Riigikohtu Halduskolleegium — III-3/2-1/95 Riigikohtu halduskolleegiumi määrus 26. maist 1995. a. Tartu Maakonna Maksuameti teistmisavalduse läbivaatamine haldusõiguserikkumise asjas — RT III, 1995, 8, 104

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 26. mail 1995. a. III-3/2-1/95 Tartu Maakonna Maksuameti teistmisavalduse läbivaatamine haldusõiguse­rikkumise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas 25. mail 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi Tartu Maakonna Maksuameti esindaja vandeadvokaat Aivar Pilve teistmisavalduse Tartu maakonna halduskohtuniku 30. juuni 1994. a. otsusele haldusasjas nr. I-4-76/94. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Tartu Maakonna Maksuameti esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv ja AS Alexela esindajad vandeadvokaadid Kalev Bachmann ja Toomas Luhaäär. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Esitatud materjalidest nähtub: Tartu Maakonna Maksuameti direktori 20. mai 1994. a. otsusega nr. 52 määrati aktsiaseltsile Alexela rahatrahv 1 753 500 krooni maksukorralduse seaduse § 30 lg. 1 p. 6 alusel. AS Alexela esitas 6. juunil 1994. a. Tartu Maakohtule kaebuse, milles palus peatada Tartu Maakonna Maksuameti direktori otsuse nr. 52 täitmine, see otsus tühistada ja lõpetada haldusmenetlus. Tartu maakonna halduskohtuniku 30. juuni 1994. a. otsusega haldusasjas nr. I-4-76/94 menetlus haldusasjas lõpetati, maksuameti direktori otsus nr. 52 tühistati, samuti lõpetati selle otsuse täitmine ja otsustati aktsiaseltsile Alexela tagastada kõik temalt seni kinnipeetud summad. Selle kohtuotsusega tuvastati, et AS Alexela välisosanikuks on Suurbritannias registreeritud Cityline Trade Ltd., mistõttu AS Alexela on välisosalusega ettevõte, kellel on õigus Eesti Vabariigi tulumaksuseaduse § 17 lg. 1 p. 2 järgi tulumaksusoodustustele. Halduskohtuniku otsusest tuleneb, et sel põhjusel on Tartu Maakonna Maksuameti direktori 20. mai 1994. a. otsus nr. 52 seadusevastane. Tartu Maakonna Maksuameti esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv esitas HKSi § 59 lg. 1 p. 1 alusel Riigikohtule teistmisavalduse, milles palus uute asjaolude ilmnemise tõttu tühistada Tartu maakonna halduskohtuniku 30. juuni 1994. a. otsuse. Teistmisavalduse kohaselt tõendavad uued asjaolud, et haldus­kohtuniku otsusega on ekslikult tuvastatud, et AS Alexela on välis­osalusega ettevõte, kellel on õigus tulumaksusoodustustele. AS Alexela esindaja vandeadvokaat Kalev Bachmann esitas Riigikohtule kirjalikud vastuväited teistmisavaldusele. Ta palus jätta teistmisavalduse rahuldamata, sest teistmise alused puuduvad. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: I Vaidlus Tartu Maakonna Maksuameti ja AS Alexela vahel tekkis seetõttu, et AS Alexela ei nõustunud talle maksukorralduse seaduse § 30 lg. 1 p. 6 alusel määratud rahatrahviga. Maksukorralduse seaduse § 30 lg. 3 kohaselt tuleb sama paragrahvi 1. lõikes ettenähtud sanktsioone rakendada haldusõiguserikkumiste seadustikus toodud menetluskorda järgides. Samas ei näe haldusõiguse­rikku­mis­te seadustik ette jõustunud kohtulahendite uuesti läbivaatamist teistmisaval­duse alusel. Küll aga on teistmine sätestatud kõigi teiste seadus­tikega, mis regu­lee­rivad menetlust Riigikohtus. Nii on teistmine ette nähtud tsiviilkohtupida­mise seadustikuga (§-d 350—354), halduskohtumenetluse seadustikuga (§-d 59—64) ning apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaal­kohtumenetluse seadustikuga (§-d 771—774 15. detsembri 1993. a. redakt­sioonis). Nende menetlusseadustike kohaselt on teistmise alusteks näiteks uute oluliste asjaolude ilmnemine, krimi­naalasjas jõustunud kohtuotsusega kindlaks tehtud tunnistaja teadvalt vale ütlus, mis tõi kaasa ebaseadusliku otsuse, ja kriminaalasjas jõustunud kohtuotsu­sega kindlaks tehtud protsessiosalise või tema esindaja kuritegu või kohtuniku kuri­tegu asja läbivaatamisel. Teistmise selliseid, menetlusseadustikes analoogilisi aluseid tuleb lugeda Eesti kohtumenetluse üldisteks põhimõteteks ja neid tuleb rakendada ka haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel tehtud kohtuotsuste suhtes, hoolimata sellest, et see seadustik teistmist ette ei näe. Haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel tehtud jõustunud kohtuotsuseid tuleb teistmisavalduste alusel läbi vaadata HKSi §-des 59—64 ettenähtud korras. II HKSi § 59 lg. 1 p. 1 kohaselt võib jõustunud kohtuotsust või -määrust uute asjaolude ilmnemisel uuesti läbi vaadata, kui on ilmnenud uued olulised asjaolud, mis ei olnud ega võinud olla kaebajale teada ja mis otseselt mõjutavad asjas tehtud otsust või määrust. 1. Teistmisavalduse kohaselt põhineb vaidlustatav kohtuotsus AS Alexela poolt esitatud väidetel, millele Tartu maakonna halduskohtunik on andnud tõendusliku hinnangu, ilma et oleks esitatud fakte, dokumente ja materjale põhjalikult kontrollinud. Avaldaja see väide pole asjakohane. Kohtu järeldused, mis ei põhine asjaolude põhjalikul kontrollimisel, ei saa olla kohtuotsuse teistmise aluseks juba seepärast, et HKSi § 59 lg. 1 p. 1 seostab teistmise uute asjaolude ilmnemisega, mitte aga kohtu poolt tõendite kontrollimisel tehtud võimalike vigadega. 2. Teistmisavalduses väidetakse, et AS Alexela asutamiskoosoleku ajaks, s.o. 10. märtsiks 1993. a. ei olnud välisosanik Cityline Trade Ltd. teinud ettenähtud korras rahalist sissemakset AS Alexela aktsiakapitali. Välisosaniku rahaline sissemakse aktsiakapitali tehti alles 22. aprillil 1993. a. Sellega on avaldaja arvates rikutud Aktsiaseltsi põhimääruse punkti 21 lg. 3, mille kohaselt rahalist sissemakset tegevad aktsiate märkijad peavad olema asutamiskoosoleku ajaks tasunud vähemalt 40% nende poolt märgitud aktsiate nominaalväärtusest. HKSi § 59 lg. 1 seostab kohtuotsuse teistmise uute asjaolude ilmnemisega. Avaldaja väide, et Cityline Trade Ltd. ei teinud rahalist sissemakset AS Alexela aktsiakapitali õigeaegselt, ei saa olla kohtuotsuse teistmise aluseks juba seepärast, et esimese astme kohtu toimikus (lk. 5) on AS Alexela kassa sissetulekuorder, mille kohaselt välisosaniku rahaline sissemakse aktsiakapitali tehti 22. aprillil 1993. a. Tõendid, mis on esimese astme kohtutoimikus, pole uued asjaolud ega saa seetõttu olla kohtuotsuse teistmise aluseks. 3. Teistmisavalduse kohaselt puudus AS Alexela asutamisel vajadus garanteerida aktsiakapitali sissemakseid. Rahalise sissemakse saanuks teha Hansapanka arveldusarvele, mis oli ühine AS Alexela ühele asutajale ühis­ettevõttele Alexela ja aktsiaseltsile Alexela. Hansapanga teatise kohaselt oli arveldusarve valdajaks kuni 12. augustini 1993. a. ÜE Alexela ja alates 13. augustist 1993. a. AS Alexela. See asjaolu ei ole kohtuotsuse teistmise aluseks HKSi § 59 lg. 1 p. 1 järgi juba seepärast, et ÜE Alexela ja AS Alexela arveldusarve Hansapangas ei olnud ühine, nad olid ühe ja sama arveldusarve valdajateks erineval ajal. 4. Riigi Maksuameti poolt täiendavalt saadud dokumentidest nähtub, et J. K. sai Cityline Trade Ltd. direktoriks 29. märtsil 1993. a. Esimese astme kohtu toimikus olevatest materjalidest nähtub, et J. K. garanteeris Cityline Trade Ltd. direktorina selle firma sissemakse AS Alexela aktsiakapitali 5. märtsil 1993. a. Teistmisavalduse kohaselt näitavad Riigi Maksuameti poolt täiendavalt saadud dokumendid, et Cityline Trade Ltd. sissemakse AS Alexela aktsiakapitali oli garanteerinud selleks volitusi mitteomav isik. HKSi § 59 lg. 1 p. 1 kohaselt on kohtuotsuse teistmise aluseks selliste uute asjaolude ilmnemine, mis ei olnud ega võinudki olla kaebajale teada. Teistmis­avaldusest ja sellele lisatud dokumentidest ei nähtu põhjus, miks Tartu Maakonna Maksuamet ei saanud kohtuistungi ajal või enne seda koguda tõendeid selle kohta, et J. K.-l puudus õigus garanteerida Cityline Trade Ltd. direktorina sissemakset AS Alexela aktsiakapitali. Uute, täiendavate tõendite saamine pärast kohtuistungit ei ole iseenesest kohtuotsuse teistmise aluseks. Teistmine HKSi § 59 lg. 1 p. 1 järgi on võimalik, kui ilmnevad uued olulised asjaolud, mis ei olnud ega võinudki olla kaebajale varem teada. Millegagi ei ole tõendatud, et eelpoolnimetatud asjaolu ei võinudki olla Tartu Maakonna Maksuametile varem teada. 5. Teistmisavalduse kohaselt ilmnes 6. jaanuaril 1995. a. Tartu Linna Halduskohtu istungil, et T. P. esindas ilma Cityline Trade Ltd. volitusteta seda firmat 5. aprillil 1993. a. toimunud AS Alexela üldkoosolekul, kus otsustati, et Cityline Trade Ltd. teeb 60% sissemaksest AS Alexela aktsiakapitali mitte­rahaliselt. Ka see avaldaja väide ei saa olla kohtuotsuse teistmise aluseks HKSi § 59 lg. 1 p. 1 järgi, sest millegagi pole tõendatud, et nimetatud asjaolu ei võinudki Tartu Maakonna Maksuametile varem teada olla. 6. AS Alexela aktsionäride üldkoosolek aktsepteeris 15. märtsil 1993. a. Cityline Trade Ltd. mitterahalise sissemaksena AS Alexela aktsiakapitali kahte partiid mootoriõli, mille AS Alexela sai Sun Oil Company'lt vastavalt 8. det­sembril 1993. a. ja 10. veebruaril 1994. a. Teistmisavalduse kohaselt ei ole need kaubapartiid käsitletavad Cityline Trade Ltd. mitterahalise sissemaksena AS Alexela aktsiakapitali, sest ainult tollideklaratsioon ei saa olla tõendiks, mille alusel võib üheselt väita, et aktsiakapitali mitterahaline sissemakse on tehtud. Muid dokumente, mis tõendaksid nende õlipartiide seost aktsiakapitali mitte­rahalise sissemaksega, pole esitatud. Teistmisavalduses leitakse, et seega on Tartu maakonna halduskohtunik ekslikult järeldanud, et Cityline Trade Ltd. tegi AS Alexela aktsiakapitali mitterahalise sissemakse. Avaldaja ei esita selles väites ühtki uut asjaolu, mille kohta pole tõendeid esimese astme kohtu toimikus. Avaldaja vaidlustab hinnangu, mille Tartu maa­konna halduskohtunik andis esimese astme kohtu toimikus olevatele tõenditele. Tõendite hindamisel kohtu poolt väidetavalt tehtud vead ei saa olla kohtuotsuse teistmise aluseks HKSi § 59 lg. 1 p. 1 järgi. HKSi § 65 sätestatud tingimustel võivad need vead olla kohtuotsuse läbivaatamise aluseks kohtuvigade paranda­mise korras. 7. Teistmisavalduse kohaselt ei pööranud Tartu maakonna halduskohtunik asja arutamisel tähelepanu sellele, et AS Alexela aktsionäride üldkoosolek, millel otsustati muuta aktsiate märkimisnimekirja ja asendada Cityline Trade Ltd. rahaline sissemakse 60% ulatuses mitterahalisega, toimus AS Alexela põhikirjaga kehtestatud 30-päevasest etteteatamistähtajast varem. Samuti rikuti mitterahalise sissemakse lubamisel AS Alexela põhikirja punkti 4.9.10, mille kohaselt on mitterahalise sissemakse lubamine selle aktsiaseltsi juhatuse, mitte aga üldkoosoleku pädevuses. Avaldaja see väide pole asjakohane. Väidetavate seaduserikkumiste tähele­panuta jätmine kohtu poolt pole kohtuotsuse teistmise aluseks HKSi § 59 lg. 1 p. 1 järgi. 8. Teistmisavalduses väidetakse, et Tartu Maakonna Maksuameti direktori 20. mai 1993. a. ettekirjutuse nr. 67 peale esitatud kaebuse läbivaatamisel Tartu Halduskohtus ilmnes veel teisigi fakte, mida Tartu maakonna halduskohtunik «on ilmselt tõlgendanud vastuolus seadusega». Avaldaja väidab, et 22. aprillil 1993. a. tehtud rahalist sissemakset AS Alexela aktsiakapitali pole võimalik käsitleda välisinvesteeringuna välisinvesteeringuseaduse § 11 lg. 1 ja 3 mõttes, kuna maksuametile ega kohtule pole esitatud tõendeid, et Cityline Trade Ltd. oleks 22. aprillil 1993. a. või enne seda toonud kehtestatud korras Eestisse välissularaha. Samuti ei nähtu teistmisavalduse kohaselt millestki, et 20. jaanuaril 1994. a. AS Alexela poolt Hansapanka tehtud sissemakse 90 000 USD suuruses summas hõlmaks ka Cityline Trade Ltd. rahalist sissemakset AS Alexela aktsia­kapitali 23 080 USD suuruses summas. Arveldusdokumendil, mis kajastab sula­raha maksmist panka, puudub ettenähtud viide algdokumendile, mille alusel makse tehti, ja makse kirjeldus. Avaldaja see väide pole samuti asjakohane. Faktilistele asjaoludele antud õiguslik hinnang, mis pole kooskõlas seadusega, ei saa olla kohtuotsuse teistmise aluseks, sest HKSi § 59 lg. 1 p. 1 kohaselt saab jõustunud kohtuotsust teistmise korras läbi vaadata ainult samas sättes loetletud uute asjaolude ilmnemisel. Seaduse väära kohaldamist ei loe HKSi § 59 lg. 1 kohtuotsuse teistmise aluseks. Seepärast ei analüüsi Riigikohtu halduskolleegium ka argumentatsiooni, mida avaldaja esitab oma viimatimainitud väite tõestuseks. Eeltoodud põhjustel ei kuulu Tartu Maakonna Maksuameti esindaja teistmis­avaldus rahuldamisele. Juhindudes HKSi § 64 lg. 1 ja § 57 p. 1, Riigikohtu halduskolleegium otsustas: Jätta Tartu maakonna halduskohtuniku 30. juuni 1994. a. otsus haldusasjas nr. I-4-76/94 muutmata ja teistmisavaldus rahuldamata. Määrus jõustub 2. juunil 1995. a. teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Harri SALMANN