Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/2-1/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 24. jaanuarist 1995. a. E. T. hagis K. T. vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks — RT III, 1995, 1, 8

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS 24. jaanuar 1995. a. III-2/2-1/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus eesistuja: J. Odar, liikmed: H. Jõks ja T. Vernik, kostja K. T. osavõtul vaatas 16. jaanuaril 1995 avalikul kohtu­istungil Tartus läbi kostja K. T. teistmisavalduse alusel Järva Maakohtu 23. märtsi 1993 otsuse E. T. hagis K. T. vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Vaidlustatud kohtuotsusega lahutati E. ja K. T. abielu, poolte kooselust sündinud lapsed Tarmo, Tiina ja Toivo jäeti E. T. kasvatada ning jagati poolte ühisvara maksumusega 131 860 kr. mõistes K. T.-lt välja 42 820 kr. enamsaadud vara arvel E. T. kasuks. Ühisvara jagamisel arvestas kohus poolte seletusi ja vara hindamise ja arestimise nimekirja. Kohtuotsuse kohaselt esitas hageja kirjaliku ettepaneku vara jagamiseks, kostja aga ei esitanud omapoolseid ettepanekuid kohtu poolt antud aja jooksul. Kohus leidis, et vara on võimalik jagada hageja poolt pakutud viisil arvestades vara võrdse jagamise nõuet ning seda, et kostja kätte jäänud ja hiljem kadunud vara, samuti tema poolt müüdud vara tuleb arvestada kostjale jäetava vara hulka ja kuna vara natuuras jagamine pole enam võimalik, siis peab kostjalt enamsaadud vara arvelt välja mõistma rahalise kompensatsiooni hageja kasuks. 22. novembril 1994 esitatud teistmisavalduses palub K. T. tühistada kohtuotsuse seoses uute asjaolude ilmnemisega, milleks on dokumentide osaline puudumine kohtutoimikust otsuse tegemise ajaks. Nendeks dokumentideks olevat olnud tema ema kiri raha andmise kohta talu taastamiseks ja tema enda poolt esitatud vara nimekiri, mis võisid kaotsi minna, kuna toimik oli köitmata. Lisaks sellele leiab K. T., et tema emale kuulunud vara tulnuks abikaasade ühisvarast eraldada ja vara hindamisel tulnuks arvestada ka K. T. seletustega. Vastuses teistmisavaldusele leiab E. T., et vara arestimine ja hindamine toimus poolte juuresolekul ning K. T. akti ei vaidlustanud. Toimikuga oli kostjal kogu aeg võimalik tutvuda ja tema kaebus dokumentide kadumise kohta on põhjendamatu, sest kostja ei ole neid kohtule esitanudki. Kohtukolleegiumi istungil palus kostja K. T. kohtuotsuse tühistada teistmisavalduses toodud põhjustel. Tsiviilkolleegium leidis, et kohtuotsuse teistmiseks ei ole alust. TKS § 350 lg. 1 ja 2 kohaselt võib jõustunud otsuseid uuesti läbi vaadata uute asjaolude ilmsikstulekul, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Teistmine on lubatud, kui eelmärgitud asjaolud mõjutasid kohtulahendi tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. Sellest tulenevalt ei saa teistmise aluseks olla juriidilist tähtsust omavad tõendid, mis tekkisid või leiti pärast kohtuotsuse tegemist ja mis kinnitavad või kummutavad fakte, mida kohus arutas. Sellised tõendid võivad kinnitada, et kohus ei ole kõiki asjaolusid ehk õigesti tuvastanud, kuid see on aluseks kohtulahendi tühistamiseks kohtuvigade parandamise korras, aga mitte teistmise aluseks. K. T. seisukoht, et kohtuotsuse teistmise aluseks on toimikust mõnede dokumentide puudumine , on ekslik. Kohtuistungite protokollid on kooskõlas toimikus olevate materjalidega ja ei ole millegagi tõendatud, et kostja oleks veel mingeid dokumente esitanud. Täiendavate tõendite esitamine pärast kohtuotsuse tegemist ei ole kohtuotsuse teistmise aluseks. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TKS §-st 354 lg. 3 kolleegium määras: Jätta K. T. avaldus Järva Maakohtu 23. märtsi 1993 otsuse teistmiseks rahuldamata. Eesistuja J. ODAR Liikmed H. JÕKS T. VERNIK