Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/3-38/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 30. maist 1995. a. J. Õ. süüdistusasjas KrK § 141¹ lg. 1 järgi — RT III, 1995, 8, 93

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 30. mail 1995. a. III-1/3-38/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ja liikmed Lea Kalm ning Eerik Kergandberg, vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja J. Õ. süüdistuses KrK § 1411 lg. 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et J. Õ. tunnistati süüdi Pärnu Linnakohtu 25. jaanuari 1995. a. otsusega KrK § 1411 lg. 1 järgi ja mõisteti karistuseks rahatrahv kolmesaja päevamäära ulatuses — 3000 kr. Samas mõisteti J. Õ.-lt välja AS «F & K Trading Co» kasuks 26 141,37 kr. J. Õ. tunnistati süüdi selles, et tema, töötades Pärnus AS «F & K Trading Co» kaupluses «Hommik» varustajana, omastas kauplusele kaupade hankimiseks avansi korras saadud rahast 26 141,37 kr. Pärnu Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Margo Normann, kes taotles kohtuotsuse tühistamist ja J. Õ. õigeksmõistmist seoses kuriteo koosseisu puudumisega. Tsiviilhagi paluti jätta läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 7. märtsi 1995. a. otsusega täpsustati Pärnu Linnakohtu 25. jaanuari 1995. a. otsust ja J. Õ. tunnistati süüdi AS «F & K Trading Co» kaupluse «Hommik» raha omastamises 22 541,35 kr. ulatuses. Linnakohtu otsus tühistati tsiviilhagi väljamõistmise osas ja tsiviilhagi rahuldati 22 541,35 kr. suuruses summas. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse J. Õ. kaitsja vandeadvokaat M. Normann, kes palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 7. märtsi 1995. a. otsus J. Õ. süüditunnistamises KrK § 1411 lg. 1 järgi ja kriminaalasja saatmist uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebuse motiivide kohaselt ei ole kriminaalasjas ühtegi otsest tõendit selle kohta, et süüdimõistetu oleks firma raha pööranud isiklikuks kasuks. Puudujäägi olemasolu polevat veenvalt tõendatud ja seetõttu ei saavat rääkida ka põhjuslikust seosest J. Õ. käitumise ja saabunud tagajärje vahel. Kassaatori arvates ei vasta kohtuotsuses sisalduvad järeldused faktilistele asjaoludele ja ebaõigesti on kohaldatud ka kriminaalseadust. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud prokuröri arvamuse, et kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, nõustudes Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses sisalduvate motiividega ja järeldustega ning juhindudes AKKSi § 63 p. 1 ning § 65 lg. 1 ja 2, otsustas: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 7. märtsi 1995. a. otsus J. Õ. süüdistusasjas KrK § 1411 lg. 1 järgi muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 30. mail 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja P. VAHER Liikmed L. KALM E. KERGANDBERG