EE
Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/3-18/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 6. juunist 1995. a. P. K.-le meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamise kohta — RT III, 1995, 10, 119
Statutory Text (1 Articles)
RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 6. juunil 1995. a. III-1/3-18/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja P. K.-le meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamise kohta. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Narva Linnakohtu 18. aprilli 1994. a. määrusega on loetud tuvastatuks, et P. K. sooritas 8. novembril 1993. a. KrK § 195 lg. 1 tunnustega teo, lüües jalaga katki kaupluse külmleti vitriiniklaasid. Statsionaarse kohtupsühhiaatriaekspertiisiga tehti kindlaks, et P. K. põeb kroonilist vaimuhaigust paranoidse skisofreenia kujul ja ta pani toime kriminaalseaduses ettenähtud ühiskonnaohtliku teo süüdimatusseisundis ning ei ole võimeline esinema kohtus ega kandma karistust. Nendel asjaoludel vabastas Narva Linnakohus P. K. kriminaalvastutusest ja kohaldas tema suhtes meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendit — paigutamist tugevdatud järelevalvega psühhiaatriahaiglasse. Oma avalduses kohtuvea parandamiseks Narva Linnakohtu määruses P. K. leiab, et ta on ebaõigesti paigutatud tugevdatud järelevalvega psühhiaatriahaiglasse, sest ta ei ole toime pannud tegu, mis tehioludelt vastab kriminaalkoodeksis ettenähtud esimese astme kuriteo tunnustele. Avaldaja taotleb linnakohtu määruse tühistamist ja enda paigutamist tavalise järelevalvega psühhiaatriahaiglasse. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, milles ta toetab avaldust, tuvastas: KrK § 195 lg. 1 nähakse huligaansuse eest karistusena ette rahatrahv või arest. KrK § 72 lg. 4 järgi on tegu, mille eest võidakse karistada rahatrahvi või arestiga, kolmanda astme kuritegu. KrK § 591 lg. 1 sätestab, et tavalise järelevalvega psühhiaatriahaiglasse võib kohus paigutada vaimuhaige, kes on pannud toime teo, mis tehioludelt vastab teise või kolmanda astme kuriteo tunnustele. Seega on Narva Linnakohus ekslikult paigutanud P. K. tugevdatud järelevalvega psühhiaatriahaiglasse. Õige ei ole ka Narva Linnakohtu seisukoht vabastada P. K. kriminaalvastutusest, sest niisugust kriminaalvastutusest vabastamise alust nagu süüdimatusseisund seaduses ei sätestata. KrMK § 286 lg. 1 kohaselt süüdimatusseisundis ühiskonnaohtliku teo toimepannud isiku suhtes teeb kohus kriminaalasja lõpetamise määruse ja kohaldab tema suhtes meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendeid. Juhindudes KrK § 59, § 591, KrMK § 286 lg. 1, AKKSi § 63 p. 3, § 64 p. 3 ja § 65 lg. 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Narva Linnakohtu 18. aprilli 1994. a. määrus ja lõpetada menetlus P. K. suhtes, kohaldades meditsiinilise iseloomuga sunnivahendina tema paigutamist tavalise järelevalvega psühhiaatriahaiglasse. 2. P. K. avaldus rahuldada. Riigikohtu otsus jõustub 6. juunil 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Eerik KERGANDBERG Herbert LINDMÄE