Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/1-36/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 30. maist 1995. a. A. H. süüdistusasjas KrK § 141¹ lg. 3 p. 1 järgi — RT III, 1995, 9, 106

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 30. mail 1995. a. III-1/1-36/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassat­siooni korras läbi kriminaalasja A. H. süüdistuses KrK § 1411 lg. 3 p. 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu A. H. ja tema kaitsjad vandeadvokaat S. Must ja vandeadvokaat M. Malõsev ning Riigiproku­ratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu 17. jaanuari 1995. a. otsusega mõisteti A. H. süüdi ja teda karistati KrK 1411 lg. 3 p. 1 järgi vabadusekaotusega 3 aastat KrK § 47 alusel tingimisi ühe aasta ja kuuekuulise katseajaga. Tsiviilhagi rahuldati osaliselt ning A. H.-lt mõisteti välja 47 278 kr. 60 s. V. M.-i kasuks. A. H. tunnistati süüdi selles, et tema, töötades ajavahemikus 9. veebruarist 1993. a. kuni 15. juunini 1993. a. kaupluse «Idasild» direktorina, riisus ameti­seisundi kuritarvitamise teel kauplusest tema varalisel vastutusel olevaid rahalisi vahendeid 47 278 kr. 63 s. Kaupluse raamatupidamine ei kajastanud õigesti tegelikku olukorda. A. H. korraldusel jätsid müüjad osa kaupu kas kassast või müüjate žurnaalist läbi kandmata. Nende müügist saadud raha anti A. H. kätte. Osa kaupu kanti kassast läbi, kajastamata seda müüjate žurnaalis. Samuti võttis A. H. ise kassast raha ja talle anti arvelevõtmata kauba müügist saadud raha. Tallinna Linnakohtu 17. jaanuari 1995. a. otsuse peale esitasid kohtualune A. H. ja tema kaitsja vandeadvokaat M. Malõsev apellatsioonkaebuse, taotledes kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. märtsi 1995. a. otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu 17. jaanuari 1995. a. otsus muutmata ja apellat­sioonkaebused rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. märtsi 1995. a. otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse kohtualune A. H. Kassatsioonkaebuses vaidlus­tatakse kohtu järeldus sellest, et kaupluse raamatupidamine oli viidud tahtlikult olukorda, kus see ei kajastanud tegelikkust. Samuti vaidlustatakse raamatupida­miseksperdi H. Maasiku objektiivsus ja eksperdiarvamus. Kuna kriminaalasja tehiolud ei ole selgitatud igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, taotletakse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. märtsi 1995. a. otsuse tühistamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi arvamuse, milles ta ei toetanud kassatsioonkaebust, tuvastas: Tallinna Linnakohtu 17. jaanuari 1995. a. otsusega loetakse tõendatuks, et kaupluse «Idasild» direktor A. H. riisus ajavahemikus 9. veebruarist 1993. a. kuni 15. juunini 1993. a. ametiseisundi kuritarvitamise teel 47 278 kr. 63 s. Sama nenditakse ka Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. märtsi 1995. a. otsuses. Riisumise ulatuse kindlakstegemisel on kohtulahendites lähtutud raamatupidamisekspertiisi 18. märtsi 1994. a. aktis esitatud eksperdijäreldustest (tl. 249) ja eksperdi H. Maasiku arvamusest eksperdi T. Magadejeva 12. det­sembri 1994. a. raamatupidamisliku ekspertiisi kohta (t. 397). Raamatupidamisekspertiis, mille tegi Eesti Politseiameti Kohtuekspertiisi Büroo vanemekspert H. Maasik, määrati 29. novembril 1993. a. A. H.-le esitati süüdistus 27. aprillil 1994. a. ja teda tutvustati kriminaaltoimiku kõigi mater­jalidega 19. mail 1994. a. Pärast seda peeti 27. mail 1994. a. vajalikuks süüdistatavale tutvustada veel ekspertiisimäärust (tl. 225, 227). Süüdistatav A. H. keeldus ekspertiisimäärusega tutvumisel talle tema õiguste selgitamise kohta tehtud märkusele alla kirjutamast. Tallinna Linnakohtus korraldati 8. detsembril 1994. a. raamatupidamis­ekspertiis kordusekspertiisina, mille tegi T. Magadejeva. Ekspertiisiga selgitati puudujääk 18 793 kr. 25 s. (tl. 400). Eksperdi T. Magadejeva järeldusi, samuti eksperdi H. Maasiku arvamust teise eksperdi järelduste kohta ja tema täpsustusi esmaekspertiisiga tehtud järeldustes ei saa pidada kohtulikeks tõenditeks, kuna ekspertiisi korraldamisel kohtus on rikutud KrPK § 223 lg. 1 ja § 251 esitatud nõudeid. Ekspertiisi tegemiseks peab kohus koostama nõupidamistoas motiveeritud eksper­tiisimääruse ja vormistama selle toimikusse eraldi võetava dokumendina. Eksperdil ei ole lubatud lahendada oma arvamuses küsimusi, mis seonduvad tõendite hindamisega. Samuti ei võinud kohus vastavalt KrPK § 48 lg. 2 kasutada tõenditena eksperdi ülekuulamisel saadud vastuseid. Süüdimõistetu A. H. ning tema kaitsjad vandeadvokaat S. Must ja vande­advokaat M. Malõsev vaidlustavad eksperdijärelduste õigsuse ja taotlevad raamatupidamisekspertiisi korraldamist kordusekspertiisina süüdimõistetu juures­olekul. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud. Kuna raamatupidamisekspertiis tehti enne A. H. süüdistatavana vastutusele võtmist, ei olnud tal võimalik kasutada KrPK § 157 lg. 2 sätestatud õigust viibida uurija loal ekspertiisi tegemise juures ja anda eksperdile seletusi ning esitada küsimusi. Süüdimõistetu juuresolek ja tema seletused on vajalikud ka seetõttu, et raamatu­pidamisekspertiisi uurimismaterjali hulgas oli dokumente, millel oli tehtud parandusi (tl. 435). Samuti on kordusekspertiisi puhul võimalik analüü­sida ekspertiisiaktis süüdimõistetu A. H. vastuväiteid. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei pea õigeks, et isikule, keda süüdista­takse suure ulatusega riisumises, ei anta võimalust raamatupidamisekspertiisi korraldamisel kasutada KrMK § 157 lg. 2 sätestatud õigusi. Juhindudes AKKSi § 63 p. 2, § 64 p. 2 ja § 65 lg. 3 Riigikohtu kriminaal­kolleegium otsustas: 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. märtsi 1995. a. otsus ja Tallinna Linnakohtu 17. jaanuari 1995. a. otsus ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule teises kohtukoosseisus. 2. Süüdimõistetu A. H. kassatsioonkaebus rahuldada. Kohtuotsus jõustub 30. mail 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Herbert LINDMÄE Jüri RÄTSEP