Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/1-27/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 16. maist 1995. a. Sooru varaühistu «Keskuse» kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. novembri 1994. a. otsuse E. T. hagis Sooru Varaühistu «Keskuse» vastu kahju hüvitamiseks — RT III, 1995, 7, 84

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 16. mail 1995. a. III-2/1-27/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus eesistuja J. Luik, liikmed J. Rätsep ja P. Vaher vaatas läbi avalikul kohtuistungil 8. mail 1995. a. Sooru varaühistu «Keskuse» kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. novembri 1994. a. otsuse E. T. hagis Sooru Varaühistu «Keskuse» vastu kahju hüvitamiseks. Hageja apellatsioonkaebuse alusel muutis Tartu Ringkonnakohus 7. no­vembri 1994. a. otsusega Valga Maakohtu 28. märtsi 1994. a. otsuse, millega Sooru varaühistult «Keskuse» oli välja mõistetud E. T. kasuks 3643 kr. 20 s. ning Valga Linna tuludesse riigilõivu 364 kr. 30 s. Ringkonnakohus otsustas Sooru Varaühistult «Keskuse» välja mõista E. T. kasuks täiendavalt 209 287 kr. kahju hüvitamiseks ning 5428 kr. advokaadi abi eest. Muus osas jättis apellat­sioonikohus maakohtu 28. märtsi 1994. a. otsuse muutmata. Tartu—Valga maanteel 28. juulil 1989. a. toimunud liiklusõnnetuses sai kannatada Suurbritannia kodanik E. T. Esmalt toimetati ta Tartu Kliinilise Haigla reanimatsiooniosakonda, hiljem erilennukiga Londonisse. Liiklusõnnetuse põhjustamises mõisteti süüdi ja karistati kriminaalkorras kolhoosi «1. mai» traktorit juhtinud A. L.-i. Valga Maakohtu 13. märtsi 1991. a. otsusega nõuti kolhoosilt «1. mai» hageja kasuks sisse 36 431 rbl. ja 70 kop., mis vastas sel ajal kehtinud valuuta­kursi kohaselt hagejale tekitatud kahju suurusele 11 264,17 GBP. Kohtuotsuse peale kassatsioonkaebust ei esitatud ja see seadus jõustus. Valga Maakohtu 17. septembri 1991. a. inkassokorralduse alusel laekus kostjalt sama kohtu deposiitarvele 36 431 rbl. 70 kop. Eesti Vabariigi Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 22. septembri 1992. a. määrusega rahuldati EV Ülemkohtu esimehe esimese asetäitja järele­valveprotest ja Valga Maakohtu otsus tühistati TsPK § 431 lg. 1 alusel, kuna hagejal oli kohtu poolt väljamõistetud rahasumma kätte saamata ja kahju summa tuli välja mõista Eestis käibivas rahas Eesti kroonides vastavalt krooni kursile Inglise naelsterlingiga. EV Ülemkohtu Presiidiumi 2. detsembri 1992. a. määrusega jäeti tsiviilasjade kohtukolleegiumi 22. septembri 1992. a. määrus muutmata ja EV Ülemkohtu esimehe järelevalveprotest rahuldamata. Presii­diumi määruse kohaselt polnud asjakohane protesti motiiv, et kolhoosilt väljamõistetud summa kandmisega maakohtu deposiitarvele oli kolhoosi kohustus TsK § 181 kohaselt täidetud. EV Ülemkohtu Presiidium leidis, et TsK § 181 lg. 2 kohaselt loetakse kohustise täitmiseks rahasumma deponeerimine riiklikusse notariaalkontorisse. Valga Maakohtu 27. mai 1993. a. otsusega mõisteti kostja õigusjärglaselt, Sooru varaühistult «Keskuse» hageja kasuks 231 144 kr. Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 17. augusti 1993. a. määrusega see kohtuotsus tühistati. 17. augusti 1993. a. määruse kohaselt ei ole kohus motiveerinud: 1) millest koosneb kahjusumma; 2) milliste seaduste kohaselt 13. märtsi 1991. a. otsuse täitmine kostja poolt väär või õige oli. Ka on kohus jätnud andmata hinnangu seaduse analoogiast tulenevale kohtuotsuse täitmisele rahade ülekandmisega kohtu deposiitarvele. Apellatsioonikohus leidis, et kostja kui suurema ohu allika valdaja kohustis hüvitada hagejale tekitatud kahju, tekkis 28. juulil 1989. a. toimunud liiklus­õnnetusest. Kahju rahalist suurust 11 264,17 GBP, mis esmakordselt määrati kindlaks Valga Maakohtu 13. märtsi 1991. a. otsusega, kostja vaidlustanud ei ole. Vastavalt TsK § 180 lg. 1 võttis maakohus sissenõudmisele kuuluva summa rubladesse arvutamisel aluseks hageja esindaja nõutud NSVL Riigipanga kommertskursi 1 GBP = 3,23 rubla ning kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 36 431 rbl. 70 kop. Kostja võlgnikuna viivitas 24. märtsil 1991. a. jõustunud kohtuotsuse täitmisega. 15. mail 1991. a. muutis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu pangaseadust ja sõnastas § 8 p. 3 selliselt, et ülekannete tegemisel välisriikidesse tuli aluseks võtta Eesti Panga poolt määratud vahetuskurss. 17. septembril 1991. a. toimus nimetatud otsuse täitmine sundkorras. Kohtutäitur nõudis inkassokorraldusega 36 431 rbl. 70 kop. maakohtu deposiitarvele. 18. septembril 1991. a. oli Inglise naela müügikurss 1 GBP = 58,87 rbl. Deposiitarvele rublades laekunud raha­summa moodustas 618,85 GBP (36 431,70 : 58,87). Kassaator palub ringkonnakohtu 7. novembri 1994. a. otsuse tühistada 209 287 kr. väljamõistmises ja muuta otsust advokaadi abi eest määratud summa osas ning mõista advokaadi abi eest välja 182 kr. Kassaator leiab, et ringkonna­kohus on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, rahuldades hageja nõude TsK § 230 lg. 1 alusel. Täitmise viivitamisega tekitatud kahju hüvita­miseks ei ole aga haginõuet võlgniku vastu esitatud. Vastustaja esindaja ei pea kaebust põjendatuks. Alusetu on kassaatori väide, et ringkonnakohus väljus kaebuse piiridest või apellant esitas nõudmisi, mida ta esimese astme kohtus ei esitanud. Haginõue on olnud kõigis kohtuasutistes ühesugune ja suunatud liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamisele. Kahju suurust 11 264,17 GBP kostja vaidlustanud ei ole. Samaks on jäänud ka nõude juriidiline alus. Tsiviilkolleegium leiab, et Tartu Ringkonnakohtu 7. novembri 1994. a. otsuse tühistamiseks alust ei ole. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonikohus on varaühistult õigesti välja mõistnud täiendavalt kahju hüvitamiseks 209 287 kr. ja advokaadi abi eest 5428 kr. E. T. kasuks. Kostja kui suurema ohu allika valdaja on TsK § 458 järgi kohustatud hüvitama suurema ohu allika poolt tekitatud kahju, kui ta ei tõenda, et kahju tekkis vääramatu jõu või kannatanu tahtluse tagajärjel. Kostja kohustis hüvitada hagejale tekitatud kahju tekkis 28. juulil 1989. a. toimunud liiklusõnnetusest. Kostja vabatahtlikult 24. märtsil 1991. a. jõustunud kohtuotsust ei täitnud, millega rikkus kohustist. 17. septembril 1991. a. toimus kohtuotsuse täitmine sundkorras. Pärast pangaseaduse muutmist 15. mail 1991. a. ei olnud enam võimalik kohustist täita NSVL Riigipanga kommertskursi alusel (maakohtu otsuse tegemisel 1 GBP = 3,23 rbl.), vaid see tuli täita Eesti Panga poolt määratud vahetuskursi alusel. Kohtu deposiitarvele 36 431,70 rbl. laekumisega ei toimunud kohustise nõuetekohast täitmist ja seetõttu ei lõppenud kostja kohustis TsK § 233 lg. 1 alusel, sest rublades laekunud rahasumma kattis hagejale tekitatud kahju (11 264,17 GBP) üksnes 618,85 GBP ulatuses. Tulenevalt TsK § 461 peab kahju eest vastutav isik hüvitama täielikult tekitatud kahju. Seega tuli kostjal hüvitada veel 10 645,32 GBP (11 264,17 — 618,85) ehk ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga 209 287 kr. [10 645,32 × 19,660 (Eesti krooni kurss 1. novembril 1994. a.)]. Kuna hageja Valga Maakohtu 28. märtsi 1994. a. istungil ja apellat­sioonkaebuses taotles hagi rahuldamist ka TsK § 222 alusel, siis apellat­sioonikohtu poolt TsK § 230 lg. 1 kui kohustise rikkumise eest vastutust täpsustava normi kohaldamine ei ole hagi aluse muutmine. Põhjendamatu on kassaatori väide, et 209 287 kr. hüvitamiseks ei ole haginõuet esitatud. Hageja on kogu menetluse kestel nõudnud kostjalt vähemalt 11 264,17 GBP vastava rahasumma väljamõistmist Eestis kehtivas rahas. Ringkonnakohtu 7. novembri 1994. a. otsusega on see nõue rahuldatud. Juhindudes TsKSi § 346 p. 1 kolleegium otsustas: Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. novembri 1994. a. otsus muutmata ja Sooru varaühistu «Keskuse» kassatsioonkaebus rahuldamata. Välja mõista Sooru Varaühistult «Keskuse» advokaadi abi eest 2000 (kaks tuhat) krooni E. T. kasuks. Eesistuja J. LUIK Liikmed J. RÄTSEP P. VAHER