Riigikohtu Halduskolleegium — III-3/1-4/95 Riigikohtu halduskolleegiumi määrus 31. märtsist 1995. a. Õ. T. kassatsioonkaebuse läbivaatamine protsessiosaliste kindlakstegemise ja kaebusele esitatavate nõuete asjas — RT III, 1995, 6, 78

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 31. märtsil 1995. a. III-3/1-4/95 Õ. T. kassatsioonkaebuse läbivaatamine protsessiosaliste kindlakstegemise ja kaebusele esitatavate nõuete asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas 30. märtsil 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi Õ. T. kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsusele 12. jaanuarist 1995. a. haldusasjas nr. II-3/4/95. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Õ. T. ja tema esindaja Andres Suik. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Esitatud materjalidest nähtub: 12. augustil 1994. a. esitas Õ. T. Tallinna Halduskohtule kaebuse politseipeadirektori ja Tallinna politseiprefekti tegevuse peale. Õ. T. kaebuse kohaselt käitusid politseiametnikud 21. juunil 1994. a. tema elukohas kohtuotsuse täitmisel seadusevastaselt, kuid politseipeadirektor ei võtnud Õ. T. kaebuse alusel tarvitusele vastavaid abinõusid seadust rikkunud politseinike vastutusele võtmiseks ja Tallinna politseiprefekt viis selles asjas ametialase juurdluse läbi ebaõigesti ja pealiskaudselt. Õ. T. taotles, et kohus tunnistaks politseipeadirektori ja politseiprefekti nimetatud toimingud ebaseaduslikeks. Tallinna Halduskohus tunnistas 25. oktoobril 1994. a. Tallinna politseiprefekti tegevuse politseinike tegutsemise hindamisel ja ametialase juurdluse läbiviimisel täielikult seadusevastaseks. Tallinna politseiprefekt väitis Tallinna Ringkonnakohtule 6. detsembril 1994. a. esitatud apellatsioonkaebuses, et täitemenetluse seadustiku § 28 lg. 3 alusel on täituril õigus kasutada ruumidesse sisenemiseks jõudu, mistõttu politseinikud ei kasutanud Õ. T. elukohas täiturit abistades ebaseaduslikku füüsilist vägivalda. Politseiprefekt oli seisukohal, et ametialane juurdlus viidi läbi täies vastavuses siseministri poolt kinnitatud juhendiga. Apellatsioonkaebuses taotleti Tallinna Halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, jättes Õ. T. kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium otsustas 12. jaanuaril 1995. a. kohtumenetluse normide rikkumise tõttu tühistada Tallinna Halduskohtu otsuse antud asjas ja saata asi uueks arutamiseks samale kohtule teises koosseisus. Ringkonnakohus põhjendas otsust sellega, et halduskohtunik ei kaasanud protsessi politseinikku, kelle toimingu peale ringkonnakohtu arvates Õ. T. kaebab. Ringkonnakohus osundas, et halduskohtunik on jätnud lahendamata Õ. T. kaebuse politseipeadirektori tegevuse peale. 17. jaanuaril 1995. a. esitas Õ. T. Riigikohtule kassatsioonkaebuse, mille kohaselt ta pole kaevanud politseinike tegevuse peale kohtuotsuse täitmisel. Seetõttu on alusetu Tallinna Ringkonnakohtu väide, et protsessi jäeti kaasamata politseinik, kelle peale ringkonnakohtu arvates Õ. T. kaebab. Kassatsioonkaebuses palub Õ. T. tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, tunnistades Tallinna politseiprefekti toimingu politseinike tegevuse hindamisel seoses ameti­alase juurdluse kokkuvõtte kinnitamisega täielikult seadusevastaseks. Riigikohtu halduskolleegium leidis: Õ. T. kaebuse kohaselt vastasid Riigi Politseiamet ja Tallinna Politseiprefektuur talle, et politseinikud tegutsesid kohtuotsuse täitmisel seaduslikult. Õ. T. selliste vastustega ei nõustunud ja palus tunnistada politseipeadirektori tegevus ebaseaduslikuks, kuna ta ei võtnud tarvitusele abinõusid seadust rikkunud politseinike vastutusele võtmiseks ning Tallinna politseiprefekti tegevus eba­seaduslikuks seetõttu, et ta viis ametialase juurdluse läbi ebaõigesti ja pealis­kaudselt. Õ. T. kaebus ei ole esitatud politseinike tegevuse peale, vaid politseipeadirektori ja politseiprefekti nimetatud toimingutele. HKSi § 8 lg. 1 p. 4 ja 5 kohustavad kaebuse esitajat märkima kaebuses põhjused, miks ta loeb ametiisiku toimingu oma õigusi või vabadusi rikkuvaks ja esitama selgelt väljendatud taotluse. Õ. T. pole kaebuses otsesõnu esitanud väidet, et politseipeadirektori ja politseiprefekti toimingud rikkusid tema õigusi. Kaebuses pole seda väidet ka põhjendatud. Samuti pole osundatud õigusaktile, mille rikkumisega kaasnes kaebaja arvates tema õiguste rikkumine. Kui HKSi §-s 8 lg. 1 p. 4 esitatud nõuet eirates pole halduskohtule esitatud kaebuses märgitud põhjusi, miks kaebuse esitaja loeb õigusakti või toimingu oma õigusi rikkuvaks, siis on kohus asja sellise kaebuse alusel menetledes rikkunud HKSi §-de 8 lg. 1 p. 4, 9 lg. 1 p. 1 ning 10 lg. 1 sätteid. Ringkonnakohus pole pööranud tähelepanu HKSi §-s 8 lg. 1 esitatud nõuetele mittevastava kaebuse menetlemisele. Politseipeadirektori ja politseiprefekti tegevus politseinike vastutusele võtmisel ning ametialase juurdluse läbiviimisel on tulenevalt HKSi §-st 5 lg. 1 halduskohtusse pöördumise aluseks üksnes siis, kui sellise tegevusega kaasnes või võis kaasneda kaebuse esitaja õiguste rikkumine või tema vabaduste piiramine. Politseinike vastutusele võtmine ja ametialase juurdluse tulemused ning nende toimingute seaduslikkus iseenesest ei ole halduskohtule kaebuse esitamise aluseks. Ringkonnakohus on ekslikult asunud seisukohale, et üheks ametiisikuks, kelle toimingu peale kaebus on esitatud, on politseiametnik V., keda protsessi ei kaasatud. Tühistades seetõttu Tallinna Halduskohtu otsuse HKSi § 36 lg. 1 p. 2 alusel, on ringkonnakohus Õ. T. kaebuses esitatud taotlust alusetult laiendades rikkunud HKSi §-st 19 lg. 2 tulenevat ulatusnõuet. Antud asjas on HKSi §-des 8 lg. 1 ja 19 lg. 2 esitatud nõuete rikkumine toonud kaasa asja ebaõige otsustamise esimese ja teise astme kohtutes. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKSi §-dest 43 lg. 2, 36 lg. 2 ja 57 p. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustas: 1.Rahuldada Õ. T. kassatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Ring­konnakohtu halduskolleegiumi kohtuotsus 12. jaanuarist 1995. a. haldusasjas nr. II-3/4/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises koosseisus. 2.Tagastada Õ. T.-le kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub teatavaks tegemisest 7. aprillil 1995. a. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Hele-Kai REMMEL