Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/1-15/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. aprilli 1995. a. kohtuotsus A. N.-i süüdistusasjas KrK §-de 101 p. 1, 3, 8

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 4. aprillil 1995. a. III-1/1-15/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil sekretär Pille Gretsko juuresolekul läbi kriminaalasja A. N.-i süüdistuses KrK §-de 101 p. 1, 3, 8; 141 lg. 2 p. 1, 2; 139 lg. 2 p. 2, 3; 185 lg. 2 ja 203 lg. 1 järgi. Kohtuistungist võtsid osa menetlusosalistena A. N., tema kaitsja vande­advokaat Jelena Benevolenskaja ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. A. N. on süüdi mõistetud Tallinna Linnakohtu 24. oktoobri 1994. a. otsusega KrK §-de 101 p. 1, 3, 8; 141 lg. 2 p. 1, 2; 139 lg. 2 p. 2, 3; 185 lg. 2 ja 203 lg. 1 järgi ning karistatud kuritegude kogumi eest § 40 alusel lõpliku karistusega 15 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse aja alguseks loeti 17. juuli 1992. a. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi veel A. M., V. K. ja S. K., kes ei ole aga kohtuotsust vaidlustanud Riigikohtus. KrK § 101 p. 1, 3 ja 8 järgi mõisteti A. N. süüdi selles, et ta 13. juulil 1992. a. kella 18 paiku joobeseisundis Tartu maakonnas Kallaste linnas Peipsi järve kaldal omakasu ajendil O. K.-le kuuluva vara omastamise ja tahtliku tapmise eesmärgil kägistas pükstest väljatõmmatud nööri abil selja tagant O. K.-d seni, kuni kannatanu kaotas teadvuse ja seejärel lõi kannatanut maast võetud 5–6 kg raskuse kiviga 3–4 korda pähe, mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal. A. N. 14. juulil 1992. a. Tallinnas Pebre tn. 4–12 L. N.-i korteris joobeseisundis L. N.-i suhtes toime pandud röövimise varjamise eesmärgil kägistas põrandal lamavat L. N.-i seni kuni kannatanu suri. KrK § 141 lg. 2 p. 1, 2 järgi on A. N. süüdi mõistetud selles, et olles eelnevalt 13. juulil 1992. a. toime pannud O. K. tapmise, omastas kasuvenna V. K. kaasaaitamisel O. K.-le kuuluva sõiduauto VAZ-2102 ja isiklikud esemed kokku 56 747 krooni väärtuses ning 14. juulil 1992. a. koos S. K. ja A. M.-iga, kasutades elule ja tervisele ohtlikku vägivalda, hõivas L. N.-i vara kokku 18 008,80 krooni väärtuses. KrK § 139 lg. 2 p. 2, 3 järgi mõisteti A. N. süüdi selles, et ööl vastu 12. juulit 1992. a. joobeseisundis tungis Tartu maakonnas Kallaste linnas Tartu Tarbijate Kooperatiivi Toitlustuskoondise puhvetisse, kust salaja varastas sigarette, alkohoolseid jooke ja maiustusi kokku 3683,95 krooni väärtuses. KrK § 185 lg. 2 järgi mõisteti A. N. süüdi selles, et olles eelnevat toime pannud O. K. tapmise, 13. juulil 1992. a. riisus O. K.-lt passi ja teised tähtsad isiklikud dokumendid. Veel mõisteti A. N. süüdi KrK § 203 lg. 1 järgi selles, et omastas 16. juulil 1992. a. teadvalt varastatud esemeid, mida A. M., H. N., M. N. ja R. Z. olid samal päeval Jõgeva maakonnas, Mustvees, Kraavi tn. 15 L. D. elukohast varastanud. Tallinna Linnakohtu 24. oktoobri 1994. a. otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna prokuröri asetäitja, kes taotles kohtuotsuse tühistamist A. N.-ile mõistetud karistuse osas ja erakorralise karistuse – surmanuhtluse – rakendamist. Protestis märgiti, et A. N.-ile mõistetud karistus ei vasta kuritegude raskusele ja süüdimõistetu isiksusele, kuna A. N.-i näol on tegemist isikuga, kes vähem kui ööpäeva jooksul pani toime kaks tahtlikku tapmist raskendavatel asjaoludel ning lisaks veel röövimised ja teised kuriteod. A. N. ei teinud mingeid järeldusi varasematest karistustest, kinnipidamiskohast iseloomustatakse teda isikuna, kes oli karistatud režiimirikkumiste eest 83 korral, sageli oli konfliktide tekitajaks, olles iseloomult jõhker ja agressiivne. Mõlemad tapmised ja röövimised pani toime joobeseisundis. Tallinna Linnakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse A. N., kes taotles kohtuotsuse läbivaatamist põhjusel, et kohus ei arvestanud kohtualuste ja nende kaitsjate nõudmistega kutsuda kohtuistungile tunnistajad ja kannatanud, ega rahuldanud taotlust prokuröri taandamise kohta. Apellant vaidlustas enda süüdi­mõistmist § 101 järgi L. N.-i tapmise episoodis, kuna tal puudus tahtlus kannatanu tapmiseks. Veel väitis ta oma apellatsioonkaebuses, et enamik tema poolt eeluurimise ajal antud ütlustest on saadud füüsilise ja psüühilise sunni mõjul, mida kasutasid politseitöötajad, ning ei saa seetõttu olla tõenditeks süüdimõistmisel. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. detsembri 1994. a otsu­sega tühistati osaliselt Tallinna Linnakohtu 24. oktoobri 1994. a. otsus A. N.-ile KrK § 101 p. 1, 3 ja 8 järgi ning kuritegude kogumi eest mõistetud karistuse osas ja karistati teda § 101 p. 1, 3, 8 järgi ning § 40 alusel kuritegude kogumi eest erakorralise karistusega – surmanuhtlusega mahalaskmise läbi. Muus osas jäeti kohtuotsus A. N.-i suhtes muutmata, apellatsioonprotest rahuldati. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused A. N. ja tema kaitsja vandeadvokaat Jelena Benevolenskaja. A. N. leiab, et talle mõistetud karistus – surmanuhtlus – on liiga raske, tal ei ole mingit puutumust L. N.-i tapmisega, osales vaid tema vara röövimises. Samuti leiab A. N., et kriminaalasja uurimisel on rikutud protsessinorme, sest ütluste olustikuga seostamise toiming toimus kaitsja juuresolekuta ning üks manukatest oli joobeseisundis. Kokkuvõttes taotleb A. N. kergema karistuse mõistmist. A. N.-i kaitsja palub muuta osaliselt ringkonnakohtu otsus A. N.-ile mõistetud karistuse osas ning mõista karistuseks 15 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu A. N.-i ja tema kaitsja vandeadvokaat J. Benevolenskaja seletused, kes taotlevad kassatsioonkaebuste rahuldamist ning prokurör M. Püssi seletuse, kes taotleb kassatsioonkaebuste rahuldamata jätmist tuvastas: Tallinna Linnakohtu 24. oktoobri 1994. a. otsus ei ole kooskõlas kohtuotsusele seaduses esitatud nõuetega ning seetõttu kuulub tühistamisele. KrMK § 272 lg. 3 sätestab, et kohtuotsus kui tervik koosneb kolmest osast – sissejuhatavast, kirjeldav-motiveerivast ja resolutiivosast. Järgnevad paragrahvid mõtestavad lahti seadusandja tahte selle kohta, mida peab kohustuslikult sisaldama iga kohtuotsuse osa. KrMK § 274 lg. 4 nõuab, et kohtuotsuse kirjeldav-motivee­rivas osas peab olema näidatud, millises süüdistuses kohus iga kohtualuse süüdi tunnistab ja millistel tõenditel see kohtu järeldus põhineb. Tallinna Linnakohtu otsuse lehekülgedel 15–17 kirjeldab kohus L. N.-i tahtliku tapmise ja tema vara riisumise fakti kohta uuritud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab et kohtualuste A. N.-i, A. M.-i ja S. K. teod selles episoodis on õigesti kvalifitseeritud KrK § 141 järgi ning nende süü on tõendatud. Kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas ei ole sõnagi selle kohta, et kohus tunnistab A. N.-i süüdi L. N.-i tapmises, s.o. kuriteos KrK § 101 järgi ning seetõttu ei ole analüüsitud ka tõendeid selles episoodis. Tegemist on kohtualuse õiguste rikkumisega, kui ta ei saa kohtuotsusest teada, millises konkreetses süüdistuses ja milliste tõendite alusel ta süüdi tunnistatakse. Nimetatud puudus Tallinna Linnakohtu otsuses on jäänud kõrvaldamata ka Tallinna Ringkonnakohtu poolt. Riigikohus leiab, et selle nõude järgimata jätmine kohtuotsuses on kriminaalprotsessi seaduse oluline rikkumine AKKSi § 64 p. 2 mõttes ja on alus kohtuotsuse tühistamiseks kassatsiooni korras. Veel leiab Riigikohus, et neil juhtudel, kui isik antakse kohtu alla KrK eriosa paragrahvi järgi, mille sanktsioonis nähakse ette võimalus erakorralise karistuse kohaldamiseks, ning on alus kahelda tema normaalses psüühilises seisundis, tuleb määrata kohtupsühhiaatria ekspertiis komisjoniekspertiisina. Juhindudes AKKSi §-dest 63 p. 2, 64 p. 2, 65 lg. 3 ja 39 lg. 4, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. detsembri 1994. a. otsus ja Tallinna Linnakohtu 24. oktoobri 1994. a otsus A. N.-i süüdimõistmises L. N.-i tapmise episoodis KrK § 101 p. 1, 3, 8 järgi, samuti A. N.-ile KrK § 101 järgi mõistetud karistuse ning KrK § 40 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule teises kohtukoosseisus. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata. 2.A. N.-i ja tema kaitsja vandeadvokaat Jelena Benevolenskaja kassatsioonkaebused osaliselt rahuldada. Riigikohtu otsus jõustub 4. aprillil 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Lea KALM Eerik KERGANDBERG Herbert LINDMÄE Jüri RÄTSEP Peeter VAHER