Riigikohtu Halduskolleegium — III-3/1-3/95 Riigikohtu halduskolleegiumi määrus 17. veebruarist 1995. a. Uulu Vallavalitsuse kassatsioonkaebuse läbivaatamine taluseaduse alusel talu taastamiseks maa eraldamise vaidlustamise asjas — RT III, 1995, 3, 41

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 17. veebruaril 1995. a. III-3/1-3/95 Uulu Vallavalitsuse kassatsioonkaebuse läbivaatamine taluseaduse alusel talu taastamiseks maa eraldamise vaidlustamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas 16. veebruaril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi Uulu Vallavalitsuse kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 24. oktoobri 1994. a. otsusele haldusasjas nr. II-3/143/94. Protsessiosalistena võtsid istungist osa K. S., tema esindaja J. K. ja Uulu Vallavalitsuse esindaja Margus Tammekivi. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Esitatud materjalidest nähtub: 10. detsembril 1990. a. esitas Marju P. Pärnu Maakonnavalitsusele avalduse «Piirisaare nr. A-77» talu taastamiseks. Avalduses oli ta märgitud talu endise omaniku J. T. õigusjärgse pärijana. Pärnu Maakonnavalitsuse 21. juuni 1991. a. määruse nr. 296 punktiga 3.24 anti Marju P.-le Piirisaare talu taastamiseks tähtajatuks kasutamiseks 10,3 hektarit Uulu kolhoosi maad, sealhulgas 4,3 hektarit endise Piirisaare talu maadest. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Pärnu Maakonnakomisjoni 8. veebruari 1993. a. otsusega nr. 66 tunnistati endise Piirisaare talu maa (8,8 hektarit) suhtes õigustatud subjektideks endised omanikud õed N. R. (sünd. Pärn) ja M. K. (sünd. Pärn). M. K. loovutas oma nõudeõiguse tütrepoeg K. S.-ile. Talu taastamiseks maa eraldamise ajal asusid Piirisaare talu endisel maal Marju P. ja Maie P. hooned ning V. B. ehituskrunt. Marju P. sai oma hooned 30. mail 1968. a. kinkelepingu alusel oma emalt B. T.-lt. Maie P. sai hooned 4. veebruaril 1970. a. ostu-müügilepingu alusel J. E.-lt. J. E. sai need hooned 26. novembril 1968. a. B. T.-lt. Maa eraldamise ajal kuulus Marju P.-le elamu, saun, ait-kuur ja laut. Maie P.-le kuulus elamu, kelder ja kuuri vundament. K. S. esitas 1. novembril 1993. a. Uulu Vallavolikogule ja Uulu Vallavalitsusele avalduse, milles palus tühistada Marju P.-le tehtud maaeraldis endise Piirisaare talu maade osas. Uulu valla maakomisjon otsustas 24. novembril 1993. a. jätta Marju P.-le tehtud maaeraldis tühistamata ja eraldada K. S.-ile maa lahustükina. Uulu Vallavolikogu kinnitas 30. novembri 1993. a. otsusega maa­komisjoni otsuse. K. S.-i esindaja J. K. esitas 13. jaanuaril 1994. a. Pärnu Maakohtule kaebuse, milles palus tunnistada seadusevastaseks Pärnu Maakonnavalitsuse 21. juuni 1991. a. määruse nr. 296 endise Piirisaare talu maadest tehtud maaeraldise osas ja Uulu Vallavolikogu 30. novembri 1993. a. otsus. Pärnu maakonna halduskohtuniku 21. märtsi 1994. a. otsusega jäeti kaebus rahuldamata. J. K. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtuniku otsus tühistada. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 13. mai 1994. a. otsusega apellatsioonkaebus rahuldati ja asi saadeti uueks läbivaatamiseks samale kohtule teises koosseisus. 29. juunil 1994. a. saadeti K. S.-i kaebus läbivaatamiseks Pärnu linna halduskohtunikule. Pärnu linna halduskohtuniku 22. augusti 1994. a. otsusega haldusasjas nr. I-3-22/94 kaebus rahuldati. Pärnu Maavalitsus ja Uulu Vallavalitsus esitasid halduskohtuniku otsuse peale apellatsioonkaebused. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 24. oktoobri 1994. a. otsusega jäeti apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtuniku otsus muutmata. Halduskolleegium leidis, et halduskohtuniku otsus on seaduslik ja põhjendatud kohtuotsuses esitatud motiividel. Halduskohtuniku otsuse motiivid, millega ringkonnakohtu halduskolleegium nõustus, olid järgmised: 1.28. jaanuaril 1937. a. sõlmitud ostu-müügilepinguga müüs Põllutööministeerium maakoha «Piirisaare nr. A-77» päraldised (elumaja, rehealune ja kaks lauta) õdedele Pärnadele. 26. novembril 1937. a. müüdi õdedele Pärnadele maakoha «Piirisaare nr. A-77» 8,8 hektarit maad. Sama kinnitab ka kinnistus­register ja maksualuste maaüksuste nimekiri. Sellest järeldas halduskohtunik, et kirjalike dokumentide järgi on maakoha «Piirisaare nr. A-77» endised taluhooned need, mis kuuluvad Maie P.-le, mitte aga need, mis kuuluvad Marju P.-le. 2.Kuna Marju P. ei olnud talu endiste hoonete omanik, siis ei saanud ta olla taluseaduse § 8 lg. 2 alusel talu taastajaks. Ta saanuks olla uue talu loojaks taluseaduse § 9 alusel. 3.Riikliku Maa-ameti 22. novembri 1990. a. käskkirjaga nr. 7 kinnitatud «Taludele maa kasutamiseks andmise ajutise juhendi» punktiga 2.1.5 nõuti talumaa taotlemisel endiste talumaade omanike või seadusjärgsete pärijate maast loobumist. Kirjaliku loobumise puudumisel lubati maad anda ajutiseks kasutamiseks talu­seadusega kehtestatud talude taastamise eelisõiguse aja möödumiseni. 21. juunil 1991. a. kehtis omandireformi aluste seadus, mille § 11 kohaselt on omandi­reformi objektiks ka õigusvastaselt võõrandatud maa. Seetõttu oli teada, et maad saavad tagasi taotleda endised omanikud või nende õigusjärglased. Kuna Marju P. endiste omanike kirjalik loobumine maast puudus, siis olid seadusevastased Pärnu Maakonnavalitsuse 21. juuni 1991. a. määrus nr. 296 endise Piirisaare talu maa tähtajatuks kasutamiseks andmise osas ja Uulu Vallavolikogu 30. novembri 1993. a. otsus. Uulu Vallavalitsus esitas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles väidetakse, et kohtuotsusest ei nähtu, miks ei ole arvesse võetud apellatsioonkaebuses esitatud väiteid. Kassaator väidab: 1.Maaüksuste skemaatiliste plaanide võrdlusest ilmneb, et 1935. a. asusid talu põhihooned (elumaja-rehi ja laudad) seal, kus asuvad Marju P. hooned. Nende hoonete lagunemisel ehitas Marju P. isa J. T. allesjäänud vundamentidele täielikult uue elumaja, pool lauta ja pool kuuri, mille B. T. kinkis 1968. a. tütar Marju P.-le. 2.Taluseaduse § 8 lg. 2 alusel oli Marju P. kui taluhoonete omanik ainus isik, kellel oli õigus talu taastada. 3.Marju P.-le maa andmisel on rikutud küll omandireformi aluste seaduse rakendamise otsuse p. 12, kuid see rikkumine ei saa olla maaeraldise seadusevastaseks tunnistamise põhiargumendiks, sest asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 18 lg. 2 kohaselt ei tagastata õigusvastaselt võõrandatud maad, kui maa eraldati taluseaduse § 8 kohaselt. Riikliku Maa-ameti 22. novembri 1990. a. käskkirjaga nr. 7 kinnitatud juhendi p. 2.1.5 ja 3.1 tuleks jätta tähelepanuta. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud materiaalõiguse norme ja pole õigesti hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid, otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud. Kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsus ja teha uus sisuline otsus. Riigikohtu halduskolleegium, tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, leidis: 1.Marju P.-le anti talu taastamiseks osa Piirisaare talu endistest maadest kui taluseaduse §-s 8 lg. 2 nimetatud isikule, kellel on talu taastamise eelisõigus. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 18 lg. 2 esimese lause kohaselt ei kuulu õigusvastaselt võõrandatud maa, mis on taluseaduse alusel antud põliseks kasu­tamiseks, endistele (õigusjärgsetele) omanikele tagastamisele ainult siis, kui maa eraldamisel peeti kinni taluseaduse § 8 sätetest. Taluseaduse § 8 ei sätestanud, et talu taastamiseks maa eraldamise kohustuslikuks tingimuseks on endise omaniku kirjalik loobumine talu maadest. Selline, seaduses sätestamata tingimus kehtestati Riikliku Maa-ameti 22. novembri 1990. a. käskkirjaga nr. 7 kinnitatud «Taludele maa kasutamiseks andmise ajutise juhendi» punktiga 2.1.5. Kuna asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 18 lg. 2 esimese lause kohaselt on oluline, et talu taastamisel peeti kinni taluseaduse §-st 8 ja taluseaduse see säte ei nõudnud taastatavale talule maa eraldamiseks endise omaniku kirjalikku nõusolekut, siis on alusetu Pärnu linna halduskohtuniku ja ringkonnakohtu halduskolleegiumi seisukoht, et Pärnu Maakonnavalitsuse 21. juuni 1991. a. määruse nr. 296 punkt 3.24 on ebaseaduslik nimetatud nõusoleku puudumise tõttu. Pärnu Maakonnavalitsuse 21. juuni 1991. a. määruse nr. 296 punktiga 3.24 anti Marju P.-le endise Piirisaare talu maid tähtajatuks kasutamiseks. Taluseaduse § 5 lg. 2 kohaselt tuli talu taastamiseks maad anda põliseks kasutamiseks. See, et endise Piirisaare talu maid anti Marju P.-le mitte põliseks kasutamiseks, vaid tähtajatuks kasutamiseks, on määruse koostamisel tehtud viga, mis ei saa olla Pärnu Maakonnavalitsuse 21. juuni 1991. a. määruse nr. 296 punkti 3.24 seadusevastaseks tunnistamise põhjuseks. 2.Taluseaduse § 8 lg. 2 andis talu taastamise eelisõiguse isikule, kellele endised taluhooned on seaduslikul alusel üle läinud. Omandireformi aluste seadus ega Ülemnõukogu poolt 20. juunil 1991. a. vastuvõetud otsus selle seaduse rakendamise kohta ei peatanud talude taastamist taluseaduse alusel. See järeldus tuleneb 17. oktoobril 1991. a. vastu võetud Eesti Vabariigi maareformi seaduse §-st 8 lg. 1 ja Ülemnõukogu poolt 19. detsembril 1991. a. maareformi seaduse rakendamiseks vastuvõetud otsuse punkti 2 alapunktist 6. Maareformi seaduse § 8 lg. 1 kohaselt ei kuulu taluseaduse alusel seaduslikus korras talumaana põliseks kasutamiseks antud maa omandireformi korras tagastamisele, välja arvatud siis, kui õigustatud subjekt ja taluperemees ei lepi kokku teisiti. Ülemnõukogu 19. detsembri 1991. a. otsuse punkti 2 alapunkt 6 loeb taluseaduse alusel seaduslikult antud maaks talumaad, mille põlise maakasutuse otsused on tehtud enne 18. oktoobrit 1991. Ka asjaõigusseaduse rakendamise seaduse eelpool refereeritud § 18 lg. 2 esimesest lausest tuleneb, et omandireformi aluste seadus ei peatanud talude taastamist taluseaduse alusel. Nendel põhjustel on alusetu Pärnu linna halduskohtuniku ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi seisukoht, et Marju P.-le talu taastamiseks endise Piirisaare talu maade eraldamisel rikuti omandireformi aluste seadust. 3.Pärnu Maakonnavalitsuse 21. juuni 1991. a. määruse nr. 296 punktiga 3.24 anti Marju P.-le talu taastamiseks «Piirisaare nr. A-77» maid taotluse alusel, milles ekslikult oli talu endise omanikuna märgitud J. T. ja tema õigusjärgse pärijana Marju P. Kohtutoimikutes olevate dokumentide ärakirjade järgi olid talu omanikeks õed N. R. ja M. K. Kuna kohtuvaidluse üheks objektiks on see, kas Marju P.-l oli taluseaduse § 8 lg. 2 kohaselt talu taastamise eelisõigus, siis ei saa selline taotluses olev viga iseenesest olla talu taastamiseks maa eraldamist käsitlevate haldusaktide seadusevastaseks tunnistamise põhjuseks. Ka ei ole tõendatud, et Marju P. oleks taotluses tahtlikult esitanud valeandmeid. 4.Esimese ja teise astme kohtus oli vaidluse üheks objektiks see, kas talu taastamiseks maa eraldamise ajal Marju P.-le kuulunud hooned on endised taluhooned. Pärnu linna halduskohtuniku järeldus, et «Piirisaare nr. A-77» endised taluhooned on Maie P., mitte aga Marju P. hooned, tugines 1937. a. sõlmitud ostu-müügilepingutele, kinnistusregistri ja maksualuste maaüksuste nimekirjale. Selle järeldusega nõustus ka ringkonnakohtu halduskolleegium. Apellatsioon­kaebuses väidetakse, et ringkonnakohtule esitatud 1935. a. ja 1994. a. pärit maaüksuste skemaatilistest plaanidest nähtub, et 1935. a. olid talu põhihooned maakoha keskosas, kus asuvad Marju P. hooned; Maie P. hooned on maakoha servas. Ringkonnakohtu halduskolleegium ei ole põhjendanud, miks ta lükkas tõendina tagasi maaüksuste skemaatilised plaanid. 1939. a. pärit talundilehe andmetele oli Piirisaare talu maadel kaks elumaja ja kolm lauta (kokku 5 ehitus­üksust). Väidetavalt kuulub üks elumaja Maie P.-le. Marju P.-le kuuluva elumaja on ehitanud J. T. lagunenud elumaja vundamendile 1950. a. Endistest laudahoonetest on Marju P. omanduses säilinud pool praeguse lauda hoonet ja pool praeguse kuuri hoonet. Pool praeguse lauda hoonet ja pool praeguse kuuri hoonet on üles ehitatud endiste laudahoonete säilinud vundamentidele. Need apellandi väited on ringkonnakohtu otsuses hindamata jäetud. Seetõttu ei vasta ringkonnakohtu otsuse sisu TKS §-de 313 lg. 1 ja 232 lg. 4 nõuetele – otsuses ei ole märgitud, miks kohus apellandi esitatud tõendid tagasi lükkas. Samuti on rikutud TKS § 228 lg. 1, mille kohaselt kohtuotsus peab olema põhjendatud. Vaidluse lahendamiseks tuleb tõendada, kas talu taastamiseks maa eraldamise ajal Marju P. omanduses olnud hooned olid endised Piirisaare talu hooned. Vajadusel tuleb selle tuvastamiseks määrata ehitustehniline ekspertiis. Vaidluse lahendamisel tuleb arvestada, et taluseaduse § 8 lg. 2 ei seosta talu taastamise eelisõigust talu endise elamu omamisega. Talu taastamise eelisõigus on selles seostatud talu endiste hoonete seadusliku omamisega. Samuti tuleb arvestada sellega, et see säte võimaldas kasutada talu taastamise eesõigust kõigil isikutel, kelle seaduslikus omanduses on talu endiseid hooneid. Kui talu hooned olid erinevate isikute omanduses, siis oli talu taastamiseks võrdne eelisõigus kõigil hoonete seaduslikel omanikel. 5.M. Tammekivi osales Uulu Vallavalitsuse poolt antud volikirjade alusel protsessiosalisena kohtumenetluses, milles vaidlustati Uulu Vallavolikogu otsust. HKS § 12 lg. 1 p. 2 kohaselt on halduskohtumenetluses protsessiosaliseks organi või asutuse esindaja või ametiisik, kelle õigusakti või toimingu peale on kaebus või protest esitatud. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 10 lg. 1 kohaselt esindavad valda oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. Samas sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg. 1 p. 4, et vallavalitsus esindab valda kohtus. Seega oli M. Tammekivil õigus esineda antud kohtumenetluses protsessiosalisena. 6.Pärnu linna halduskohtunik, tunnistades seadusevastasteks haldusaktid, mis käsitlevad Marju P.-le talu taastamiseks endise Piirisaare talu maade eraldamist, tegi otsuse, mis oli vahetult suunatud Marju P. õigustele. Otsus oli Marju P. õigustele suunatud seepärast, et selle otsusega tunnistati seadusevastaseks Pärnu Maakonnavalitsuse 21. juuni 1991. a. määrus nr. 296 osas, millega Marju P.-le anti endise Piirisaare talu maid talu taastamiseks. Marju P.-d sellesse kohtuprotsessi ei kaasatud. Riigikohtu halduskolleegiumi 25. novembri 1994. a. määruses haldusasjas nr. III-3/1-11/94 asuti seisukohale, et kohtuotsus kuulub HKS § 36 lg. 1 p. 2 alusel tühistamisele, kui otsus on vahetult suunatud isikule, kes jäi esimese astme halduskohtu poolt protsessi kaasamata. Kuna Pärnu linna halduskohtuniku 22. augusti 1994. a. otsus oli vahetult suunatud protsessi kaasamata jäänud Marju P. õigustele ja Riigikohtu haldus­kolleegium ei saa vaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude tõendamatuse tõttu teha määrust asja uueks arutamiseks saatmata, siis kuulub Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 24. oktoobri 1994. a. otsus tühistamisele. HKS § 57 ei anna Riigikohtule õigust tühistada esimese astme kohtu otsust ja saata asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Eeltoodu põhjal ja juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustas: 1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 24. oktoobri 1994. a. otsus haldusasjas nr. II-3/143/94 ja saata asi uueks läbivaatamiseks Viru Ringkonnakohtule. 2.Rahuldada Uulu Vallavalitsuse kassatsioonkaebus ja tagastada Uulu Vallavalitsusele kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub teatavaks tegemisest 23. veebruaril 1995. a. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Hele-Kai REMMEL