Legislator Case Law & Legislation
13003041 EE

Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/3-3/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 24. jaanuarist 1995. a. V. K. ja E. K. avalduse läbivaatamine Pärnu Linna Rahvakohtu 28. juuli 1963. a. määruse tühistamiseks — RT III, 1995, 1, 11

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/3-3/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 24. jaanuarist 1995. a. V. K. ja E. K. avalduse läbivaatamine Pärnu Linna Rahvakohtu 28. juuli 1963. a. määruse tühistamiseks — RT III, 1995, 1, 11

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 24. jaanuar 1995. a. III-2/3-3/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja T. Kollom vaatas läbi avalikul kohtuistungil Tartus 16. jaanuaril 1995 V. K. ja E. K avalduse kohtuvea parandamise korras Pärnu Linna Rahvakohtu 28. juuni 1963 määruse tühistamiseks. Tähendatud määruse järgi võeti J. K.-le ja E. L.-le kuulunud elamu Pärnus, Lubja t. 38 tasuta ära ja anti üle Pärnu Linna TSN kommunaalfondi kui mittetöise tuluga soetatu. J. K. oli 25.02.1961 ostnud 1/2 osa Pärnus, Lubja t. 38 elamust. Avalduses paluvad surnud J. K. vennad kohtumääruse tühistamist motiivil, et ENSV ÜN Presiidiumi 17. septembri 1962 seadlus ja 29. novembri 1962 otsus, mille alusel määrus tehti, on käesolevaks ajaks tühistatud. Kolleegium leidis, et kohtumäärus tuleb tühistada ja taotlus elamu J. K.-lt tasuta äravõtmiseks jätta rahuldamata. 1962. a. kehtisid Eestis NSVL ja liiduvabariikide tsiviilseadusandluse alused (1. maist 1962) ja ajutiselt jõustatuna VNFSV tsiviilkoodeks. Viimase § 1 järgi olid tsiviilõigused kaitstud seadusega (aluste § 5). § 4 ja 5 järgi oli tsiviilõigus­võime kõigil kodanikel ja selle hulka kuulus ka õigus omandada vara ja teostada tehinguid (aluste § 8 ja 9). § 181 järgi võis ostu-müügilepingu esemeks olla igasugune vara, mis ei ole tsiviilkäibest eraldatud. § 182 järgi võisid eluhooned olla ostu-müügilepingu esemeks. Omandatud elamu tasuta äravõtmist nn. mitte­töiste tulude järgi omandamise tõttu tsiviilkoodeks ja alused ette ei näinud. Seega oli J. K.-lt seaduslikult omandatud elamuosa äravõtmine seadusest madalamalseisvate aktide järgi ja tsiviilkoodeksis tehingute kehtetuse osas sätestamata alusel õigusvastane. Juhindudes TKS §-st 345 lg. 2 ja 355 kolleegium otsustas: Pärnu Linna Rahvakohtu 28. juuni 1963. a. määrus tühistada J. K.-d puudutavas osas (Pärnus, Lubja t. 38 asuva elamu 1/2 ulatuses) ning jätta avaldus J. K. suhtes elamu tasuta äravõtmiseks rahuldamata. Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Tagastada V. K.-le ja E. K.-le kummalegi 200 (kakssada) kr. kautsjoni. Eesistuja J. ODAR Liikmed H. JÕKS T. KOLLOM

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →