Legislator Case Law & Legislation
13004974 EE

Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/2-3/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus 11. aprillist 1995. a. A. O. hagis aktsiaseltsi «EMV» vastu 24 882 krooni nõudmiseks — RT III, 1995, 5, 61

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/2-3/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus 11. aprillist 1995. a. A. O. hagis aktsiaseltsi «EMV» vastu 24 882 krooni nõudmiseks — RT III, 1995, 5, 61

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus, 11. aprillil 1995. a. III-2/2-3/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas läbi 10. aprillil 1995. a. avalikul kohtuistungil hageja A. O. teistmisavalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 14. sep­tembri 1994. a. otsuse A. O. hagis Aktsiaseltsi «EMV» vastu 24 882 krooni nõudmiseks. 25. oktoobril 1993. a. esitatud hagis palus A. O. Aktsiaseltsilt «EMV» välja mõista liiklusavariis 28. novembril 1991. a. põlengu tagajärjel hävinud sõiduauto «Pobeda» taastamisremondi maksumuse 23 761 krooni ja ekspertiisitasu 1121 krooni. Pärnu Linnakohtu 30. mai 1994. a. otsusega hagi rahuldati. Tallinna Ringkonnakohtu 14. septembri 1994. a. otsusega muudeti linnakohtu otsust ja kostjalt mõisteti välja hageja kasuks 9000 krooni tekitatud kahju eest. Otsuse motiivide kohaselt ei olnud ekspert arvestanud taastamisremondi maksumuse arvutamisel 1954-nda väljalaskeaastaga sõiduauto «Pobeda» amortisatsiooni. Kohus leidis, et arvestades amortisatsiooni, on reaalse kahju suurus samaväärse sõiduki turuhind 9000 krooni. 17. märtsil 1995. a. esitatud teistmisavalduses palus A. O. ringkonnakohtu otsust muuta ning arvestades auto amortisatsiooni ja inflatsioonist tulenevat tagavaraosade kallinemist kostjalt välja mõista taastamisremondi maksumuse 22 532 krooni. Avalduse kohaselt on kohus rikkunud materiaalõigusnorme, jättes arvestamata reaalse kahju. Kohus ei arvestanud, et autode tagavaraosade hinnad on võrreldes 1992. aastaga tõusnud. Kohus arvestas suvalist amortisatsiooni­protsenti ja välja mõistes 9000 krooni, ei arvestanud, et selle rahaga ei saa autot taastada. Kolleegium leidis, et kohtuotsuse teistmiseks ei ole seaduslikku alust. TsKSi § 350 lg. 1 ja 2 kohaselt võib jõustunud otsuseid uuesti läbi vaadata uute asjaolude ilmsikstulekul, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Teistmine on lubatud, kui eelmärgitud asjaolud mõjutasid kohtulahendi tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. Uusi asjaolusid, mis kinnitaks või kummutaks kohtus arutusel olnud asjaolusid, teistmisavalduses esitatud ei ole. Teistmisavalduses toodud väide, et kohus on rikkunud materiaalõigusnorme, ei ole kohtuotsuse teistmise aluseks. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKSi §-st 354 lg. 3 kolleegium määras: Jätta A. O. avaldus Tallinna Ringkonnakohtu 14. septembri 1994. a. otsuse teistmiseks rahuldamata. Eesistuja J. ODAR Liikmed H. JÕKS T. VERNIK

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →