Riigikohtu Halduskolleegium — III-3/1-1/95 Riigikohtu halduskolleegiumi määrus 10. veebruarist 1995. a. Ü. J.-i esindaja vandeadvokaat Uno Lõhmuse kassatsioonkaebuse läbivaatamine ühis­tatud varade tagastamise asjas — RT III, 1995, 2, 28

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 10. veebruaril 1995. a. III-3/1-1/95 Ü. J.-i esindaja vandeadvokaat Uno Lõhmuse kassatsioonkaebuse läbivaatamine ühistatud varade tagastamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 9. veebruaril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi Ü. J.-i esindaja vandeadvokaat Uno Lõhmuse kassatsioonkaebuse Tartu Ring­konnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. novembri 1994. a. otsusele haldusasjas nr. ­II-3-66/94 Rõuge Vallavalitsuse 14. aprilli 1994. a. korralduse nr. 43/3 sea­duse­­vastaseks tunnistamiseks ühistatud vara tagastamise asjas. Asjaosalistena võtsid istungist osa Ü. J. ning Ü. ja L. J.-i esindaja vande­advokaat Uno Lõhmus. Juures oli halduskohtukolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Esitatud materjalidest nähtub: Võrumaal Rõuge vallas Rasva külas asuva endise «Rasva 31» talu elamu ja kõrvalhoonete omanik oli E. P. 1948. aastal tunnistati majapidamine kulaklikuks ja 1949. a. veebruaris ühistati vallasvara, elamu ja kõrvalhooned kolhoosi. Hiljem anti see vara üle õigusjärglasele Rõuge sovhoosile. 1949. aasta märtsis E. P. represseeriti, 1989. aastal rehabiliteeriti. 1960. aastal E. P. suri. Tema pärijateks on tütred J. R. ja H. M. Tütred tunnistati Võru Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 14. mai 1993. a. otsusega nr. 1786 omandireformi õigustatud subjektideks, nimetatud talu hooned aga õigusvastaselt võõrandatud varaks. 1989. a. maksti J. R.-ile represseeritud perele ettenähtud kompensatsiooni ja hävinenud hoonete ning hoonete kulumi hüvist kokku 650 rubla. 1. juuniks 1994. a. maksti põllumajandusreformi komisjoni otsusel kummalegi tütrele ühistatud vallasvara ja hävinenud sauna ning aida eest kompensatsiooni 4685 krooni, kokku 9370 krooni. Rõuge Vallavolikogu omandireformi komisjoni 13. aprilli 1994. a. koosoleku protokolli nr. 3 päevakorra punkti 2 kohaselt tehti Rõuge Valla­valitsusele ettepanek tagastada ülejäänud õigusvastaselt võõrandatud kõrvalhooned J. R.-i ja H. M.-i omandusse. Rõuge Vallavalitsuse 14. aprilli 1994. a. korraldusega nr. 43/3 tagastatigi endise «Rasva 31» talu kõrvalhoonetest rehetuba, rehealune, 2 lauta ja kelder H. M.-i ja J. R.-i omandusse. Korralduse punkti 3 kohaselt peab kõrvalhoonete praegune kasutaja Ü. J. andma need üle nimetatud isikute omandusse. 23. ap­ril­lil 1994. a. esitasid Ü. J. ja tema abikaasa L. J. Rõuge Vallavalitsusele taotluse selle korralduse tühistamiseks ja kõrvalhoonete jätmiseks nende oman­dusse. Rõuge Vallavalitsuse 12. mai 1994. a. vastuses nr. 14 teatati, et korral­dus jääb tühistamata ja taotlejatel soovitati pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. 25. mail 1994. a. esitasid L. J. ja Ü. J. ühise kaebuse Võru halduskohtunikule ning palusid tunnistada Rõuge Vallavalitsuse 14. aprilli 1994. a. kor­raldus ja selle muutmata jätmise korraldus 12. maist 1994. a. nr. 14 sea­duse­vastasteks. Ü. J. ostis 14. juulil 1983. aastal Rõuge sovhoosilt endise «Rasva 31» talu notariaalse ostu-müügilepingu alusel. Lepingusse märgiti elumaja. Kõrvalhooneid lepingusse ei märgitud, sest Rõuge sovhoos kandis need 1982. a. detsembris oma bilansist amortiseerumise tõttu maha. Hooned ehitati aastatel 1870–1904. Ü. J. remontis kõrvalhooned kasutamiskõlblikeks. 6. aprillil 1990. a. toimunud hoonete inventariseerimisel võeti need Võru Tehnilise Inventariseerimise Büroo poolt arvele Ü. J.-i omandina. Kõrvalhooned kuuluvad elamu juurde, teenivad seda ja kuuluvad elamu ostjale. Tsiviilõiguse kohaselt on kõrvalhooned päraldis, mis jagab peaasja, s.o. elumaja saatust. Vallavalitsusel ei olnud õigust oma haldusaktiga omandit ära võtta. Kaebaja leidis, et sellega rikkus vallavalitsus temale põhiseaduse §-ga 32 tagatud õigust omandi puutumatusele ja võrdsele kaitstusele. Ühtlasi leidis ta, et antud juhul on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega, mida tuleb lahendada hagimenetluse korras. 29. septembri 1994. a. Võru halduskohtuniku otsusega kaebus rahuldati ja tunnistati kaevatud korraldused seadusevastasteks. Kohtuotsuse kohaselt on Võru Tehnilise Inventariseerimise Büroo 1990. a. andmetel elamu ja kõrvalhoonete omanikuks Ü. J. Vallavalitsuse korraldused on vastuolus põhiseaduse §-ga 32, kuna rikuti omandi puutumatuse ja võrdse kaitstuse põhimõtet. Korraldused on vastuolus ka omandireformi aluste seaduse §-ga 12 lg. 3 p. 3, sest tegemist on tagastamisele mittekuuluva õigusvastaselt võõrandatud varaga, mis on Ü. J.-i heauskses omandis ja ta ei saanud seda vara tasuta riigiorgani otsuse alusel. Asjaõigusseaduse kohaselt toimub asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest tsiviilkohtupidamise korras. Vallavalitsuse korraldused on vastuolus ka asjaõigusseaduse omandi kaitset reguleerivate normidega. Tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega vara kuuluvuse üle. Vallavalitsus ei ole kõiki vajalikke asjaolusid enne vara tagastamise otsustamist välja selgitanud. 10. oktoobril 1994. a. esitas Rõuge Vallavalitsuse esindaja vandeadvokaat Mall Saar apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtusse, paludes tühistada Võru halduskohtuniku otsus, teha uus otsus ning tunnistada Rõuge Vallavalitsuse korraldused seaduslikeks. Apellatsioonkaebuse kohaselt puudub Võru Tehnilise Inventariseerimise Büroo 27. mai 1993. a. tõendi kohaselt kõrvalhoonetel omandiõigust tõendav dokument. Seega neil hoonetel ei ole omanikku. Kõrvalhooned on tunnistatud õigusvastaselt võõrandatud varaks, nad on Ü. J.-i valduses ja seetõttu on ta kohustatud need omandireformi õigustatud subjektidele tagastama. Tagastamise aluseks on Rõuge Vallavalitsuse korraldus, mis on vastavuses omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate normatiivaktidega. Tegemist ei ole tsiviilõigusliku vaidlusega vara kuuluvuse üle, sest see vara ei kuulu kellelegi. Tsiviilõiguslik vaidlus tekib alles siis, kui Ü. J. keeldub andmast hooneid õigustatud subjektide valdusesse. 18. novembri 1994. a. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsusega tühistati Võru halduskohtuniku otsus ja jäeti Ü. J.-i ja L. J.-i kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt ei ole vaidlusalused hooned Ü. J.-i omandis, vaid on tema valduses. Hooned kuuluvad õigusvastaselt võõrandatud vara hulka, mistõttu omandireformi aluste seaduse § 12 lg. 1 alusel on füüsilised isikud, kelle omandis asub omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara, kohustatud selle õigustatud subjektidele tagastama. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p. 39 alusel on füüsilised isikud kohustatud tagastama ka nende valduses oleva õigusvastaselt võõrandatud vara. Valduses oleva vara tagastamise aluseks on vallavalitsuse korraldus. Asjakohased ei ole kohtuotsuse viited põhiseaduse §-le 32 ja asjaõigusseaduse omandi ning päraldise sätetele, sest vaidlustatud hooned on õigusvastaselt võõrandatud vara, mille tagastamine otsustatakse omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel. Seetõttu on vallavalitsuse korraldused kooskõlas seadusandlusega ja puudub alus nende tunnistamiseks seadusevastaseks. 20. detsembril 1994. a. esitas Ü. J.-i esindaja vandeadvokaat Uno Lõhmus kassatsioonkaebuse Riigikohtule, paludes tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsus, teha uus otsus ja jätta Rõuge Vallavalitsuse apellatsioonkaebus rahuldamata. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud seadust ning teinud seetõttu väära otsuse. Kohtuotsuses peeti tuvastatuks, et kõrvalhooned ei ole Ü. J.-i omandis, kuid on tema valduses. Samuti leiti, et asjaõigusseaduse sätted päraldise osas ei ole antud vaidluses kohaldatavad. Omandi ja valduse, peaasja ja päraldise küsimused on tsiviil­õiguslikud ning neid ei ole pädev otsustama haldusorgan ega halduskohus. Ü. J. ostis 1983. a. Rõuge sovhoosilt talu elumaja notariaalse lepingu alusel. Elumaja juurde kuuluvad kõrvalhooned kanti Rõuge sovhoosi poolt 1982. a. maha, mistõttu neid lepingus ei mainita. Ü. J. remontis hooned kasutamiskõlblikeks ja valdab neid majapidamist teenindavate rajatistena. Inventariseerimise käigus 1990. a. võeti kõrvalhooned arvele Ü. J.-i omandina, kuid vallavalitsuse korraldusega anti need H. M.-i ja J. R.-i omandusse. Seega tegi haldusorgan omandiõigust puudutava otsuse, mis ei ole tema pädevuses ja rikub Ü. J.-i põhiseaduslikke õigusi igaühe omandi puutumatuse ja kaitstuse kohta. See vaidlus tuleb lahendada hagimenetluse korras. Rõuge Vallavalitsuse esindaja vandeadvokaat Mall Saare kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohus on õigesti kohaldanud seadusi, mis sätestavad õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist. Vastustaja on seisukohal, et kassaatori taotlus on põhjendamatu ja palub jätta see rahuldamata. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Õige ei ole kassaatori väide, et antud vaidlus on tsiviilõiguslik ja halduskohus ei ole pädev seda lahendama. Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg. 1 p. 1 ja 4 lg. 1 p. 4 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse kaebuste lahendamine, mis on esitatud kohaliku omavalitsuse täitevorgani õigusakti peale. Ü. J.-i kaebus on esitatud kohaliku omavalitsuse õigusakti, s.o. Rõuge Vallavalitsuse korralduse peale endise talu kõrvalhoonete tagastamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks. Antud juhul on tegemist haldusõigusliku vaidlusega, mida on pädev lahendama halduskohus. Arvestades seda, et Rõuge Vallavalitsuse korraldusega tagastati ühistatud vara – kõrvalhooned, siis tuleb asja lahendamisel aluseks võtta omandireformi aluste seadus ja põllumajandusreformi seadus ning nendest tulenevad õigusaktid. Oluline on selle asja lahendamisel põllumajandusreformi seadus, millega kehtestati ühistatud varade kohta erinormid. Neid erinorme ei ole kohtud arvestanud ega kaebuse lahendamisel aluseks võtnud. 1949. aasta veebruaris ühistati E. P.-le kuulunud vara, s.h. talu elumaja ja kõrvalhooned. Seega olid asjas vaidlustatud kõrvalhooned ühistatud vara. Kõrvalhoonete tagastamine ja kompenseerimine peab toimuma põllumajandusreformi seaduse § 1 lg. 1 kohaselt põllumajandusreformi käigus. Selle seaduse § 3 lg. 1 ja 2 kohaselt on põllumajandusreformi õigustatud subjektideks ühistatud vara endised omanikud ja nende õigusjärglased, kohustatud subjektideks aga ühismajandid ja majanditevahelised ettevõtted. Antud asjas on tunnistatud õigustatud subjektideks J. R. ja H. M. Kohustatud subjektiks on Rõuge sovhoos, kes peaks õigustatud subjektidele vara tagastama või kompenseerima. Sama seaduse § 5 lg. 3 p. 2 ja § 8 kohaselt peab põllumajandusreformi komisjon majandi reformi käigus tegema kindlaks ühistatud vara koosseisu ja maksumuse ning seejärel otsustama selle vara tagastamise või kompenseerimise. Ühistatud vara tagastamine peab toimuma kooskõlas nii omandireformi aluste seaduse kui ka põllumajandusreformi seadusega. Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a. määrusega nr. 36 kehtestatud «Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra» punktides 66 kuni 75 sätestatakse ühistatud varade tagastamise erikord, millest peab antud juhul juhinduma ka põllumajandusreformi komisjon. Kui põllumajandusreformi komisjoni otsusega jäetakse taotlus ühistatud varade tagastamise kohta rahuldamata, tuleb ära näidata selle põhjendus ja viited seadusesätetele. Käesolevas asjas puuduvad dokumendid, millest nähtuksid põllumajandusreformi komisjonile antud ja tema enda poolt koostatud andmed E. P.-lt ühistatud vara koosseisu ja maksumuse kohta. Samuti puudub põllumajandusreformi komisjoni otsus kõrvalhoonete tagastamise või mittetagastamise kohta. Kohtud ei ole selliseid tõendeid kogunud. Asjas puuduvad andmed selle kohta, kas õigustatud ja kohustatud subjektid on põllumajandusreformi käigus vaidlustanud reformikomisjoni otsused nende kõrvalhoonete tagastamise, mittetagastamise või kompenseerimise kohta. Põllumajandusreformi seaduse § 28 lg. 4 ja omandireformi aluste seaduse § 19 kohaselt lahendatakse ühistatud vara tagastamise ja kompenseerimise vaidlused kohtu korras. Eeltoodust tulenevalt on ühistatud vara tagastamist ja kompenseerimist pädev otsustama põllumajandusreformi komisjon, Rõuge Vallavalitsusel sellist pädevust ei ole. Samuti ei ole kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 alusel Rõuge Vallavalitsus pädev otsustama vaidlustatud kõrvalhoonete omandiküsimust. Vaid­lus omandiõiguse üle on tsiviilõiguslik vaidlus ja peab toimuma tsiviilkohtupidamise seadustiku § 1 lg. 1 ja § 5 lg. 2 kohaselt hagimenetluse korras maa- ja linnakohtutes. Kohtumaterjalidest ei selgu, kas käesoleval ajal on põllumajandusreform Rõuge sovhoosis lõppenud ja õigustatud subjektide kõik nõudmised rahuldatud. Ülemnõukogu otsuse põllumajandusreformi seaduse rakendamise kohta punkti 3 kohaselt lõpeb põllumajandusreform kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel pärast kõigi õigustatud subjektide nõudmiste rahuldamist ning ühismajandi reorganiseerimist või likvideerimist. Tartu Ringkonnakohus ei ole antud asja lahendamisel aluseks võtnud põllumajandusreformi seadust, samuti ei ole kogunud asjakohaseid tõendeid. Halduskohtumenetluse seadustiku § 36 lg. 1 p. 2 kohaselt on protsessiosa­liste nõudmistest olenemata kohtumenetluse seaduse normide rikkumine igal juhul halduskohtu otsuse tühistamise aluseks, kui kohtuotsus on tehtud asja arutamisele kutsumata jäetud isiku või tema õiguste kohta. Võru halduskohtuniku 29. sep­tembri 1994. a. otsusega tunnistati seadusevastaseks Rõuge Vallavalitsuse vaidlustatud korraldused, millega tagastati endise talu kõrvalhooned H. M.-i ja J. R.-i omandusse. Seega tegi kohtunik otsuse, mis oli vahetult suunatud H. M.-i ja J. R.-i õigustele, keda selle asja arutamisele ei kaasatud. Ka Riigikohtu halduskolleegiumi 25. novembri 1994. a. määruses haldusasjas nr. III-3/1-11/94 asuti seisukohale, et kohtuotsus kuulub HKS § 36 lg. 1 p. 2 alusel tühistamisele, kui selline otsus on vahetult suunatud isikule, kes jäi esimese astme halduskohtu poolt protsessi kaasamata.Võru halduskohtuniku otsust ei saa Riigikohus temale HKS §-s 57 antud volituste piiratuse tõttu ise tühistada, seda on pädev tegema vaid ringkonna­kohus. Nendel põhjustel kassatsioonkaebus rahuldatakse. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. novembri 1994. a. otsus haldusasjas kuulub tühistamisele. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustas: 1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. novembri 1994. a. otsus haldusasjas nr. II-3-66/94 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. 2.Rahuldada kassatsioonkaebus ja tagastada vandeadvokaat Uno Lõhmusele kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub teatavaks tegemisest 16. veebruaril 1995. a. Tõnu ANTON Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN