Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/2-9/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus 21. juunist 1995. a. O. T. hagis V. Sassi nim. sovhoosi vastu taluhoonetele omandiõiguse tunnis­tamiseks — RT III, 1995, 11, 136

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus, 21. juunil 1995. a. III-2/2-9/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 19. juunil 1995. a. I. N.-i teistmisavalduse alusel ENSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 1. aprilli 1961. a. määruse ja Põlva Rajooni Rahvakohtu 8. märtsi 1961. a. otsuse O. T. hagis V. Sassi nim. sovhoosi vastu taluhoonetele omandiõiguse tunnistamiseks. 20. jaanuaril 1961. a. esitatud hagiavalduse kohaselt kuulus O. T.-le talund Ala-Küka nr. 63 Voorepalu külas Kõlleste vallas Põlva maakonnas (end. Kambja vallas Tartumaal), kust O. T. lahkus 1953. aastal halva tervise tõttu. Tallu jäid elama hageja õed ja hiljem naisevend J. L. 1959. a. tahtis hageja asuda tallu elama, kuid siis selgus, et hooned on V. Sassi nim. sovhoosi omandiks aravatud. Hageja palus TsK § 59 alusel, milles sätestati omaniku õigus hageda oma vara võõrast seadusevastasest valdusest, tunnistada tema omandiõigust Ala-Küka taluhoonetele ning ennistada hagi esitamise tähtaeg, sest hoonete äravõtmisest sai ta teada alles 1959. aastal. Põlva Rajooni Rahvakohtu 8. märtsi 1961. a. otsusega jäeti ennistamata O. T. hagi esitamise tähtaeg ning jäeti hagi läbi vaatamata. Kohtuotsuse motiivide kohaselt ei olnud põhjendatud O. T. väited, et ta sai talle kuuluvate taluhoonete üleandmisest V. Sassi nim. sovhoosile teada alles 1959. a. Riikliku Kindlustuse Inspektuuri tõendi kohaselt ei olnud O. T. taluhooned maksustatud alates 1950. aastast, seega ei osalenud O. T. riiklike maksude tasumisel. Hageja väited, et ta tasus makse 1953. aastani, ei ole tõendatud. Alates 1956. aastast tasusid O. T. sugulased, kes elasid vaidlusaluses talus, V. Sassi nim. sovhoosile üüri. Sellest nähtub, et O. T. pidi olema teadlik üle kolme aasta tagasi, et hooned on üle läinud sovhoosile ja hagi on aegunud. Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 1. aprilli 1961. a. määrusega jäeti rahvakohtu otsus muutmata. Määruse motiivide kohaselt oli kohtuotsus kooskõlas TsK § 44 sätetega. Toimiku materjalide kohaselt liideti O. T. talumaad 1948. a. moodustatud Kiidjärve sovhoosiga ja hooned olid sovhoosi bilansis juba 1951. a. alguses. O. T. väited, et rahvakohus ei teinud kindlaks, millisel teel ja millal hooned said sovhoosi omandiks, ei ole otsuse tühistamise aluseks. Teistmisavalduses palub I. N. tühistada eeltoodud kohtulahendid ning rahuldada O. T. hagi elamu väljanõudmiseks. Teistmisavalduses leiti, et kohtuotsus on rajatud vastuolulistele tõenditele hoonete ülemineku kohta sovhoosi bilanssi. Eksitavaks on saanud Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee 14. jaanuari 1960. a. kiri, millega selgitati, et 1947. a. kulaklikuks tunnistatud O. T. talund läks 1948. a. moodustatud Kiidjärve sovhoosile. 23. veebruari 1995. a. Põlva Maakonna Arhiivi teatise kohaselt tunnistati O. T. talund kulaklikuks Kiidjärve Valla TSN TK 12. septembri 1947. a. otsusega. 27. veebruari 1995. a. Tartu Linnaarhiivi teatise kohaselt kustutati O. T. talund kulaklike majapidamiste nimekirjast Tartumaa TSN TK 29. ok­toobri 1947. a. otsusega nr. 304. Need tõendid ei olnud omal ajal O. T.-le teada ja nende tõendite kohaselt puudus igasugune alus talundi äravõtmiseks. O. T. elas Tartu linnas ega võinudki teada, et ta oli kaotanud omandiõiguse elamule. Hagi esitamise tähtaeg kuulunuks 1961. aastal ennistamisele. 13. märtsil 1991. a. müüs Krootuse kolhoos talle mittekuulunud Ala-Küka talu J. L.-ile. Tsiviilkolleegium leidis, et kohtulahendite teistmiseks ei ole alust. TsKSi § 350 lg. 1 ja 2 kohaselt võib jõustunud kohtuotsuseid uuesti läbi vaadata uute asjaolude ilmsikstulekul, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Teistmine on lubatud, kui eelmärgitud asjaolud mõjutasid kohtulahendi tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. 1961. a. kohtulahendid käesolevas asjas on tehtud ilma asja sisuliselt arutamata ja nii rahvakohus kui ka Ülemkohus leidsid, et hagi oli aegunud. I. N. on teistmisavaldust esitades vaidlustanud omandiõiguse ülemineku tehiolud. Tõend, mis esitati talundi kulaklikuks tunnistamise kohta, ei puutu hagi aegumisse ega ole kohtulahendite teistmise aluseks. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKSi § 354 lg. 3 kolleegium määras: Jätta I. N.-i avaldus Põlva Rajooni Rahvakohtu 8. märtsi 1961. a. otsuse ja ENSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 1. aprilli 1961. a. määruse teistmiseks rahuldamata. Eesistuja H. JÕKS Liikmed J. LUIK T. VERNIK