Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/1-26/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 17. maist 1995. a. RE Riigiressursside Keskus kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonna­kohtu 14.12.1994. a. otsuse kassaatori hagis ASi Ilmarine vastu hoiulepingu järgi 1 809 361 kr. 40 s. nõudes — RT III, 1995, 7, 85

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 17. mail 1995. a. III-2/1-26/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus esimees J. Odar, liikmed J. Luik ja H. Jõks, kostja ASi Ilmarine esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi osavõtul vaatas läbi 8. mail 1995. a. avalikul kohtuistungil RE Riigiressursside Keskus kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonna­kohtu 14.12.1994. a. otsuse kassaatori hagis ASi Ilmarine vastu hoiulepingu järgi 1 809 361 kr. 40 s. nõudes. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt anti 10.10.1991. a. RASile Ilmarine hoiule Eesti Vabariigi omandisse võetud tehase «Ilmarine» mobilisat­sioonireserv 225 020 rbl. väärtuses. Vabariigi Valitsuse Riigireservi komisjoni 26.03.1993. a. määrusega nr. 10 lubati kostjal realiseerida reservi varasid 1 844 506 kr. väärtuses. Kuna kostja realiseeritud varade eest ei tasunud, siis TsK § 420 ja § 423 alusel nõudis hageja 1 809 361 kr. 40 s. (1 844 506 kr. — tehase hoiukulud 35 145 kr.). Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.1994. a. otsusega jäeti muutmata Tallinna Linnakohtu 17.10.1994. a. otsus, millega hagi jäeti viitega TsS ÜS § 58 ja § 60 rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu otsus täiendavat moti­veerimist ei vaja. Linnakohus motiveeris hagi rahuldamata jätmist järgnevaga: tehas «Ilmarine» võttis 10.10.1991. a. vastutavale hoiule mobilisat­sioonireservi 225 020 rbl. väärtuses. 31.12.1991. a. võttis riik tehase arveldus­kontolt reservi maksumuse 225 020 kr. Vabariigi Valitsuse Riigireservi Komisjoni 30.10.1992. a. määruse nr. 67 punktis 1 sätestati, et varad on riigireservis arvel soetamis­hindadega, mis hoiustamise ajal muutmisele ei kuulu. Punktis 4 sätestati, et riigireservist varade väljaarvamisel realiseeritakse nad kehtivate kommerts­hindadega. Hageja ei esitanud tõendeid, millised varad ja millise dokumendi alusel arvati tehase «Ilmarine» mobilisatsioonireservist välja ja missugune on vaidlusaluse vara uus maksumus. Hageja pole tõendanud, kas vaidlusalune vara tegelikult müüdi ja kui müüdi, siis milliste hindadega. RASi Ilmarine erastamisel Erastamisagentuur, sõlmides ostu-müügi lepingu Eesti Vabariigi eest ja nimel, vabastas lepingu punktis 15.1 ostja ja ettevõtte vastutusest Riigiressursside Keskuse võimalike nõuete suhtes. Seda lepingu punkti tühistatud ja vaidlustatud ei ole. Kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi uueks arutamiseks järgmistel põhjustel: 1) ringkonnakohus ei ole hinnanud kõiki tõendeid ja on rikkunud sellega TsKSi § 92 nõudeid. Hagi rahuldamata jätmisel on toetutud meele­valdsetele tõenditele. Pole tõendatud, et riik võttis kostja arvelduskontolt mingid summad. Vara maksumus oli fikseeritud Vabariigi Valitsuse Riigireservi komisjoni määruses ja kooskõlastatud kostjaga. Muid tõendeid hagejal ei olnud vaja esitada. Dokumentaalsed tõendid selle kohta, mida tehti vaidlusaluse varaga, asuvad kostja käes, kes tulenevalt TsKSi § 191 lg. 1 pidi need esitama kohtule. Erastamisagentuuril ei olnud õigust vabastada kostjat kohustustest Riigiressursside Keskuse ees. Ostu-müügi lepingu vastav säte on ebaseaduslik. Kohus ei andnud hinnangut poolte hoiulepingulistele suhetele ja jättis käsitlemata hagi aluseks olevaid asjaolusid kinnitavad tõendid; 2) ringkonna­kohus on rikkunud TsKSi § 232 lg. 4 sätteid. Kohtuotsuses ei ole põhjendusi, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti puuduvad viited seadustele, mida kohus kohaldas. Vastuses kassatsioonkaebusele palub AS Ilmarine ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta, sest: 1) 23.06.1994. a. sõlmitud erastamise ostu-müügi lepingu p. 15. 1 kohaselt ei ole ASil Ilmarine kohustusi hageja ees ning riigiressurssidest ja mobilisatsioonireservidest tulenevate võimalike kohustuste eest vastutab Erastamisagentuur; 2) Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspank nõudis 31.12.1991. a. «Ilmariselt» sisse reservide loomiseks antud laenu 225 020,14 kr. Seega lõppes vara hoiukohustus «Ilmarise» poolt, reservis olnud materjalid võeti raamatupidamises tema arvele ning kasutati oma tootmisvajadusteks. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsKSi § 347 p. 2 alusel protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu. TsKSi § 232 lg. 4 kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvas­ta­tud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohtuotsustes ei ole antud õiguslikku kvalifikatsiooni pooltevahelistele suhetele nende arengus ega viidatud materiaalõiguse normidele, mis neid suhteid reguleerivad. Pooltevaheliste suhete õiguslik kvalifikatsioon määrab kindlaks asjaolud, mis vaidluses kuuluvad tuvastamisele ja on kohtuotsuse sea­duslikkuse ja põhjendatuse eelduseks. Hagi esitati tsiviilkoodeksi hoiu­­lepin­gut reguleerivate sätete alusel. Kohtuotsustest ei nähtu, milline seos on linna­koh­tu viidatud TsS ÜSi § 58 ja § 60 antud õigusliku vaidlusega. Kohtu­otsusest ei nähtu, millistele tõenditele rajaneb kohtu järeldus, et riik võttis kostja arvel­duskontolt 31.12.1991. a. raha. Tuvastamata on, mis raha see oli ja kas ning kuidas mõjutas pooltevahelisi õigussuhteid. Ekslik on otsuse väide, et kostjalt võeti 225 020 kr.. 31.12.1991. a. ei olnud Eesti kroon veel käibel. Kohtuotsustes on leitud, et hageja pole tõendanud mitmeid hagi alusesse kuuluvaid asjaolusid, kuid on jäetud põhjendamata, miks kohus ei arvesta esitatud dokumentaalseid tõendeid. Juhindudes TsKSi § 346 p. 2 kolleegium otsustas: Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.1994. a. otsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks samale kohtule teises koosseisus. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada REle Riigiressursside Keskus maksekorraldusega nr. 3 26.01.1995. a. tasutud kassatsioonikautsjon 5000 (viis tuhat) krooni. Eesistuja J. ODAR Liikmed J. LUIK H. JÕKS