Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/3-3/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 31. jaanuarist 1995. a. R. R.-i süüdistusasjas ENSV KrK §-de 140 lg. 3, 139 lg. 3, 195 lg. 2 ja 189^2 lg. 1 järgi, M. R.-i süüdistusasjas ENSV KrK §-de 140 lg. 3 ja 139 lg. 3 järgi ning V. T. süüdistusasjas ENSV KrK § 139 lg. 3 järgi — RT III, 1995, 2, 21

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel III-1/3-3/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri Ilvest, Lea Kalm ja Eerik Kergandberg vaatas Tartus 31. jaanuaril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja R. R.-i süüdistuses ENSV KrK §-de 140 lg. 3, 139 lg. 3, 195 lg. 2 ja 1892 lg. 1 järgi, M. R.-i süüdistuses ENSV KrK §-de 140 lg. 3 ja 139 lg. 3 järgi ning V. T. süüdistuses ENSV KrK § 139 lg. 3 järgi Riigiprokuröri asetäitja avalduse alusel kohtuvea parandamiseks Viljandi Rajooni Rahvakohtu 21. detsembri 1989. a. otsuses ja Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 22. jaanuari 1990. a. määruses. Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalkolleegiumile esitatud materjalidest nähtub: M. R. mõisteti süüdi Viljandi Rajooni Rahvakohtu 21. detsembri 1989. a. otsusega ENSV KrK § 140 lg. 3 järgi ja karistati vabadusekaotusega kolm aastat ilma vara konfiskeerimata ja ENSV KrK § 139 lg. 3 järgi vabadusekaotusega kaks aastat ja kuus kuud ilma vara konfiskeerimata. ENSV KrK § 40 lg. 1 alusel loeti kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks kolm aastat vabadusekaotust range režiimiga parandusliku töö koloonias ilma vara konfiskeerimata. Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 22. jaanuari 1990. a. määrusega jäeti M. R.-i kaitsja kassatsioonkaebus rahuldamata ja Viljandi Rajooni Rahvakohtu otsus M. R.-i suhtes muutmata. Pärast kohtuotsuse jõustumist asus M. R. end varjama, hoidudes kõrvale karistuse kandmisest. Faktiliselt pöörati kohtuotsus täitmisele alles 18. augustil 1994. a., mil M. R. kinni peeti. Käesoleval ajal kannab ta karistust Murru Vanglas. Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber esitas Riigikohtule avalduse, milles taotleb M. R.-ile süüks arvatud kuritegude ümberkvalifitseerimist kriminaalkoodeksi kehtiva redaktsiooni kohaselt. Kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, kes leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele tuvastas: M. R.-i poolt toimepandud kuriteod on tema süüdimõistmisel Viljandi Rajooni Rahvakohtu poolt ja kriminaalasja läbivaatamisel Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumis õigesti kvalifitseeritud ENSV KrK §-de 140 lg. 3 ja 139 lg. 3 järgi. Kuid 1. juunist 1992. a. kehtib Eesti Vabariigis kriminaalkoodeksi uus redaktsioon. Seaduse Eesti NSV kriminaalkoodeksi uue redaktsiooni – kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta § 5 kohaselt kuulusid ENSV KrK §-de 139 ja 140 järgi süüdimõistetud isikute süüdistused ümberkvalifitseerimisele kriminaalkoo­deksi sama paragrahvi piires. Seega kuuluvad M. R.-i poolt toimepandud kuriteod ümberkvalifitseerimisele ENSV KrK §-lt 140 lg. 3 KrK §-le 140 lg. 2 p. 4 kui võõra vara avalik vargus, mis oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke kõrvaldamisega ja ENSV KrK §-lt 139 lg. 3 KrK §-le 139 lg. 2 p. 1 ja 3 kui võõra vara salajane vargus isikute grupi eelneval kokkuleppel, mis oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud lukustuse kõrvaldamisega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 3, 64 p. 3, 65 lg. 3 ning 779 seaduse Eesti NSV kriminaalkoodeksi uue redaktsiooni – kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta §-st 5 kriminaalkolleegium otsustas: 1.Tühistada Viljandi Rajooni Rahvakohtu 21. detsembri 1989. a. otsus ja Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 22. jaanuari 1990. a. määrus M. R.-ile süüksarvatud kuritegude kvalifitseerimise osas. 2.Kvalifitseerida M. R.-i poolt toimepandud kuriteod KrK §-de 140 lg. 2 p. 4 ja 139 lg. 2 p. 1 ja 3 järgi. 3.Prokuröri avaldus rahuldada. Kohtuotsus jõustub 31. jaanuaril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Jüri ILVEST Lea KALM Eerik KERGANDBERG