Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/1-4/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 24. jaanuarist 1995. a. D. R.-i süüdistusasjas KrK § 139 lg. 2 p. 1, 2 ja 3 järgi ning A. K. süüdistusasjas KrK §-de 197 lg. 2 p. 2, 139 lg. 2 p. 1, 2 ja 3, 140 lg. 2 p. 3 järgi — RT III, 1995, 1, 4

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 24. jaanuaril 1995. a III-1/1-4/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri Ilvest, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas Tartus 24. jaanuaril 1995. a. avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja D. R.-i süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p. 1, 2 ja 3 järgi ning A. K. süüdistuses KrK §-de 197 lg. 2 p. 2, 139 lg. 2 p. 1, 2 ja 3, 140 lg. 2 p. 3 järgi süüdimõistetu D. R.-i ja A. K. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukase kassatsioonkaebuste alusel. Protsessiosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub: D. R. on süüdi tunnistatud Tartu Linnakohtu 7. aprilli 1994. a. otsusega KrK § 139 lg. 2 p. 1, 2 ja 3 järgi ning karistatud 1 aasta ja 6 kuu vabaduse­kaotusega poolkinnises vanglas. Süüdi tunnistati ta selles, et ööl vastu 7.03.1993. a. koos kaaslastega pani toime salajase varguse Tartus X asuvast kauplusest, tekitades materiaalse kahju 10573 krooni ulatuses. Lisaks sellele D. R. ööl vastu 25.02.1993. a. tungis koos A. I.-ga aktsiaseltsi «G» sööklasse Tartus, Y, kust varastas toiduaineid 3146 krooni ulatuses. Tartu Linnakohtu 7. aprilli 1994. a. otsusega on süüdi tunnistatud A. K. KrK § 197 lg. 2 p. 2 järgi ja karistatud rahatrahviga 50 päevamäära (500 krooni), § 139 lg. 2 p. 1, 2 ja 3 järgi ning karistatud vabadusekaotusega 1 aastaks tingimisi KrK § 47 alusel 2-aastase katseajaga. Süüdistuses KrK § 140 lg. 2 p. 3 järgi mõistis linnakohus A. K. õigeks tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu. A. K. tunnistati süüdi selles, et ta 23.12.1990. a. varastas sõiduautost esemeid 240 rubla väärtuses. 5.04.1991. a. A. K. koos kaaslastega ärandas Tartus sõiduauto VAZ-2102 ja 27.12.1992. a. tungis V. V.-i korterisse Tartus, V tn. ja varastas sealt esemeid 8600 krooni väärtuses. Veel süüdistati A. K.-d 29.05.1991. a. Tartus T tänaval T. T.-lt mopeedi «Stella» avalikus varguses, kuid selles süüdistuses mõistis Tartu Linnakohus A. K. õigeks. Tartu Linnakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse D. R.-i kaitsja vandeadvokaat H. M., kes taotles D. R.-le mittevabaduskaotusliku karistuse mõistmist. Veel esitas kohtuotsusele apellatsioonprotesti Tartu Prokuratuuri abiprokurör I. P., kes taotles linnakohtu otsuse tühistamist A. K. õigeks­mõistmise osas ning süüdimõistva kohtuotsuse tegemist ja reaalse vabadus­kaotusliku karistuse mõistmist. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18.11.1994. a. otsusega tühistati Tartu Linnakohtu 7.04.1994. a. otsus osaliselt A. K. õigeksmõistmises KrK § 140 lg. 2 p. 3 järgi ning talle mõistetud karistuse osas ja mõisteti ta süüdi KrK § 140 lg. 2 p. 3 järgi ning karistati 1 aastase vabadusekaotusega. Süüdistuses KrK § 197 lg. 2 p. 2 järgi karistati A. K.-d 1 aasta vabadusekaotusega ja § 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi 2 aastase vabadusekaotusega. KrK § 40 lg. 1 alusel mõisteti A. K.-le lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 9 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas, millisest karistusest loeti ärakantuks eelvangistusaeg 9 kuud ja ära­kandmisele kuuluvaks loeti 2 aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas ala­tes 11.04.1994. a. Ringkonnakohtu otsusele esitasid kassatsioonkaebused süüdimõistetu D. R. ja A. K. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas. D. R. oma kaebuses leiab, et talle on mõistetud liiga karm karistus ja taotleb tingimusliku karistuse kohaldamist KrK § 47 sätete kohaldmisega. A. K. kaitsja leiab, et ei ole tõendatud A. K. süü T. T.-lt mopeedi varguses ja taotleb seetõttu ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi arvamuse, milles ta taotleb Tartu Ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist leidis: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses sisalduvad kohtu järeldused on kooskõlas kriminaalasjas kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega. Kohus on õigesti hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis vastavalt KmK § 50 mõttele. A. K. poolt mopeedi hõivamise osas on ringkonnakohus uurinud kannatanu T. T. ja tunnistaja H. R.-i poolt antud ütlusi linnakohtu istungil ja leidnud, et need on kooskõlas eeluurimisel antud ütlustega. A. K. on aga andnud erinevaid ütlusi eeluurimisel, linnakohtu istungil ja ringkonnakohtu istungil, kusjuures oma ütluste muutmist seletada ei oska. Seetõttu on rinngkonnakohus põhjendatult lugenud A. K. ütlused mitteusaldusväärseteks ja arvestanud otsuse tegemisel teisi tõendeid nende kogumis. Karistuse mõistmisel on ringkonnakohus arvestanud, et A. K. pani toime kolm teise astme kuritegu, tema suhtes on ka varem algatatud kriminaalasju varavastaste kuritegude eest, mis on lõpetatud seoses materjalide üleandmisega alaealiste asjade komisjonile, ta on suunatud õppima P kooli. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus õigustatult leidnud, et A. K.-d tuleb karistada reaalse vabadusekaotusega. D. R.-ile karistuse mõistmisel on Tartu Linnakohus arvestanud, et ta pani toime kaks teise astme kuritegu, oli alaealisena arvel Tartu Politseiprefektuuris seoses õiguserikkumistega ja suunatud õppima P kooli, kust on korduvalt lahkunud ja 1991. a. jättis õpingud omavoliliselt pooleli. Ringkonnakohus on leidnud, et D. R.-ile mõistetud karistus tuleb jätta muutmata ja sellega nõustub ka Riigikohus. Seega on kohtud õigesti kohaldanud kriminaalseadust. Juhindudes AKKS § 63 p. 1 ja § 65 lg. 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. novembri 1994. a. otsus jätta muutmata. 2. D. R.-i ja A. K. kaitsja vandeadvokaat A.-E. Lukase kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 24. jaanuaril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Jüri ILVEST Jüri RÄTSEP Peeter VAHER