Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/3-10/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. aprilli 1995. a. kohtuotsus V. I. süüdistusasjas KrK § 195 lg. 3 järgi ja M. S.-i süüdistusasjas KrK §-de 195 lg. 3 ning 140 lg. 1 järgi — RT III, 1995, 5, 58

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 11. aprillil 1995. a. III-1/3-10/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja V. I. süüdistuses KrK § 195 lg. 3 järgi ja M. S.-i süüdistuses KrK §-de 195 lg. 3 ning 140 lg. 1 järgi. Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Kohtla-Järve Linnakohtu 27. juuni 1991. a. otsusega tunnistati V. I. süüdi ENSV KrK §-de 140 lg. 2 p. 3, 4 ja 195 lg. 2 järgi ja karistati kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega kaks aastat ja kuus kuud. Karistus mõisteti ENSV KrK § 47 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga. 23. juulil 1992. a. tunnistas Kohtla-Järve Linnakohus V. I. süüdi KrK § 195 lg. 2 järgi ja mõistis karistuseks kaks aastat vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti sellele karistusele 27. juuni 1991. a. kohtuotsusega mõistetud karistusest kaks aastat ja lõplikuks karistuseks mõisteti kolm aastat ja 6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise alguspäevaks luges kohus V. I. vahi alla võtmise kuupäeva 6. juuni 1992. a. Avalduses kohtuvea parandamiseks väidab V. I., et temale mitme kohtuotsuse järgi karistuse mõistmisel ei ole arvesse võetud vahi all viibitud aega enne Kohtla-Järve Linnakohtu 27. juuni 1991. a. otsuse tegemist, s. o. ajavahemikku 16. oktoobrist 1990. a. kuni 27. juunini 1991. a. Kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, milles toetati avalduses sisalduvat taotlust tuvastas: Kohtla-Järve Linnakohus on 27. juuni 1991. a. kohtuotsuse kirjeldavas-moti­veerivas osas märkinud, et kohus arvestab V. I.-le karistuse mõistmisel asjaoluga, et kohtualune on vahi all viibinud juba 8 kuud. Samas ei ole kohtuotsuse resolutiivosas näidatud KrPK § 275 p. 4 kohaselt, milline on pärast KrK §-s 45 sätestatud nõude, et eelvangistusaeg tuleb arvestada karistuse tähtaja hulka, täitmist V. I. poolt ärakandmisele kuuluv lõplik karistus. Ärakandmisele kuuluva lõpliku karistuse näitamine kohtuotsuses on vajalik ka süüdimõistetu vabastamisel karistusest KrK § 47 alusel, sest vabadusekaotusest vabastatakse tingimuslikult ärakandmisele kuuluvast karistusest. Kohtla-Järve Linnakohtu 23. juuli 1992. a. otsuses on ekslikult märgitud, et 27. juuni 1991. a. kohtuotsusest liidetakse kaks aastat vabadusekaotust. KrK § 41 sätestab, et karistuse mõistmisel mitme kohtuotsuse järgi liidab kohus eelmise otsuse järgi kandmata karistuse kas täies ulatuses või osaliselt uue otsusega mõistetud karistusega. Kandmata karistuseks oli V. I.-l 27. juuni 1991. a. kohtuotsuse järgi aga üks aasta, üheksa kuud ja 19 päeva. Kuna Kohtla-Järve Linnakohus on ebaõigesti kohaldanud KrK §-de 41 ja 45 sätteid, tuleb kohtuotsus lõpliku karistuse mõistmise osas muuta ja sellest maha arvata V. I. vahi all viibimise aeg kaheksa kuud ja 11 päeva. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKSi §-dest 63 p. 3; 64 p. 3, 65 lg. 3 ja 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1.Tühistada Kohtla-Järve Linnakohtu 23. juuli 1992. a. otsus V. I.-le KrK § 41 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas. 2.Mõista V. I.-le lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi KrK § 41 alusel kaks aastat, üheksa kuud ja 19 päeva vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 6. juuni 1992. a. 3.V. I. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub 11. aprillil 1995. a. ja ei kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Lea KALM Eerik KERGANDBERG