Legislator Case Law & Legislation
13005755 EE

Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/2-8/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus 6. juunist 1995. a. L. P. hagis A. P. vastu abielu lahutamiseks ja alimentide nõudes — RT III, 1995, 8, 101

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/2-8/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus 6. juunist 1995. a. L. P. hagis A. P. vastu abielu lahutamiseks ja alimentide nõudes — RT III, 1995, 8, 101

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus, 6. juunil 1995. a. III-2/2-8/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed T. Vernik ja H. Jõks, A. P. osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil 29. mail 1995. a. läbi A. P. teistmisavalduse Järva Maakohtu 12. aprilli 1994. a. otsusele L. P. hagis A. P. vastu abielu lahutamiseks ja alimentide nõudes. Järva Maakohtu 12.04.1994. a. otsusega lahutati L. ja A. P. abielu, lapsed jäeti ema juurde ja kostjalt nõuti sisse alimendid laste ülalpidamiseks. Teistmisavalduses ja selle täienduses palutakse kohtuotsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks samale kohtule järgmistel põhjustel: 1) kostjat kohtu­istungile ei kutsutud, ajalehekuulutuse avaldamisega rikuti TsKSi § 25 lg. 5 sätteid, eelmenetlust läbi ei viidud, põhjendamatult arutas kohtunik asja ainuisikuliselt ja kohtul puudus alus tagaseljaotsuse tegemiseks; 2) kohus ei ole kindlaks teinud abikaasade edasise kooselu ja perekonna säilitamise võimatust. Tuvastatud ei ole kostja seisukohta laste elukoha suhtes. Seega laste ema juurde jätmine poolte kokkuleppel on põhjendamatu. Laste elukoha otsustamiseks ei kaasatud eestkosteasutust. Ajalehes «Rahva Hääl» tagaseljaotsuse resolutsiooni ilmumise ajal polnud kostja Eestis ja otsusest sai teada 28.02.1995. a. L. P. (R.) vastuses palutakse teistmisavaldus rahuldamata jätta. Kolleegium leidis, et teistmiseks puudub seaduslik alus ja teistmisavaldus tuleb rahuldamata jätta. TsKSi § 350 järgi on uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise aluseks olulised asjaolud, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Teistmine on lubatud, kui uued asjaolud mõjutasid kohtuotsuse tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. Protsessiõiguse- või materiaalõiguse normi väidetav rikkumine ei ole uus oluline asjaolu ega ole kohtuotsuse teistmise aluseks. Juhindudes TsKSi § 354 lg. 3 kolleegium määras: Jätta A. P. avaldus Järva Maakohtu 12. aprilli 1994. a. otsuse teistmiseks rahuldamata. Eesistuja J. ODAR Liikmed T. VERNIK H. JÕKS

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →