Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/1-30/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus 30. maist 1995. a. ettevõtte «Haljala Varahoidja» erikaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu 17. veebruari 1995. a. määruse, millega keelduti ettevõtte «Haljala Varahoidja» hagi aktsiaseltsi «Vilis» vastu laenulepingu kehtetuks tunnistamiseks, vara tagasinõudmiseks ja laenuprotsentide nõudmiseks vastuvõtmisest — RT III, 1995, 7, 87

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus, 30. mail 1995. a. III-2/1-30/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 22. mail 1995. a. ettevõtte «Haljala Varahoidja» erikaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu 17. veebruari 1995. a. määruse, millega keelduti ettevõtte «Haljala Varahoidja» hagi aktsiaseltsi «Vilis» vastu laenulepingu kehtetuks tunnistamiseks, vara tagasinõudmiseks ja laenuprotsentide nõudmiseks vastuvõtmisest. Lääne-Viru Maakohtule esitatud hagis palus ettevõte «Haljala Varahoidja» TsK § 51 alusel tunnistada kehtetuks Haljala Põllumajandusühistu ja AS Vilis vahel 20. jaanuaril 1993. a. sõlmitud laenuleping nr. 12 koos lisadega, kohustada ASi Vilis tagastama laenulepingute järgi saadud põhi- ja käibe­vahendid maksu­musega 257 899 krooni Haljala Põllumajandusühistu õigus­järglasele ettevõttele «Haljala Varahoidja» ja välja mõista hageja kasuks laenuprotsendid 26489 kroo­ni. Hageja tasus riigilõivu 1924 krooni 50 senti. Maakohtu 12. septembri 1994. a. määrusega keelduti avalduse vastu­võt­misest TsKSi § 148 lg. 1 p. 11 alusel, sest riigilõiv 8437 krooni hagihinnalt 257 899 krooni oli tasumata. Viru Ringkonnakohtu 17. veebruari 1995. a. määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata põhjusel, et TsKSi § 46 lg. 1 punktide 2, 9 ja 10 alusel määratakse hagihind kindlaks vara nõudmise hagides hagetava vara väärtusega, hagides omandiõiguse tunnistamiseks varale vara maksumusega ja mitmest iseseisvast nõudest koosnevates hagides kõikide nõuete kogusummaga. Hageja esitatud nõuete summa oli 284 388 krooni. Hageja tasutud riigilõiv 1924 kr. 50 s. ei olnud piisav ja on hagi vastuvõtmisest keeldumise aluseks. Erikaebuses palus hageja ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, tunnistades õigeks hageja tasutud riigilõivu suuruse. Hageja arvates ei ole tegemist varale omandiõiguse tunnistamisega, vaid TsK § 51 lg. 2 säte­test tuleneva restitutsiooniga, sest lepingu kehtetuks tunnistamisel tuleb kummalgi poolel tagastada teisele poolele kogu lepingu järgi saadu. Sellega ennistub lepingueelne olukord ja seda ei saa samastada varalise nõudega. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust. Riigilõivuseaduse lisa 1 punkt 1.5 kohaselt tuleb kohtusse esitatava mitte­varalise hagiavalduse eest tasuda riigilõivu 40 krooni. Ringkonnakohus märgib õigesti, et hageja on esitanud kolm nõuet. Tehingu kehtetuks tunnistamisel TsK § 51 alusel kaasneb kummagi poole kohustus tagastada teisele poolele kogu tehingu järgi saadu. Restitutsiooni kohaldab kohus tehingu kehtetuks tunnistami­sel alati, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Ringkonnakohus märgib õigesti, et käesolevas vaidluses on tehingu kehtetuks tunnistamise sisuks varaline ja rahaline nõue. Varalised nõuded põhi- ja käibevahendite tagasisaami­seks ning laenuprotsentide väljamõistmiseks kostjalt on aga hinna­lised hagid ning neilt tuleb tasuda riigilõivu vastavalt vara maksumusele ja rahalise nõude suurusele (riigilõivuseaduse lisa 1 punkt 1.1 ja TsKSi § 46 lg. 1 punktid 1, 2, 9 ja 10). Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKSi § 346 p. 1 kolleegium määras: Jätta muutmata Viru Ringkonnakohtu 17. veebruari 1995. a. määrus ja eri­kaebus rahuldamata. Eesistuja J. ODAR Liikmed H. JÕKS T. VERNIK