Haldusjärelevalve prioriteedid, temaatilise järelevalve, selle tulemuste vormistamise ja tulemustest teavitamise kord 2016/2017. õppeaastal

Määrusega kehtestatakse õppeasutuste haldusjärelevalve prioriteedid ning temaatilise järelevalve, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise kord 2016/2017. õppeaastal.

Temaatilist järelevalvet (edaspidi järelevalve) koolieelsete lasteasutuste ning põhikoolide ja gümnaasiumide (edaspidi üldhariduskoolid) õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab õppeasutuse asukohajärgne maavanem.

Järelevalve prioriteet koolieelsetes lasteasutustes ning üldhariduskoolides on 2016/2017. õppeaastal lapse ja õpilase individuaalsete vajaduste ja võimetega arvestamine õppe- ja kasvatustegevuses. Eesmärk on hinnata, kuidas on igale lapsele ja õpilasele loodud arenguks vajalik eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ning arendav õppe- ja kasvukeskkond.

(1) Järelevalve aja ning seda teostavad ametnikud ja kaasatavad eksperdid määrab maavanem.

(2) Järelevalve teostajate kvalifikatsioon peab vastama põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 84 lõike 4 alusel järelevalve teostajatele kehtestatud nõuetele.

(3) Õppeasutuste valimi koostamiseks esitavad maavalitsused ettepanekud koos põhjendustega järelevalve vajalikkuse kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt 30. juuniks.

(4) Õppeasutuste valimi, kus 2016/2017. õppeaastal järelevalvet teostatakse, koostab Haridus- ja Teadusministeerium ning teavitab maavalitsusi hiljemalt 15. augustiks.

(5) Järelevalve kestab õppeasutuses kohapeal kuni 10 tööpäeva.

Järelevalve ajakavast teavitab maavanem Haridus- ja Teadusministeeriumi, õppeasutust, tema pidajat ning riigi- ja eraõppeasutuste puhul ka õppeasutuse asukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust hiljemalt 15. septembriks.

Järelevalves kasutatakse järgmisi meetodeid

1) statistiliste ja finantsaruannete, õpitulemuste ning muu kogutud informatsiooni analüüsimine, sh Eesti Hariduse Infosüsteemis kajastuvate andmete analüüsimine ja kontrollimine;

2) õppeasutuse dokumentatsiooniga tutvumine ja selle sisu analüüsimine;

3) vestlused õppeasutuse töötajate, hoolekogu (nõukogu) liikmete, lastevanemate, õpilaste (laste) ning õppeasutuse pidaja, riigi- ja eraõppeasutuste puhul õppeasutuse asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse esindajaga;

4) tutvumine õppeasutuse õppe- ja kasvukeskkonnaga ning õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine.

(1) Järelevalve tulemused vormistatakse eraldi õiendiga iga õppeasutuse kohta.

(2) Kõik õiendis kajastuvad andmed peavad olema tõenduspõhised ja õppeasutuses kontrollitud.

(1) Maavalitsus edastab õiendi eelnõu õppeasutusele, tema pidajale ja ettekirjutuse adressaatidele.

(2) Õppeasutus, tema pidaja ja ettekirjutuse adressaadid võivad õiendi eelnõu kättesaamisest kolme tööpäeva jooksul teha ettepanekuid eelnõu täpsustamiseks. Maavalitsus võib vajadusel kehtestada pikema tähtaja.

(1) Õiendile kirjutavad alla kõik järelevalve teostamisel osalenud ametnikud ja eksperdid.

(2) Õiendi kinnitab maavanem.

(3) Maavalitsus edastab õiendi digitaalselt või paberkandjal allkirjastatult õppeasutuse juhile, õppeasutuse pidajale, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning riigi- ja eraõppeasutuste puhul ka õppeasutuse asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 60 kalendripäeva jooksul õppeasutuses järelevalve alustamise päevast arvates.

(1) Ettekirjutuste adressaat esitab õiendis ettenähtud tähtaja jooksul maavanemale kirjaliku aruande ettekirjutuste täitmisest, tõendades ettekirjutuste täitmist dokumentaalselt.

(2) Maavanemad teavitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi juhtudel, kui ettekirjutuste adressaadid ei ole tähtajaks ettekirjutusi täitnud.

(1) Maavanem esitab 20. juuniks Haridus- ja Teadusministeeriumile õppeasutuste kohta digitaalselt allkirjastatult koondkokkuvõtted Haridus- ja Teadusministeeriumi etteantud vormi kohaselt.

(2) Koondkokkuvõttes esitatakse maakonnas läbi viidud järelevalve tulemuste analüüs, lähtudes järelevalve eesmärgist ja järelevalve läbiviimise aluseks olnud põhjendustest.