.01.1992. a. määruse nr. 19 «Elektri­energia tariifide ja põlevkivi hinna muutmise kohta» p.-le 2 kehtisid vaidlusalusel perioodil Riigiettevõtte «Eesti Energia» poolt kooskõlastatult Konkurentsi­ametiga kehtestatud tariifid. Eeltoodud korras kehtestatud ja alates 1.11. 1993. a. kehtinud tariifid nägid ühe tariifse tasuna II ja III grupi tarbijatele ette ka tarbijatasu, mille suurus määrati toitepunkti peakaitseseadme rakendusvoolu järgi. Seega oli kostja keeldumine tarbijatasu maksmisest põhjendamatu. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja kostja apellatsioon­kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus tuvastas, et sissenõutud summast on tarbijatasu suurus 92 189 kr. 15 s. ning võlgnevus tarbitud elektrienergia eest on 33 272 kr. 95 s. Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule järgmistel põhjustel: elektrienergia hindade mõõduks on tasu kWh eest vastavalt tegelikule tarbimisele. RE-l Eesti Energia oli õigus kehtestada elektrienergia tariife, kuid tal ei olnud õigust kehtestada elektrienergia andmisega seotud täiendavaid tariife, milleks on tarbijatasu. Selle tasumist saab reguleerida müüja ja tarbija vahelise lepinguga. Kostja ei nõustunud lepingutingimusi muutma ja tarbijatasu maksma. Seega on hageja ühepoolselt muutnud lepingutingimusi ja rikkunud TsK § 174 sätestatut, mille kohaselt ei ole ühepoolne lepingutingimuste muutmine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhul. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja palub ringkonnakohtu otsuse muutmata jätta. Leitakse, et RE-l Eesti Energia oli õigus kehtestada tarbijatasu ja selle kehtestamine on toimunud kooskõlas seadusega. Kolleegium leidis, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt hinnaseaduse § 2 ja § 3 ning Valitsuse 17.01.1992. a. määruse nr. 19 «Elektrienergia tariifide ja põlevkivi hinna muutmine» punktist 2, keh­testas 1993. a. elektrienergia tariifid RE Eesti Energia kooskõlastatult Hinna­ametiga. Valitsuse määrusega nr. 318 19.10.1993. a. nimetati Hinnaamet ümber Riigi Konkurentsiametiks. RE Eesti Energia käskkirjaga nr. 96 28.10.1993. a. kinni­tati kooskõlastatult Riigi Konkurentsiametiga uued elektri tariifid alates 1.11. 1993. a. Need nägid ette ka tarbijatasu maksmise kostja poolt toitepunkti peakaitse­seadme rakendusvoolu järgi. Seega elektritariifid, sh. tarbijatasu, on kehtestatud seaduses ettenähtud korras. Seadusest ei tulene, et RE Eesti Energia, kooskõlas­tatult Riigi Konkurentsiametiga, võis kehtestada tasu ainult tegeliku tarbimise eest elektriarvesti näidu järgi. Tarbijatasu ei kehtes­tanud RE Eesti Energia ühepoolselt, vaid kooskõlastatult selleks pädeva riigiasutuse — Konku­rentsiametiga. Kuna tegemist pole vaba hinnaga, mis määratakse lepin­guga, siis kostja viide TsK § 174 rikkumisele hageja poolt ei ole asjakohane. Juhindudes TsKSi § 346 p. 1 kolleegium otsustas: Tartu Ringkonnakohtu 28.04.1995. a. otsus jätta muutmata ja kassatsioon­kaebus rahuldamata. Eesistuja J. ODAR Liikmed J. LUIK H. JÕKS