Riigikohtu Halduskolleegium — III-3/1-12/95 Riigikohtu halduskolleegiumi määrus 9. juunist 1995. a. R. L.-i kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKSi § 12 lg. 1 p. 4 ja § 36 lg. 1 p. 2 kohaldamise asjas — RT III, 1995, 9, 113

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 9. juunil 1995. a. III-3/1-12/95 R. L.-i kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKSi § 12 lg. 1 p. 4 ja § 36 lg. 1 p. 2 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 8. juunil 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi R. L.-i kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. aprilli 1995. a. otsusele haldusasjas nr. II-3-51/95 R. S.-i, M. L.-i ja S. F.-i kaebuses Tartu Linnavalitsuse 24. märtsi 1994. a. korralduse nr. 259 seadusevastaseks tunnistamiseks. Protsessiosalistena võtsid istungist osa R. L. ja tema esindaja vandeadvokaat Uno Lõhmus, R. S., M. L. ning S. F. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Esitatud materjalidest nähtub: Tartu Linnavalitsuse 24. märtsi 1994. a. korraldusega nr. 259 tagastati majavaldus Tartus, Poe t. 9/10 koos päraldistega G.-E. R.-ile 1/2 mõttelises osas ja R. L.-ile, L. L.-ile ning K. L.-ile võrdsetes 1/6 mõttelistes osades. 1. septembril 1994. a. esitasid Poe t. 9/10 elamu üürnikud R. S., M. L. ja S. F. Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palusid tunnistada Tartu Linnavalit­suse 24. märtsi 1994. a. korralduse nr. 259 seadusevastaseks, kuna see elamu ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Protsessiosalisteks halduskohtus olid kaebuse esitajad R. S., M. L., S. F., Tartu Linnavalitsuse esindaja ja kohtu poolt kaasatud kolmas isik R. L. Tartu Halduskohtu 17. märtsi 1995. a. otsusega jäeti R. S.-i, M. L.-i ja S. F.-i kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et vastavalt Riigi Politseiameti Kohtuekspertiisi Büroo ekspertiisiaktile nr. 121-R/E on vaidlusaluse hoone põhikonstruktsioonide säilivus 54,5% ning omandireformi aluste seaduse § 12 lg. 1 alusel kuulub hoone tagastamisele endiste omanike pärijatele. 22. märtsil 1995. a. esitasid R. S., M. L. ja S. F. Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada halduskohtu 17. märtsi 1995. a. otsuse ja saata asi uueks arutamiseks halduskohtule teises koosseisus. Apellan­did leidsid, et halduskohus rikkus kohtumenetluse seaduse norme, jättes põhjen­damatult rahuldamata nende poolt kohtuistungil esitatud taotlused. Kohtu poolt arvesse võetud ehituseksperdi arvamus oli mittetõepärane ja kohus hindas seda vääralt. Apellandid pidasid vajalikuks teha korduv ehitusekspertiis. Tartu Ringkonnakohus vaatas 10. aprillil 1995. a. antud asja läbi üksnes kaebuse põhjal ja otsustas üksmeelselt tühistada Tartu Halduskohtu 17. märtsi 1995. a. otsuse ning saata asja uueks arutamiseks halduskohtule teises koos­seisus. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on oluliselt rikkunud kohtumenet­luse seaduse norme, mis toob igal juhul kaasa kohtuotsuse tühistamise. Otsuse kohaselt on Tartu Linnavalitsuse 24. märtsi 1994. a. korralduse adressaatideks G.-E. R., R. L., L. L. ja K. L., kuid kohus on protsessi kaasanud kolmanda isikuna ainult R. L.-i. Kohus tegi otsuse asja arutamisele kutsumata jäetud isikute G.-E. R.-i, L. L.-i ja K. L.-i ning nende õiguste kohta, millega rikkus HKSi § 36 lg. 1 p. 2 nõuet. Kohustus protsessi kaasata kolmas isik, kui asja arutamisel tuvastatud asjaolud võivad mõjuda tema õigustele või kohustustele ühe poole suhtes, tuleneb HKSi § 12 lg. 1 p. 4. 8. mail 1995. a. esitas R. L. Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu 10. aprilli 1995. a. otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud kohtumenetluse seaduse norme. Apellatsioonikohus tühistas haldus­kohtu otsuse motiividel, millele ei osundatud apellatsioonkaebuses. Tartu Halduskohtu otsus ei kahjustanud mitte mingil määral protsessi kaasamata jäetud G.-E. R.-i, L. L.-i ning K. L.-i õigusi ja huve. Vastupidi, otsus oli nende huvidega kooskõlas, kuna linnavalitsuse otsus jäeti seadusevastaseks tunnis­tamata. Kassaatori arvates kahjustab ringkonnakohtu otsus majaomanike huve, kuna protsessi venimise tõttu säilib määramatuse ja ebakindluse olukord, mis takistab vara valdamist, korrastamist ja sellesse investeerimist. Pealegi olid L. L., K. L. ja G.-E. R. juba 20. juunil 1994. a. teinud notariaalse volituse R. L.-ile asja ajamiseks seoses vara tagastamisega. Selle volituse halduskohtule esitamiseks puudus aga vajadus. Vastustajad S. F., M. L. ja R. S. palusid vastuses kassatsioonkaebusele jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu 10. aprilli 1995. a. otsus muutmata. Vastustajad väidavad, et kohtuotsus on tehtud isiku kohta ja puudutab tema õigusi ka siis, kui see on kooskõlas tema huvidega. Tartu Haldus­kohtu otsus on vahetult suunatud G.-E. R.-ile, L. L.-ile ja K. L.-ile, keda aga protsessi ei kaasatud ning seetõttu kuulub kohtuotsus HKSi § 36 lg. 1 p. 2 alusel tühistamisele. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigi­kohtu halduskolleegium leidis: Tartu Ringkonnakohtu otsus on õige ja põhjendatud. Tartu Linnavalitsuse 24. märtsi 1994. a. korralduse nr. 259 vaidlustasid isikud, kes ei ole selle haldusakti adressaatideks. Kui selliselt vaidlustatud haldusakti adressaadiks olev isik ei ole protsessiosaline HKSi § 12 lg. 1 p. 1 alusel, peab esimese astme halduskohus nimetatud isiku kaasama protsessi kolmanda isikuna. Kohustuse protsessi kaasata kolmas isik, kui asja arutamisel tuvastatud asjaolud võivad mõjuda tema õigustele või kohustustele ühe poole suhtes, sätestab HKSi § 12 lg. 1 p. 4. Tartu Linnavalitsuse vaidlustatud korral­duse adressaatideks on G.-E. R., R. L., L. L. ja K. L. Tartu Halduskohus kaasas protsessi kolmanda isikuna vaid R. L.-i, kuigi oleks pidanud kaasama kõik eespool­nimetatud isikud. Sellega rikkus halduskohus HKSi § 36 lg. 1 p. 2. Selle sätte kohaselt on protsessiosaliste nõudmistest olenemata kohtumenetluse seaduse normide rikkumine igal juhul halduskohtu otsuse tühistamise aluseks, kui kohtuotsus on tehtud asja arutamisele kutsumata jäetud isiku või tema õiguste kohta. Asjaolu, et esimese astme halduskohtu otsus ei kahjustanud protsessi kaasamata jäetud kolmandate isikute õigusi ega huve, ei oma mingit tähtsust, sest kohtumenetlus ei pruugi lõppeda esimeses astmes kohtuotsuse tegemisega. Asja läbivaatamisel apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses puuduks nimetatud isikutel võimalus osaleda protsessiosalistena ja kaitsta oma õigusi, kuna need õigused kuuluvad HKSi § 23, § 24 ja § 40 kohaselt ainult isikuile, kes olid protsessiosalised esimese astme kohtus. Konkreetsel juhul otsustas Tartu Halduskohus nende Poe t. 9/10 kaasomanike õiguste üle, keda asja aruta­misele ei kaasatud. Ebaõige on kassaatori väide, et ringkonnakohus rikkus kohtumenetluse nõudeid, tühistades halduskohtu otsuse motiividel, millele ei osundatud apellat­sioonkaebuses. HKSi § 27 lg. 2 kohaselt pole ringkonnakohus seotud kaebuse piiridega, kui tuvastab § 36 tähendatud kohtumenetluse normide rikkumise. Eeltoodu alusel ei ole kassatsioonkaebus põhjendatud ega kuulu rahul­damisele. Tartu Ringkonnakohtu 10. aprilli 1995. a. otsus tuleb jätta muutmata. Juhindudes HKSi § 57 p. 1 ja § 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustas: 1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 10. aprilli 1995. a. otsus haldusasjas nr. II-3-51/95 muutmata. 2. Jätta R. L.-i kassatsioonkaebus rahuldamata. 3. Kanda kassatsioonikautsjon riigituludesse. Määrus jõustub 16. juunil teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN