Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/1-11/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 21. märtsist 1995. a. S. R.-i süüdistusasjas KrK § 204 lg. 1 järgi — RT III, 1995, 5, 50

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 21. märtsil 1995. a. III-1/1-11/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja S. R.-i süüdistuses KrK § 204 lg. 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss, süüdimõistetu S. R., tema kaitsja vandeadvokaat Mare Laur ning kannatanu J. V. Tartu Linnakohtu 7. novembri 1994. a. otsusega mõisteti S. R. KrK § 204 lg. 1 järgi süüdi selles, et ta, juhtides 10. veebruaril 1994. a. kell 13.25 Tartu linnas Narva maanteel talle kuuluvat sõiduautot VAZ-2102 keskmise astme alkoholijoobes, ei vähendanud kiirust ega peatunud sõiduteed ületanud lastekolonnile tee andmiseks, vaatamata lapsi saatnud õpetaja märguannetele, mille tagajärjel sõitis otsa 7-aastasele P. V.-le, põhjustades viimase surma. Talle mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vabadusekaotust § 47 kohaldamisega tingimisi 3-aastase katseajaga ühes liiklusvahendi juhtimise õiguse ära­võtmisega 3 aastaks. Tartu abiprokuröri L. Auväärti apellatsioonprotestis vaidlustati karistuse mittevastavus põhjustatule liigse leebuse tõttu. Tartu Ringkonnakohtu 11. jaanuari 1995. a. otsusega jäeti Tartu Linnakohtu 7. novembri 1994. a. otsus muutmata, apellatsioonprotest rahuldamata. Selle kohtulahendi tühistamiseks karistuse leebuse motiivil on esitanud kassatsioonprotesti Riigiprokuratuuri prokurör T. Vee. Kassaator ei nõustu vastutust kergendavate asjaolude liialdatud rõhutamisega kohtuotsuses, leides et ka puhtsüdamlik kahetsus on ekslikult tuletatud kohtualuse oluliste tehiolude kohta antud puiklevatest ütlustest. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud prokuröri, kes jäi kassatsioonprotestis esitatud seisukohtade juurde, süüdimõistetu S. R.-i ja tema kaitsja, kes selgitasid viimase poolt varem esitatud kirjalikke vastuväiteid ning kannatanu J. V., kes karistuse karmistamist ei taotlenud, leidis: KrK § 204 lg. 1 näeb ette kriminaalvastutuse alused isikutele, kes mootorsõiduki ohutu liiklemise nõudeid eirates põhjustavad kannatanu surma või üliraske või raske kehavigastuse ning määratleb karistusena vabadusekaotuse kuni viie aastani. Süüdimõistetu S. R., juhtinud keskmise alkoholijoobe seisundis liiklustihedal ajal ja kohas oma sõiduautot, ei olnud suuteline enda süül oma käitumise ohtlikkust ja liiklusolude keerukust hindama ning põhjustas käsitletud õigus­likule hinnangule vastava maksimaalse tagajärje – lastekolonnis tänavat ületanud ­7-aastase P. V. hukkumise. KrK § 47 sätestatud karistusest tingimuslik vabastamine on süüdlase suhtes sanktsioonis ette nähtud vabadusekaotuse mittekohaldamise võimalus, kui seda tingib tehiolude ja süüdlase isiku märkimisväärsete erisuste arvestamine. S. R.-i käitumine liiklusõnnetuse eel ja ajal ning sellest tingitud maksimaalselt raske tagajärje põhjustamine ei anna alust põhikaristusest tingimisi vabastamiseks KrK § 47 sätestatud alustel. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes AKKSi §-dest 63 p. 2, 64 p. 4 ja 65 lg. 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1.Tühistada Tartu Linnakohtu 7. novembri 1994. a. ja Tartu Ringkonnakohtu 11. jaanuari 1995. a. otsus S. R.-ile karistuse mõistmise osas ja saata kriminaalasi arutamiseks Tartu Linnakohtule teises kohtukoosseisus. 2.Riigiprokuratuuri prokuröri protest rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustub 21. märtsil 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Jüri RÄTSEP Peeter VAHER