Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/1-7/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 14. veebruarist 1995. a. T. T. süüdistusasjas KrK §-de 139 lg. 2 p. 2, 140 lg. 2 p. 1, 2, 3 ja 4, 195 lg. 2, 197 lg. 2 p. 2 ja 3, 207 lg. 1 ning 128 järgi — RT III, 1995, 2, 25

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 14. veebruaril 1995. a. III-1/1-7/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja T. T. süüdistuses KrK §-de 139 lg. 2 p. 2, 140 lg. 2 p. 1, 2, 3 ja 4, 195 lg. 2, 197 lg. 2 p. 2 ja 3, 207 lg. 1 ning 128 järgi süüdimõistetu kassatsioonkaebuse alusel. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. T. T. on süüdi tunnistatud Tartu Linnakohtu 2. mai 1994. a. otsusega KrK § 140 lg. 2 p. 1, 2, 3, 4 järgi ning karistatud 2 aasta vabadusekaotusega, § 195 lg. 2 järgi ning karistatud 3 aasta vabadusekaotusega, § 207 lg. 1 järgi ning karistatud 1 aasta vabadusekaotusega. Süüdistustes KrK § 139 lg. 2 p. 2, § 197 lg. 2 p. 2 ja 3 ning § 128 järgi mõistis linnakohus T. T. õigeks. KrK § 40 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskema karistusega ja kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistus osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Karistuse tähtaja alguseks loeti 6. mai 1993. a. T. T. tunnistati Tartu Linnakohtu otsusega süüdi kuritahtliku huligaansuse toimepanemises 12. novembril 1991. a. Tartus «Veski» baaris ja eelnevalt samalaadse kuriteo toimepanemises 1991. a. oktoobri lõpus P. Õ. korteris Tartus, Jalaka 28–2. Veel tunnistati T. T. süüdi avalikes vargustes I. K. ja V. K. korterites Tartus, Anne 79–52 ja Mõisavahe 38–35 ning loata laskekõlbuliku püstolkuulipilduja omandamises ja hoidmises oma elukohas Tartus, Uus 65–32. T. T. mõisteti õigeks süütõendite puudumise tõttu I. S.-i auto ärandamises 3. septembril 1991. a. – s.o. kuriteos KrK § 197 lg. 2 p. 2, 3 järgi ja kahe helikasseti varguses 12. novembril 1992. a. «Veski» baarist, s.o. kuriteos KrK § 139 lg. 2 p. 2 järgi. Samuti mõisteti T. T. õigeks süüdistuses KrK § 128 järgi, s.o. ähvarduses tappa K. K. ja J. K. ning I. M.-ilt 16. septembril 1991. a. «Püssirohukeldri» juures kullast keti avalikus varguses. Tartu Linnakohtu 2. mai 1994. a. otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Riigiprokuratuuri prokurör M. Püss ja apellatsioonkaebuse teiste süüdimõistetute hulgas ka T. T. Oma kaebuses taotles T. T. enda õigeksmõistmist kõigis talle süüks pandud kuritegudes nendest osavõtu tõendamatuse tõttu. Ta ei olnud rahul ka karistuste liitmisega KrK § 41 järgi, kuna ei arvestatud eelvangistuste aega. Apellatsioonprotestis taotleti tühistada T. T. õigeksmõistmine KrK § 197 lg. 2 p. 2 ja 3 ning § 140 lg. 2 p. 1 ja 2 järgi, ta süüdi mõista neis kuritegudes ja tühistada lõplik karistus liigse liberaalsuse tõttu. Tartu Ringkonnakohus oma otsusega 1. detsembrist 1994. a. tühistas osaliselt Tartu Linnakohtu 2. mai 1994. a. otsuse T. T. õigeksmõistmises KrK § 140 lg. 2 ja p. 1, 2 järgi I. M.-i suhtes toime pandud kuriteoepisoodis ja mõistis ta selles süüdi, suurendades karistust ja luges ta karistatuks KrK § 140 lg. 2 p. 1, 2, 3 ja 4 järgi 3 aasta vabadusekaotusega. Samuti tühistas ringkonnakohus T. T. süüdimõistmise KrK § 195 lg. 2 järgi P. Õ. suhtes toimepandud kuriteoepisoodis, jättis selle süüdistusest välja ning vähendas karistust § 195 lg. 2 järgi kahe aasta vabadusekaotuseni. Ringkonnakohus mõistis T. T. süüdi KrK § 172 järgi ja karistas 6 kuu vabadusekaotusega. Muus osas jäeti kohtuotsus T. T. suhtes muutmata, välja arvatud ärakandmisele kuuluv karistusaeg, millest arvati maha eelvangistuses oldud aeg – kokku üks aasta ja üheksateist päeva. Lõplikult määras kohus, et T. T.-l kuulub ärakandmisele kaks aastat, üksteist kuud ja üksteist päeva vabadusekaotust. Apellatsioonkaebus ja -protest rahuldati osaliselt. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu T. T. Ta leiab, et ringkonnakohtu otsuses puuduvad motiivid ja oluliselt on rikutud kriminaalprotsessi seadust. I. M. ei ilmunud Tartu Linnakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu istungitele, kuid vaatamata sellele mõistis ringkonnakohus T. T. süüdi I. M.-i puudutavas episoodis. Veel taotleb T. T. õiglase ja liberaalsema kohtuotsuse tegemist ning palub arvestada, et tal on kodus töötu abikaasa kahe alaealise lapsega. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi seletuse, milles ta taotleb Tartu Ringkonnakohtu otsuse muutmata jätamist, tuvastas: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. detsembri 1994. a. otsus on seaduslik ja muutmisele ei kuulu. Kohus on õigesti hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis vastavalt KrMK § 50 mõttele. I. M.-i puudutavas episoodis on kohus täitnud kannatanu kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamise tingimused vastavalt KrMK §-dele 247 ja 246 lg. 1 p. 2 ning need kohtuistungil avaldanud. Lisaks I. M.-i ütlustele arvestas kohus tunnistaja J. J.-i ütlusi, millised kinnitavad I. M.-i poolt öeldut. Hinnanud neid tõendeid kogumis, on ringkonnakohus tulnud õigele järeldusele T. T. süü tõendatuses I. M.-ilt kullast keti avalikus varguses. Karistuse mõistmisel T. T.-le on kohtud arvestanud tema varasemat karistatust, vastutust raskendava asjaoluna kuritegude toimepanemist joobeseisundis, toimepandud kuritegude raskust ja mõistnud karistuse kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga, mistõttu ei ole aset leidnud seaduserikkumisi, mis AKKS § 64 sätete kohaselt oleksid aluseks eelnevate kohtuotsuste tühistamiseks. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes AKKS §-dele 63 p. 1 ja 65 lg. 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1.Jätta Tartu Ringkonnakohtu 1. detsembri 1994. a. otsus muutmata. 2.Süüdimõistetu kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 14. veebruarist 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Eerik KERGANDBERG Peeter VAHER