Legislator Case Law & Legislation
13005000 EE

Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/1-20/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus 12. aprillist 1995. a. V. S.-i hagis osaühingu «Viru Rand» vastu osaühingu liikmeks ennistamiseks — RT III, 1995, 5, 62

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/1-20/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus 12. aprillist 1995. a. V. S.-i hagis osaühingu «Viru Rand» vastu osaühingu liikmeks ennistamiseks — RT III, 1995, 5, 62

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus, 12. aprillil 1995. a. III-2/1-20/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus eesistuja T. Vernik, liikmed H. Jõks ja J. Luik, kostja Osaühingu «Viru Rand» esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 3. aprillil 1995. a. kostja esindaja A. Hallmägi erikaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu 19. detsembri 1994. a. määruse erikaebuselt kautsjoni tasumata jätmise kohta V. S.-i hagis Osaühingu «Viru Rand» vastu osaühingu liikmeks ennistamiseks. Ida-Viru Maakohtu 17. novembri 1993. a. otsusega rahuldati V. S.-i hagi Osaühingu «Viru Rand» vastu. Viru Ringkonnakohtu 20. juuni 1994. a. otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Kostja tasus kautsjoni ja esitas kassatsioonkaebuse 21. juulil 1994. a., rikkudes kassatsioonitähtaega. Viru Ringkonnakohtu 7. novembri 1994. a. määrusega jäeti rahuldamata kostja taotlus kassatsioonitähtaja ennistamiseks. 9. detsembril 1994. a. esitas kostja erikaebuse ringkonnakohtu 7. novembri 1994. a. määruse peale, jättes tasumata kautsjoni. Viru Ringkonnakohtu 19. detsembri 1994. a. määrusega tagastati kostjale erikaebus kautsjoni tasumata jätmise tõttu. Määruse motiivide kohaselt oli erikaebusele lisatud koopia maksekorraldusest nr. 640 21. juulil 1994. a. kautsjoni 200 krooni tasumise kohta, s. t. kautsjoni kohta, mille kassaator maksis kassatsioonkaebuse esitamisel. Kaebus tagastati läbivaatamatult kassatsioonitähtaja möödumise tõttu ja sel juhul arvatakse kautsjon riigituludesse TsKSi § 53 lg. 3 alusel. 30. jaanuaril 1995. a. Riigikohtule esitatud erikaebuses palus kostja esindaja 19. detsembri 1994. a. määruse tühistada. Kostja tasus kassatsioonkaebust esitades kautsjoni 200 krooni, aga kuna kassatsioonitähtaega ei ennistatud ja kassatsioonkaebust Riigikohtusse ei saadetud, siis oli kautsjon kassaatori jaoks jälle vabalt kasutatav summa ning seda tulnuks arvestada 7. novembri 1994. a. määrusele esitatud erikaebuse kautsjonina. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud protsessi­õigusnormi, viidates TsKSi §-le 53 lg. 3, sest kautsjoni arvamine riigituludesse on Riigikohtu pädevuses, kuid kaebus ei jõudnudki Riigikohtusse ja mingit korraldust 21. juulil 1994. a. tasutud kautsjoni kohta tehtud ei ole. Kolleegiumi istungil palus kostja esindaja erikaebuse rahuldada ja Viru Ringkonnakohtu 19. detsembri 1994. a. määruse tühistada. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus on seadusega kooskõlas ning selle tühistamiseks ei ole alust. Kassaator pidanuks erikaebuse esitamisel eelnevalt tasuma kautsjoni. TsKSi § 43 lg. 3 kohaselt tuleb üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega teha vastav protsessitoiming, mille tähtaeg mööda lasti. Kostja esitas avalduse apellatsioonikohtule kassatsioonitähtaja ennistamiseks ja sellele avaldusele tuli lisada kassatsioonkaebus koos kõigi seaduses nõutud lisadega ning kautsjoni tasumist tõendav dokument. Apellatsioonikohus jättis tähtaja ennistamata. Kostjal tulnuks erikaebust esitades uuesti tasuda kautsjon ning lisada sellele kassatsioonkaebus koos kõige juurdekuuluvaga (TsKSi § 325, 326), sest jätkus ju vaidlus selle üle, kas kassatsioonkaebus võetakse vastu või mitte ja enne seda ei saanud kohus otsustada, kas kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon kassaatorile tagastada või arvata see riigituludesse. Eeltoodu kohaselt ei ole õige erikaebuse väide, et kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon oli vaba, sest seda polnud riigituludesse kantud. Ei saa nõustuda apellatsioonikohtu seisukohaga, et kassatsioonkaebuse läbivaatamatult tagastamisel kassatsioonitähtaja rikkumise tõttu arvatakse kautsjon riigituludesse. Tsiviilkohtupidamise seadustik ei reguleeri kautsjoni tagastamist juhtudel, kui apellatsioonikohus tagastab kassaatorile Riigikohtule adresseeritud kaebuse TsKSi § 327 alusel. Vaidlusalust suhet reguleeriva seaduse puudumisel rakendab kohus seadust, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedasi suhteid. Sellise seaduse puudumisel lähtub kohus õiguse üldisest mõttest (TsKSi § 9 lg. 3). Kohtukulude tasumise ja tagastamise korda reguleerib tsiviilkohtupidamise seadustiku 8. peatükk, milles muuhulgas on sätestatud riigilõivu tagastamine kohtumääruse alusel (TsKSi § 48 lg. 2). Kolleegium leidis, et sama tuleb kohaldada kautsjoni tagastamisel isiku avalduse ja apellatsioonikohtu sellekohase määruse alusel, kui kassatsioonkaebus tagastatakse apellatsioonikohtu poolt TsKSi § 327 alusel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKSi §-st 346 p. 1 kolleegium määras: Jätta muutmata Viru Ringkonnakohtu 19. detsembri 1994. a. määrus ja erikaebus rahuldamata. Kanda riigituludesse erikaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni, mille Osaühing «Viru Rand» tasus Hoiupanka 20. jaanuaril 1995. a. Eesistuja T. VERNIK Liikmed H. JÕKS J. LUIK

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →