Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/1-23/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 27. aprillist 1995. a. Narva- Jõesuu Linnavalitsuse hagis osaühingu «Traallaevastiku Baas» ja Tartu Kommertspanga vahel sõlmitud ostu-müügi lepingu kehtetuks tunnista­miseks — RT III, 1995, 6, 74

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 27. aprillil 1995. a. III-2/1-23/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus J. Odar, liikmed J. Luik ja H. Jõks vaatas läbi avalikul kohtuistungil 17. aprillil 1995. a. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22.12.1994. a. otsuse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse hagis osaühingu «Traallaevastiku Baas» ja Tartu Kommertspanga vahel sõlmitud ostu-müügi lepingu kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt sõlmisid Tartu Kommertspanga Narva-Jõesuu Pank ja Kalinini nim. kalurikolhoosi «Traallaevastiku Baas» direktor B. H. isikus 24.04.1992. a. Narva-Jõesuus Karja tn. 26 asuva poolelioleva ehitise ostu-müügi lepingu. Narva-Jõesuu Alevivalitsuse poolt 20.07.1992. a. lepingupoolte vastu esitatud hagis nõuti ostu-müügi lepingu kehtetuks tunnistamist TsK § 51 ja ORASi § 30 alusel. Hagis ja selle selgituses põhjendas Narva-Jõesuu Alevivalitsus oma nõuet sellega, et: 1) B. H. ei omanud volitusi lepingu sõlmimiseks, kuna 01.04.1992. a. oli ta vabastatud Kalinini nim. kalurikolhoosi «Traallaevastiku Baasi» direktori ametikohalt; 2) vaidlusalune ehitis oli kantud munitsipaliseerimisele kuuluva vara nimekirja. Tulenevalt ORASi §-st 30 lg. 2 olid tehingud selle varaga keelatud; 3) ORASi § 30 lg. 1 kohaselt oli hagejal ehitise ostueesõigus; 4) ehitis oli Eesti Vabariigi omand. Narva Linnakohtu 21.12.1993. a. otsusega tunnistati Tartu Kommertspanga Narva-Jõesuu Panga ja Kalinini nim. kalurikolhoosi Narva-Jõesuu «Traallaevastiku Baas» vahel 24.04.1994. a. sõlmitud ehitise ostu-müügi leping kehtetuks TsK § 51 ja ORASi § 30 alusel. Kohus leidis, et ehitise ostu-müügi lepingu sõlmimisel ei andnud ehitise müüja alevivalitsusele võimalust realiseerida ORASi §-s 30 lg. 1 ettenähtud ostueesõigust, mistõttu tehing tuleb tunnistada kehtetuks kui seaduse nõuetele mittevastav. Kohus ei kohaldanud TsK § 51 lg. 2 sätteid kehtetu tehingu järgi saadu tagastamise kohta põhjendusel, et lepingu pooled ei ole seda taotlenud. Tartu Kommertspanga Likvideerimiskomisjoni apellatsioonkaebuse alusel tühistas Viru Ringkonnakohus linnakohtu 21.12.1993. a. otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et 24.04.1992. a. ostu-müügi lepingust ja 06.05. 1992. a. lepingu lisast nähtub, et lepingu pooled – ostja Tartu Kommertspanga Narva-Jõesuu Pank ja müüja osaühing «Traallaevastiku Baas», kelle põhikiri on registreeritud Narva-Jõesuu Alevivalitsuse 25.03.1992. a. otsusega nr. 129 – sõlmisid lepingu Narva-Jõesuus Karja tn. 26 asuva kahekorruselise poolelioleva ehitise ostu-müügi kohta maksumusega 5 miljonit rubla, s. o. 500 000 krooni. Leping on sõlmitud kirjalikus vormis ja lepingu subjektide tahe on lepingus selgelt väljendatud. Kohtule ei esitatud tõendeid, et vaidlusalune ehitis on ORASi § 30 lg. 2 alusel kantud munitsipaalomandusse mineva vara nimekirja, millest tulenevalt tehingud selle varaga olid lepingu sõlmimise ajal keelatud. Tulenevalt ORASi §-st 30 lg. 1 on kohaliku omavalitsuse organil ostueesõigus kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide ning juriidiliste isikute omanduses oleva vara võõrandamisel, mis on vajalik kohaliku haldusüksuse elanikkonna sotsiaalseks ja kultuuriliseks teenindamiseks. Narva-Jõesuu Alevivalitsusel oli ostueesõigus vaidlusaluse ehitise võõrandamisel, kui ehitis oli vajalik elanikkonna sotsiaalseks ja kultuuriliseks teenindamiseks. Ostueesõiguse rikkumisel oli kohalikul omavalitsusel õigus pöörduda kohtusse hagiga temale ostja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks. Sellist hagi Narva-Jõesuu Alevivalitsus (pärast alevi ümbernimetamist linnaks – linnavalitsus) kohtule esitanud ei ole. Ringkonnakohtu istungil kinnitasid Narva-Jõesuu Linnavalitsuse esindajad, et linnavalitsus ei soovi vaidlusalust ehitist tegelikult osta. Eeltoodu alusel Ringkonnakohus leidis, et ostueesõiguse rikkumine ei ole aluseks tehingu kehtetuks tunnistamisele TsK § 51 järgi ja linnakohtu otsus on ebaõige. Linnakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et vaidlusalune ehitis kuulus ostu-müügi lepingu sõlmimise ajal osaühingule «Traallaevastiku Baas», ei ole pooled apellatsioonikorras vaidlustanud. Asja materjalide kohaselt oli B. H.-le antud 25.03.1992. a. osaühingu «Traallaevastiku Baas» juhi volitused. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse. Kaebuse kohaselt: 1) Narva-Jõesuus Karja tn. 26 asuv pooleliolev ehitis ei ole kunagi kuulunud osaühingule «Traallaevastiku Baas». Tegemist on Eesti Vabariigi varaga, mis ei saanud olla kostjate vahelise ostu-müügi lepingu objektiks; 2) vaidlustatud lepingus on müüjaks Kalinini nim. kalurikolhoosi osakond direktor B. H. isikus, kes lepingu sõlmimise ajal sel ametikohal enam ei töötanud; 3) vaidlusalune ehitis on ORASi §-de 20–24 kohaselt munitsipaliseerimise objekt ja kuulub üleandmisele Narva-Jõesuu munitsipaalomandisse. Eesti-Vene läbirääkimistel 19.08.1992. a. seda tehtigi. Tartu Kommertspanga pankrotihaldurite esindaja palub kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta, kuna selles ei vaidlustata materiaal- või protsessiõiguse normi kohaldamist või olulist rikkumist. Kaebuses taotletakse faktiliste asjaolude tuvastamist, mis ei kuulu kassatsioonikohtu pädevusse. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsKSi § 347 p. 2 alusel. Hageja nõudis ostu-müügi lepingu kehtetuks tunnistamist ka põhjustel, et lepingu objektiks oli Eesti Vabariigi vara ja B. H.-l polnud volitusi lepingu sõlmimiseks. Linnakohus rahuldas hagi teistel põhjustel. Kuna ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, siis TsKSi §-de 313 lg. 1 ja 232 lg. 3 ning 4 kohaselt pidi ta võtma seisukoha eeltoodud asjaolude tuvastatuse osas ning andma õigusliku hinnangu kõigi hageja põhjenduste kohta. Praegu puudub kohtuotsus, milles oleks võetud seisukoht ehitise kuuluvuse ja müüja esindaja volituste osas. Ringkonnakohus pole järginud ka TsKSi §-i 301 lg. 1. Apellatsioonkaebuses rõhutati, et müüdud ehitise omanikuks oli osaühing «Traallaevastiku Baas». Ehitise kuulumist vaidlustasid hageja esindajad apellatsioonikohtu istungil. Selle vastuväite osas puudub apellatsioonikohtu seisukoht. Juhindudes TsKSi §-st 346 p. 2 kolleegium otsustas: Viru Ringkonnakohtu 22.12.1994. a. otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule teises koosseisus. Kassatsioonkaebus rahuldada. Eesistuja J. ODAR Liikmed J. LUIK H. JÕKS