Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/3-8/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 14. märtsist 1995. a. D. M.-i süüdistusasjas ENSV KrK §-de 137 lg. 2

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 14. märtsil 1995. a. III-1/3-8/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja D. M.-i süüdistuses ENSV KrK §-de 137 lg. 2; 1941 ja 2011 lg. 1 järgi. Kohtuistungist võtsid osa menetlusosalistena süüdimõistetu D. M. ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 20. augusti 1981. a. otsusega mõisteti D. M. süüdi ja teda karistati ENSV KrK §-de 137 lg. 2; 1941 ja 2011 lg. 1 järgi kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 5 aastat range režiimiga koloonias ühes vara konfiskeerimisega. Kohtuotsuse järgi tunnistati D. M. süüdi selles, et tema eiras nõukogude õigusaktide sätteid, mis keelasid registreerimata usukoondiste tegevuse ning osales evangeelsete kristlaste-baptistide kirikute nõukogu liikmena ebaseaduslikus orga­nisatsioonilises tegevuses. D. M. levitas süstemaatiliselt nõukogude riiklikku ja ühiskondlikku korda halvustavaid teadvalt valesid väljamõeldisi registreerimata usukoondiste usutalitustel, samuti religioossetes väljaannetes, kutsudes usklikke üles eirama usukoondiste tegevust reguleerivate õigusaktide sätteid, halvustas NLKP ja nõukogude valitsuse usu- ja kirikuvastast poliitikat. Samuti kutsus ta usutalitustel ja religioossetes väljaannetes usklikke üles keelduma nõukogude armees relva kandmast ja vande andmisest. D. M. vabanes kinnipidamiskohast 21. jaanuaril 1986. a. Süüdimõistetu D. M. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 20. augusti 1981. a. otsuses rehabiliteerimist talle süüksarvatud tegudes. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri T. Vee arvamuse, milles ta taotles D. M.-ile rehabiliteerimistunnistuse väljastamist ilma kriminaalasja läbi vaatamata, tuvastas: D. M.-ile ENSV KrK §-de 137 lg. 2 ja 1941 järgi süüksarvatud teod, mis seisnesid nõukogude riikliku ja ühiskondliku korra ning NLKP ja nõukogude valitsuse usu- ja kirikuvastase poliitika halvustamises usutalitustel ja religioossetes trükistes, samuti üleskutsetes eirata usukoondiste tegevust reguleerivate nõukogude õigusaktide sätteid, olid kooskõlas Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu peetud võitluse eesmärkidega ning vastavad Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud isiku põhiõigustele ja vabadustele. Nii on põhiseaduse § 40 järgi kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse vaba ning igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. Vastavalt Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seadluse «Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdi­mõistetud isikute rehabiliteerimise kohta» §-le 2 lg. 1 p. 2 on D. M. ENSV KrK §-de 137 lg. 2 ja 1941 järgi süüksarvatud tegudes loetud rehabiliteerituks. D. M.-ile ENSV KrK § 2011 lg. 1 järgi süüksarvatud teod, mis seisnesid üleskutsetes keelduda nõukogude armees relva kandmast ja vannet andmast, vastasid Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu peetud võitluse eesmärkidele. Seoses sellega kuulub ta rehabiliteerimisele Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seadluse «Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta» § 5 lg. 1 järgi. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 3; 65 lg. 3, ja 779 ning KrMK §-st 5 lg. 1 p. 2, samuti Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seadluse «Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta» § 5 lg. 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1.Tühistada Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 20. augusti 1981. a. otsus D. M.-i süüdimõistmises ENSV KrK § 2011 lg. 1 järgi. Rehabiliteerida D. M. talle ENSV KrK § 2011 lg. 1 järgi süüksarvatud tegudes ühes sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega. 2.D. M.-i avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. 3.Kohtuotsuse alusel väljastada D. M.-ile rehabiliteerimistunnistus. Otsus jõustub 14. märtsil 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Lea KALM Herbert LINDMÄE