Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/3-6/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 28. veebruarist 1995. a. A. H. süüdistusasjas VNFSV KrK §-de 58¹a ja 182 lg. 4 järgi ning Armeenia NSV KrK §-de 15 lg. 1 ja 78 järgi — RT III, 1995, 3, 30

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 28. veebruaril 1995. a. III-1/3-6/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasjad A. H. süüdistuses VNFSV KrK §-de 581a ja 182 lg. 4 järgi ning Armeenia NSV KrK §-de 15 lg. 1 ja 78 järgi. Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Leningradi oblasti SM vägede sõjatribunali 14. veebruari 1948. a. otsusega mõisteti A. H. süüdi ja teda karistati VNFSV KrK §-de 581a ja 182 lg. 4 järgi kooskõlas NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 26. mai 1947. a. seadluse «Surma­nuht­luse kaotamisest» §-ga 2 kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 25 aastat paranduslikus töölaagris ühes õiguste kaotusega viieks aastaks ja kogu vara konfiskeerimisega. Kohtuotsuse järgi tunnistati A. H. süüdi selles, et ta astus vabatahtlikult Saksa sõjaväkke ja osales lahingutes Punaarmee vastu. 1947. a. veebruarikuust varjas A. H. ennast nõukogude võimu eest. 1947. a. juulikuus peeti ta kinni NSV Liidu ja Soome piiril keelutsoonis. Kinnipidamisel võeti talt ära soome puss. Leningradi sõjaväeringkonna SM vägede sõjatribunali 2. märtsi 1948. a. määrusega jäeti Leningradi oblasti SM vägede sõjatribunali 14. veebruari 1948. a. otsus muutmata. A. H. karistuse kandmise alguse ajaks loeti 26. juuli 1947. a. Kinnipidamiskohast vabanes ta 16. novembril 1955. a. Jerevani linna Mjasnikjani rajooni Rahvakohtu 19. novembri 1986. a. määrusega vabastati A. H. talle Armeenia NSV KrK §-de 15 lg. 1 ja 78 järgi süüksarvatud tegudes psüühikahaigusele viidates kriminaalvastutusest ning allutati sundravile Siseministeeriumi eri tüüpi psühhiaatriahaiglas. Kohtumääruse järgi loeti süüdimatusseisundis toimepandud ühiskonnaohtlikuks teoks seda, et A. H. püüdis 19. juulil 1986. a. Armeenias Artasati rajoonis ebaseaduslikult ületada NSV Liidu ja Türgi piiri. Läbinud kontrollrajatise, peeti ta nõukogude piirivalve poolt kinni. Poti Linnakohtu 14. detsembri 1989. a. määrusega muudeti Poti linna range järelevalvega psühhiaatriahaigla taotlusel A. H. suhtes sundravi reñiim ja ta suunati 14. veebruaril 1990. a. sundravi jätkamiseks elukohajärgsesse üldjärelevalvega psühhiaatriahaiglasse. A. H. viibis Kohtla-Järve Linna Psühhoneuroloogiahaiglas 17. märtsist 1990. a. kuni 28. novembrini 1990. a. Kohtla-Järve Linnakohtu 7. novembri 1990. a. määrusega sundravi A. H. suhtes lõpetati. A. H. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks Jerevani linna Mjasnikjani rajooni Rahvakohtu 19. novembri 1986. a. määruses ja Poti Linnakohtu 14. detsembri 1989. a. määruses rehabiliteerimist talle Armeenia NSV KrK §-de 15 lg. 1 ja 78 järgi süüksarvatud teos. A. H. avaldust kohtuvea parandamiseks Leningradi oblasti SM vägede sõjatribunali 14. veebruari 1948. a. otsuses ja Leningradi sõjaväeringkonna SM vägede sõjatribunali 2. märtsi 1948. a. määruses tema rehabiliteerimiseks talle VNFSV KrK § 182 lg. 4 järgi süüksarvatud teos esitanud ei ole. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasjade materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks, tuvastas: A. H. võitles 1941–1944. a. vabatahtlikuna Idarindel, mille eest teda on autasustatud II kl. Raudristiga, varjas ennast nõukogude okupatsioonivõimude eest ja tegi katset põgeneda 26. juulil 1947. a. üle NSV Liidu ja Soome Vabariigi piiri Soome. Seoses sellega süüstati A. H. VNFSV KrK § 581 a järgi, milles sätestati kriminaalvastutus kodumaa reetmise eest. Kuna NSV Liit ei olnud Eesti Vabariigi kodanikule kodumaaks, ei saanud A. H. seda ka reeta. Tema teod olid võitluseks Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu. Tunnustades A. H. tegevust võitluses Eesti Vabariigi iseseisvuse eest, on ta vastavalt Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seaduse «Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta» §-le 2 lg. 1 p. 1 talle VNFSV KrK § 581a järgi süüksarvatud tegudes loetud rehabiliteerituks. Piiri ületamiskatsel võeti A. H.-lt ära soome puss, millega seoses teda süüstati VNFSV KrK § 182 lg. 4 järgi. Selles teos ei ole A. H. rehabiliteerimisseaduse sätetest lähtudes kohtuväliselt rehabiliteeritud. Kuna soome pussi kandmine seondus okupatsioonivõimude vastu peetud vabadusvõitlusega, on nõukogude kohtute lahendid ka selles osas õigustühised. 19. juulil 1986. a. peeti A. H. kinni Armeenias NSV Liidu ja Türgi piiril NSV Liidust põgenemiskatsel ning teda süüstati Armeenia NSV KrK §-de 15 lg. 1 ja 78 järgi, mis oma koosseisutunnustelt vastavad ENSV KrK §-de 15 lg. 2 ja 81 sätetele. A. H. vabastati kriminaalvastutusest süüdimatusseisundi motiivil ja allutati seoses tema poolt toimepandud teoga sundravile psühhiaatriahaiglas. Sundravi rakendamine tähendas A. H.-lt vabaduse võtmist ja tema represseerimist, kasutades tema suhtes meditsiinisunnivahendeid. Kuna A. H. tegu vastas Eesti Vabariigi iseseisvuse eest peetud võitluse eesmärkidele, kuulub ta Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seaduse «Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta» §-le 2 lg. 3 p. 2 rehabiliteerimisele. Juhindudes AKKS §-dest 49 lg. 3; 63 p. 3; 65 lg. 3, ja 779 ning KrMK §-st 5 lg. 1 p. 2, samuti Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seaduse «Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta» §-dest 2 lg. 3 p. 2, ja 5 lg. 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Leningradi oblasti SM vägede sõjatribunali 14. veebruari 1948. a. otsus ja Leningradi sõjaväeringkonna SM vägede sõjatribunali 2. märtsi 1948. a. määrus A. H. süüdimõistmises VNFSV KrK § 182 lg. 4 järgi. Tühistada Jerevani linna Mjasnikjani rajooni Rahvakohtu 19. novembri 1986. a. määrus ja Poti Linnakohtu 14. detsembri 1989. a. määrus A. H. süüdistuses Armeenia NSV KrK §-de 15 lg. 1 ja 78 järgi. Rehabiliteerida A. H. talle VNFSV KrK § 182 lg. 4 järgi ja Armeenia NSV KrK §-de 15 lg. 1 ja 78 järgi süüksarvatud tegudes ühes sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega. 2. A. H. avaldus kohtuvigade parandamiseks rahuldada. Otsus jõustub 28. veebruaril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Herbert LINDMÄE Jüri RÄTSEP