Legislator Case Law & Legislation
13002499 EE

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/1-1/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus 10. jaanuarist 1995. a. A. E. ja A. P. süüdistusasjas KrK § 195 lg. 2 järgi — RT III, 1995, 1, 1

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/1-1/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus 10. jaanuarist 1995. a. A. E. ja A. P. süüdistusasjas KrK § 195 lg. 2 järgi — RT III, 1995, 1, 1

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel III-1/1-1/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Lea Kalm, Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas Tartus 10. jaanuaril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja A. E. ja A. P. süüdistuses KrK § 195 lg. 2 järgi Ida-Viru Prokuratuuri abiprokuröri eriprotesti alusel Viru Ringkonnakohtu 2. detsembri 1994. a. määruse peale. Protsessiosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. A. E. ja A. P. olid kohtu alla antud süüdistatuna KrK § 195 lg. 2 järgi. Ida-Viru Maakohtu otsusega 2. augustist 1994. a. mõisteti A. E. süüdistuses KrK § 195 järgi õigeks kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Sama kohtuotsusega kvalifitseeriti A. P. süüdistus KrK § 195 lg. 2 järgi ümber süüdistuseks KrK § 113 järgi ja tema suhtes lõpetati kriminaalmenetlus aegumistähtaja möödumise tõttu. Ida-Viru Prokuratuuri abiprokurör esitas 9. augustil 1994. a. apellatsioon­protesti Ida-Viru Maakohtu 2. augusti 1994. a. otsuse peale, milles taotleti kohtuotsuse tühistamist ja kohtualuste süüdimõistmist KrK § 195 lg. 2 järgi. Viru Ringkonnakohtu määrusega 2. detsembrist 1994. a. jäeti apellatsioonprotest läbi vaatamata põhjendusega, et pärast kriminaalasja eestikeelset menetlemist esimese astme kohtus ei ole kohtunik venekeelse apellatsioonprotesti saabumisel vastavalt AKKS §-le 10 nõudnud puuduste tähtaegset kõrvaldamist ja tõlke esitamist. Seega on ringkonnakohtu arvates tegemist kahe iseseisva apellatsioon­protestiga, millest kohtumenetluse keele nõuetele vastab 14. septembril 1994. a. esitatu, mis on saabunud hilinemisega. Viru Ringkonnakohtu 2. detsembri 1994. a. määruse peale on Ida-Viru Prokuratuuri prokurör esitanud eriprotesti, milles taotleb Viru Ringkonnakohtu 2. detsembri 1994. a. määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist arutamiseks Viru Ringkonnakohtule. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, milles toetatakse protesti, leidis: Kohtumenetlus Ida-Viru Maakohtus toimus eesti keeles. Ida-Viru Proku­ratuuri abiprokurör esitas aga 9. augustil 1994. a. Ida-Viru Maakohtule venekeelse apellatsioonprotesti. Vastavalt kohtute seaduse §-le 5 lg. 1 toimub kohtumenetlus eesti keeles. Kohtumenetlus võib toimuda ka muus keeles, kui kohus ja asjaosalised seda valdavad. Seaduses ei ole täpsemalt sätestatud, millal, kelle initsiatiivil ja kuidas konkreetselt võib toimuda muu menetluskeele valik. Seega ei ole venekeelse apellatsioonprotesti esitamine käsitletaval juhul iseenesest veel õigustühine menetlustoiming. Vastavalt AKKS §-le 10 lg. 1 peab maa- või linnakohtu kohtunik juhtudel, mil esitatud apellatsioonkaebus või -protest ei vasta AKKS §-s 8 sätestatud nõuetele, andma apellandile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. AKKS §-s 8 sätestatud apellatsioonkaebuse või -protesti sisuelementide loetelu on ammendav ja apellatsioonkaebust või -protesti vastu võttes puudub maa- või linnakohtu kohtunikul seaduslik alus nõuda puuduste kõrvaldamist, mis ei sisaldu selles loetelus. Käsitletaval juhul on prokurör venekeelse apellatsioonprotesti esitamisega rikkunud AKKS §-s 8 lg. 1 p. 7 sätestatud nõuet, mille kohaselt kaebusele või protestile tuleb lisada selle ärakiri või koopia kohtualusele, kelle huve kaebus või protest puudutab. Protesti tekstist ei nähtu, et protestile oleks lisatud selle ärakirju või koopiaid. Samas ilmneb kriminaalasja materjalidest, et Ida-Viru Maakohus on venekeelse apellatsioonprotesti sisuliselt vastu võtnud, aktsepteerinud seda kui apellatsioonprotesti, sest kohus on asunud täitma AKKS §-s 9 sätestatud toiminguid. Pärast sellist aktsepteerimist ei saa eitada kriminaalasjas tähtajaliselt esitatud apellatsioonprotesti olemasolu. Kriminaalasja materjalidest nähtub samuti, et kohtualustel, kes ei valda vene keelt, on enne kriminaalasja apellatsioonikorras arutamist olnud piisavalt aega tutvuda apellatsioonprotesti eestikeelse tekstiga. Viru Ringkonnakohtu 9. novembri 1994. a. määruses sedastatakse, et puuduvad apellatsioonimenetlust takistavad asjaolud, ja määratakse kriminaalasi arutamisele avalikul kohtuistungil. Kriminaalasja apellatsioonikorras arutamisel puudub ringkonnakohtul vastavalt AKKS-le alus jätta apellatsioonkaebus või -protest läbi vaatamata ja seetõttu on Viru Ringkonnakohus oluliselt rikkunud kriminaalprotsessi seadust. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes AKKS §-dele 39 lg. 4; 63 p. 2; 64 p. 2; 65 lg. 3; 72 lg. 2 ja 76 lg. 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: 1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu määrus 2. detsembrist 1994. a. ja saata kriminaalasi A. E. ja A. P. süüdistuses KrK § 195 lg. 2 järgi apellatsiooni korras kohtulikuks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule. 2. Eriprotest rahuldada. Kohtumäärus jõustub 10. jaanuaril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Lea KALM Eerik KERGANDBERG Peeter VAHER

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →